Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Harju Maakohtu 17. juuni 2020 otsus tühistada kostjalt põhivõlana 659,29 euro ja sellelt arvutatud viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi nimetatud summas rahuldamata. I.2. Täiendada punktis 1 viidatud otsust maakohtu menetluskulude jaotuse osas otsustustega, et 12% hageja menetluskuludest jääb tema enda kanda ja 88% kostja menetluskuludest tema enda kanda. I.3. Täiendada punktis 1 viidatud otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas tasaarvestusega ja selle tulemusel mõista tasaarvestuse jäägilt välja viivis ainult kostjalt. I.4. Ülejäänud osas jätta punktis 1 viidatud otsus muutmata. I.5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.6. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. I.7. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule
KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Lõpetada menetlus hageja CC hagis kostja YY vastu kahjuhüvitise 172,56 euro nõude osas. II.2. Rahuldada hagi osaliselt.
II.3. Välja mõista kostjalt YY-lt hageja CC kasuks kahjuhüvitis 2935,89 eurot ja sellelt summalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 28. jaanuarist 2020 kuni kahjuhüvitise tasumiseni, kuid mitte rohkem kui kahjuhüvitis. II.4. Jaotada ja määrata kindlaks menetluskulud järgmiselt: II.4.1 maakohtu menetluskuludest jätta 88% kostja kanda ja 12% hageja kanda; II.4.2 ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda; II.4.3 määrata hageja poolt kostjale hüvitava maakohtu menetluskulu summaks 100,80 eurot; II.4.4 määrata kostja poolt hagejale hüvitava maakohtu menetluskulu summaks 1860,32 eurot; II.4.5 määrata kostja poolt hagejale hüvitava ringkonnakohtu menetluskulu summaks 588 eurot; II.4.6 tasaarvestada punktides II.4.3–II.4.5 märgitud kohustused ja selle tulemusel mõista kostjalt YY-lt hageja CC kasuks välja menetluskulude hüvitis 2347,52 eurot; II.4.7 kostjal tuleb punktis II.4.6 välja mõistetud menetluskulude hüvitise summalt tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.CC (hageja) esitas 21. novembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY (kostja) vastu võla 3774,35 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja Pärnu Maakohus andis asja üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) menetluse jätkamiseks hagimenetluse korras.
2.Hageja esitas 28. jaanuaril 2020 maakohtule hagi kostja vastu kahjuhüvitise 3767,74 euro ja viivise väljamõistmiseks. Maakohtu istungil vähendas hageja nõuet 172,56 euro võrra ja tema põhinõudeks jäi 3595,18 eurot.
2.1.Hageja tõi esile, et kostja müüs talle 9. märtsil 2019 hinnaga 5500 eurot sõiduki MINI ONE (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXX, registreerimismärk XXXXXX, edaspidi: 2 (8)
sõiduk). Enne müügilepingu sõlmimist teostati 5. märtsil 2019 AS-s ASTROMOTO sõiduki kontroll, mille käigus tuvastati järgmised vead: kulunud esimesed pidurikettad (vajavad vahetamist); tühikäigul süttib õli tuli; akumulaator ei ole täis laetud; generaatori laadimispinge on liiga kõrge 14,8 V. Kontrolli käigus tuvastatud vead ei olnud suured, mehaaniku sõnul oli mootor korras ja sõidukiga võis liikluses osaleda. Selle teadmisega hageja otsustas sõiduki osta.
2.2.Samal päeval sõitis hageja sõidukiga Tartust Tallinnasse. Umbes 150 km järel süttis kollane mootorituli. Hageja pöördus sõiduki seisukorra kontrolliks FS Teenused OÜ poole, kes leidis 14. märtsil 2019 ülevaatuse tulemusel, et sõiduk on väga halvas seisundis ning ilmselt tuleb selle mootor vahetada. Samuti oleks sõiduki kasutamine liikluses ohtlik. Sõidukil tuvastati järgmised vead: -
õlirõhk mootoris ettenähtust madalam; nukkvõllide tööpinnad kulumisjälgedega; õlifiltri korpuse sees palju metalliosakesi (detailide suur kulumine); mootori keti suunast kostab ebaloomulikku heli; õlirõhuanduri ja jahutusvedeliku temperatuuri anduri piskud katki; õlilekked mootorist; lairiba lambda vigane; katalüsaatori efektiivsus on madal.
2.3.Seejärel pöördus hageja ametliku remondipartnerfirma CarMasters OÜ poole. Riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu (edaspidi: asjatundja) vaatas sõiduki üle 18. märtsil 2019 ja tuvastas järgmised varjatud puudused: -
-
esiosa avariiliste vigastuste kõrvaldamise jäljed; mootori käivitamisel on kuulda metalset võõrheli, mis viitab mootoririkkele; nähtavad on hülsside käsitsi hoonimise jäljed; vahetatud on mootori üks ketiratas, üks mootorikettidest ja selle juhikud, samuti väntvõllile toetuvad liugelaagrid (saaled); remonditud on klapiajam, millele viitavad lahtikeeramise jäljed nukkvõlli kinnituspukkidel ja ühe nookuri äsja vahetatud plastmaterjalist tugi; tööd on tehtud lohakalt, jättes vahetamata teadmata põhjusel kahjustatud nukkvõll ja asendamata kriitilise tähtsusega tikkpoldid ja võllide simmerlingid; mootori koostamisel kasutati rohkesti hermeetikut, mille kuivanud osakesed on kukkunud alla, mootoriõli karterisse; õlipumba ja mootori korpuse vahele on paigaldatud isevalmistatud tihendid kohta, kus valmistajatehase andmetel tihendeid olema ei pea; plokikaane nurk on murdunud ning tagamaks plokikaane hermeetilisust ja vedelike leket on plokikaane tihendi vahele paigaldatud mootorihermeetikut; mootori õlipumba imikanali ees oleva õlivõtturi sõela vaatlusel selgub, et karterisse kukkunud silikoonmassi tükid on imetud õlivõtturi sõela ette ja selle ummistanud (seletab mootori soojenemisel õlisurve kadumise); vähese õlisurve tõttu said kannatada õlipumba tööpinnad, vahetatud kepsud ja raamsaaled ning nende toetuspinnad väntvõllil ja nukkvõlli toetuspinnad.
Asjatundja hinnangul tuleb loetletud kahjustuste tulemusena sõiduki liikumisvõime taastamiseks mootor koos plokikaanega vahetada. Samuti märkis ta, et õlisurve anduri väljavahetamine ja selle juhtmestiku remontimine viitab tõsiasjale, et eelmine omanik pidi teadma probleemist mootori õlisurvega. Puudused näitavad, et kostja remontis sõidukit enne selle müümist hagejale, et varjata sõiduki mootoril esinevaid probleeme.
2.4.Puuduste kõrvaldamiseks kandis hageja kulutusi, mida kostja peab hüvitama: -
uus mootor 1450 eurot; 3 (8)
-
asjatundja arvamuse koostamine 200 eurot; sõiduki puuduste väljaselgitamine 134,10 eurot; puuduste kõrvaldamine (sh mootori paigaldus) 1726 eurot, millest hageja vähendas nõuet 80 sendi võrra ja nõudis seega 1725,20 euro hüvitamist; kindlustusmaksed 257,64 eurot, millest hageja vähendas nõuet 171,76 euro võrra ja nõudis 85,88 euro hüvitamist nelja kuu eest, mil sõidukit ei saanud kasutada.
2.5.Viivist nõuab hageja seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.
3.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja ei olnud sõiduki omanik, vaid oli lepingu sõlmimisel omaniku esindaja; kostja ei varjanud lepingu sõlmimisel midagi. Hageja oli teadlik probleemist õliga, kuid nõustus lepingu sõlmimisega. Leping sõlmiti 9. märtsil 2019, hageja pöördus probleemiga kostja poole alles 14. märtsil 2019. Kuni selle ajani hageja sõitis autoga; hageja sõitis põleva mootoritulega ca 100 km, kuigi nii sõitmine on ohtlik ja keelatud.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas hagi 17. juuni 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 3595,18 eurot ja alates 28. jaanuarist 2020 viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Kahjuhüvitise 172,56 euro nõudes lõpetas maakohus menetluse. Menetluskulud otsustas maakohus jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ja määras need kindlaks rahaliselt.
4.1.Maakohus tuvastas poolte lepingu sõlmimise ja sõidukil puuduste tuvastamise vastavalt eespool p-des 2.1–2.3 märgitule. Kohus kvalifitseeris lepingu müügilepinguks.
4.2.Põhjendatud ei ole kostja arusaam, et ta pole kohane kostja. Maanteeameti peetava liiklusregistri andmetel pole õiguslikku tähendust. Sõiduki omand võib vahetuda korduvalt ja selleks ei pea eelnema omanikuvahetust registris. Kostja käitumine müügilepingu sõlmimisel oli veenev, et sõiduk kuulub talle.
4.3.Maakohus kohaldas VÕS § 218 lg 1, § 217 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, § 77 lg 1 ning leidis, et kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava asja.
4.3.1.Poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt tundis hageja enne lepingu sõlmimist huvi sõiduki mootori kohta. Kostja kinnitas, et mootor on hooldatud, tehtud kulutusi sõiduki kuluosadele ning peale mootori hooldust on auto diagnostikaga ja üldiselt läbi käidud. Kostja vastusest võib aru saada, et mootor on hooldatud ja remonditud. Kostja ei avaldanud selgelt, et mootoril on puudusi. Pigem jätab vastus mulje, et kõik hooldused on õigeaegselt tehtud heade varuosadega. Lisaks märgiti müügikuulutuses, et müügiks pakutakse suurepäraselt hooldatud ja erksa minekuga musta värvi Mini. Ka see kinnitab, et sõiduk on hooldatud.
4.3.2.Kostja ei tõendanud, et ta järgis mootori puudustest teavitamise kohustust. Kui väidetavalt hooldatud ja remonditud mootoril süttis kollane mootorituli 150 km läbimisel, tuleb eeldada, et mootori purunemiseni viinud puudus või probleem oli olemas juba müügi ajal. Seega oli kostja sõiduki puudustest teadlik, kuid ei teavitanud neist hagejat müügilepingu sõlmimisel. Kostja vastutab seega müügilepingu rikkumise eest. Vastutust välistavaid asjaolusid ei esine, samuti ei välistatud kostja vastutus poolte kokkuleppega. Ostueelse kontrolli käigus tuvastati, et tühikäigul süttib õlituli. Samas ei märgitud, et kõnealune märgutuli viitaks tõsisele mootoriprobleemile, mistõttu oleks sõitmine keelatud.
4 (8)
4.3.3.Kuna ostueelsest kontrollist ei tulenenud keeldu sõidukida sõitmiseks, siis ei saanud puudus mootoriga tuleneda ostjast. Hageja võttis kostjaga seoses tekkinud probleemiga ühendust 14. märtsil 2019, st mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta puudustest teada sai.
4.4.Maakohus kohaldas VÕS § 115 lg 1, § 127 ja § 128 lg 3 ning leidis, et hagejal on tekkinud hagetavas ulatuses varaline kahju. Kostja ei tõendanud, et sellises ulatuses hagejal kahju tekkida ei saanud või et osaliselt on kahjusumma põhjendamatu. Kostja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks, et teostatud tööd oleks olnud ebavajalikud või pole seotud sõidukiga. Samuti puuduvad tõendid, et sõiduki puuduseid saanuks remontida ilma eelnevalt neid tuvastamata. Sõidukit ei saanud kasutada neli kuud, mil tuli siiski tasuda kindlustusmaksed. Vastavad kindlustusmaksed peab kostja hüvitama.
4.5.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 6 ja § 113 lg-ga 1 mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 28. jaanuarist 2020.
4.6.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel.
4.6.1.Maakohtu hinnangul rahuldas ta hageja nõuded 88% ulatuses, mistõttu jäi hageja menetluskuludest 88% kostja kanda ja kostja kuludest 12% hageja kanda.
4.6.2.Hagejale osutatud õigusabi on põhjendatud 10,5 t ulatuses hinnaga 168 eurot/t – kokku 1764 eurot (= 10,5 × 168). Hagi esitamisel tuli tasuda riigilõiv 350 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2114 eurot (= 1764 + 350), millest kostjal tuleb hüvitada 88%, st 1860,32 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 113,23 eurot ettenähtust enam ja tal on õigus taotleda selle summa tagastamist.
4.6.3.Kostja õigusabile kulunud aeg on põhjendatud 7 t ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 840 eurot (= 7 ×120), millest hagejal tuleb hüvitada 12%, st 100,80 eurot.
4.6.4.Poolel tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda vastaspoolele viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
POOLTE SEISUKOHAD
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Esiteks ei arvestanud maakohus tõendiga sõiduki ostueelse kontrolli kohta. Tõend näitab, et hageja oli sõiduki ostmisel teadlik probleemist õlisurvega. Seega tuleb hagi jätta VÕS § 218 lg 4 alusel rahuldamata.
5.2.Teiseks ei põhjendanud maakohus kuidas probleemid õlisurvega mootoris on seotud järgmiste asjadega: sidurikomplekt, süüteküünlad, kliimatorud, jahutusvedelik, jahutusvedeliku toru, jahutusvedeliku andur, detonatsiooni andur, käigukastiõli, pistikupesad, klemmid, hoorattapoldid, rihmaratas, sisselaske kollektori tihend, tihendid. Kostja ei pea tasuma asjade eest, mis ei ole seotud õlirõhuga mootoris.
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue otsusega vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summat. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, aga ringkonnakohtu menetluskulud jäävad kostja kanda. 5 (8)
8.Maakohtu otsust ei vaidlustatud 172,56 euro nõudes menetluse lõpetamise ega ka 12% menetluskulude hageja kanda jätmise osas, milles otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Kaebus ei sisalda eraldi väiteid menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta, aga TsMS § 456 lg 4 kolmas lause takistab selles osas otsuse osalist jõustumist.
9.TsMS § 652 lg 1 ja poolte väidete alusel saab ringkonnakohus võtta apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu tuvastatud asjaolud lepingu sõlmimise, sõidukil puuduste tuvastamise ja neist kostjale teatamise kohta.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooled sõlmisid müügilepingu VÕS § 208 lg 1 tähenduses. Müüjana osales lepingu sõlmimisel kostja (dtl 28). VÕS § 208 lg 1 sõnastus ei eelda, et kostja pidanuks olema müügilepingu sõlmimisel sõiduki omanik, sest müügilepingu ese võib olla ka tulevikus omandatav asi. Vaidlust ei ole, et kostja tegi võimalikuks sõiduki omandi hagejale ülemineku. Seega on õige maakohtu seisukoht, et hagi esitati õige kostja vastu.
11.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude kui müügilepingu rikkumisest (müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele) tuleneva kahju hüvitamise nõude. Õiguslikku kvalifikatsiooni pooled apellatsioonimenetluses kahtluse alla ei seadnud. Maakohus kohaldas korrektselt materiaalõigust hageja kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel, selles osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
12.Kaebuse esimene väide pole põhjendatud, sest kostja ei tõendanud hageja teadmist neist eespool p-des 2.2 ja 2.3 refereeritud puudustest, millele hageja tugineb kui müüdud asja puudustele ja kostja rikkumisele. Vaidlust pole, et hageja teadis p-s 2.1 loetletud puudustest, aga kostja ei toonud esile ega tõendanud, et neist oleks saanud järeldada kõiki hiljem tuvastatud ja palju olulisemaid puudusi.
13.Kostja kaebuse teise väite alusel vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses mh küsimuses üle, kas kõik hagiavalduse lisana nr 11 esitatud arves (dtl 95–96, edaspidi: arve) märgitud tööde tegemise ja detailide asendamise vajadus oli tingitud mootori rikkest ehk kostjale ette heidetavast lepingurikkumisest. Esmalt on vaidlusalune, kas ja millises ulatuses on kostja vastavad apellatsiooniväited lubatavad.
13.1.Konkreetselt vaidlustas kostja kaebuses järgmised tööd ja detailid: sidurikomplekt, süüteküünlad, kliimatorud, jahutusvedelik, jahutusvedeliku toru, jahutusvedeliku andur, detonatsiooni andur, käigukastiõli, pistikupesad, klemmid, hoorattapoldid, rihmaratas, sisselaske kollektori tihend, tihendid. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja kõnealuse väite osas tähendab see, et arve summas hageja nõude rahuldamist (muude üldiste eelduste täidetuse korral) saab ringkonnakohus kontrollida loetletud tööde ja detailide osas. Ühtlasi ei ole kostja vaidlustanud hagetava kahju teisi osi.
13.2.Hageja vaidles kaebusele vastu seisukohaga, et kostja ei esitanud sama väidet maakohtus. TsMS § 652 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ja hindab uusi asjaolusid ainult lubatavas ulatuses, st vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 tingimustele.
13.3.Hagile kirjalikult vastates kostja kõnealuste tööde osas eraldi vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu istungil 13. mail 2020 avaldas kostja esindaja, et lisaks klaasipesuvedelikule (millele vastavas osas hageja nõudest loobus) on asjakohatud kulud: käigukasti õli, kliimatoru, rihmaratas ja jahutusvedeliku toru. Lisaks loetles kostja 2. juuni 2020 lõplikus seisukohas samad tööd ja osad, mis on märgitud kaebuses (vt eespool p 13.1). Hagejal oli maakohtu istungi lõpus määratud tähtaegade kohaselt võimalik kostja seisukohale vastata vähemalt kuni
8.juunini 2020 (protokolli järgi küll tähtaeg vastamaks teise poole menetluskulu nimekirjale, mis aga ei takista esitamast seisukohti poole hinnangul uue väite kohta). Hageja seda võimalust ei kasutanud. 6 (8)
13.4.Maakohus ei lõpetanud 13. mai 2020 istungil asja sisulist arutamist ega isegi mitte eelmenetlust. Kohtu juhistest samal istungil pole otseselt aru saada, et vähemalt kuni
3.juunini 2020 (seisukohtade esitamiseks määratud tähtaeg) oleks pooltel olnud takistusi oma väiteid täiendada või täpsustada. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et kostja väited arvel märgitud tööde ja detailide kohta on apellatsioonimenetluses lubatavad.
14.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus kostja kõnealuse vastuväite ning sellega seonduvalt ka hageja kahju esiletoomise ja tõendatuse ulatust.
14.1.Kostja ei toonud oma vastuväite ulatust esile summaliselt, aga samuti puuduvad hageja menetlusdokumentides konkreetsed väited sõiduki parandamiseks tehtud tööde osas. Mõlemad pooled ja ka maakohus viitasid üldsõnaliselt arvele. Maakohus märkis, et arve kajastab auto vigade parandamist, aga ei tuvastanud, millised vead arvel kajastatud tööde ja detailide abil parandati. Samas ei otsustanud maakohus ka seda, et kostja vastuväited konkreetsete tööde ja detailide osas oleks hilinenud või muul põhjusel ei peaks nendega arvestama. Nii toimides rikkus maakohus TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
14.2.Üldjuhul peavad pooled esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt nt Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kahju hüvitamise eeldused, sh kahju ulatuse, koosseisu ja põhjusliku seose peab esile tooma ning vaidluse korral tõendama hageja.
14.3.Ringkonnakohus selgitas pooltele 31. augusti 2020 määruses, et tema arusaamist mööda ei hõlma kostja vastuväide arvel üksnes järgmisi ridu (ja summasid): sidurikolvi polt (5,50), O-ring (7,20), väljalaske kollektori mutter (9,17), OEM 11537548652 (4,73), doonormootor (100,00), õlifilter ja õli (53,33), montaaž (375,00) ning doonormootori komplekteerimine ja paigaldus (333,00) – kokku 888,26 eurot (käibemaksuga 1065,91 eurot). Pooled ei esitanud sellest erinevaid seisukohti, mistõttu saab neist asjaoludest kaebuse lahendamisel lähtuda.
14.4.Eelnevast tuleneb, et hageja pidi tooma esile ja tõendama, et ka kõik ülejäänud arvel märgitud kulud on seotud just nende puuduste kõrvaldamisega, mida hageja kostjale lepingurikkumisena ette heidab. Kohtul puuduvad teadmised, et hinnata, kas hageja esile toodud puuduste kõrvaldamiseks olid vajalikud just arvel märgitud tööd ja detailid. Kuna hageja seda ei teinud, siis ei saa sõiduki puuduste kõrvaldamise osanõuet rahuldada suuremas summas kui eelmises alapunktis tuvastatud summa 1065,91 eurot, millele kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kokku on hageja nõue põhjendatud summas 2935,89 eurot (= 1065,91 + 1450 + 200+ 134,1 + 85,88), st vaidlustatud otsusega kostjalt välja mõistetud kahjuhüvitise kui põhivõla summa väheneb 659,29 euro võrra (=3595,18 – 2935,89). Kaebuse teine väide on põhjendatud.
14.5.Viivise nõude osas kostja eraldi vastuväiteid ei esitanud, st viivise nõue tuleb rahuldada ulatuses, mis vastab põhinõude rahuldamisele. Maakohus lahendas viivisenõude nii, et mõistis viivise välja alates hagi esitamisest ja piiras selle summa põhinõudega – nagu hageja ka taotles. Kumbki pool viivisenõude lahendamise viisi ei kritiseerinud. Seega järgib ringkonnakohus samasugust lahendust, aga mõistab viivise välja põhinõude summalt 2935,89 eurot.
15.Menetluskulude kohta teeb ringkonnakohus järgmised otsustused.
15.1.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Sama säte rakendub ka juhul, kui üks pool nõustus kohtu pakutud kompromissiga, teine aga mitte. 7 (8)
15.2.Hageja nõustus vaidluse lõpetama ringkonnakohtu 31. augusti 2020 määruses pakutud viisil, st kostjal oleks tulnud põhivõla, viivise ja menetluskulude katteks kokku tasuda 4000 eurot. Ringkonnakohus otsustas eespool p-s 14.4, et põhinõue kuulub rahuldamise summas 2935,89 eurot. See moodustab hageja algsest põhinõudest ca 78% (≈ 2935,89 : 3774,35), mistõttu lähtus kohtu kompromissettepanek asjakohaselt eeldusest, et kostjal tuleb osaliselt hüvitada hageja menetluskulud. Avalikult kättesaadava viivisekalkulaatori järgi on rahuldatud põhivõla summalt arvutatud viivis otsuse päeva seisuga 168,77 eurot. Seega vastab 4000 eurot kokku piisava täpsusega hagi rahuldamise ulatusele.
15.3.Eelmistes alapunktides 15.1 ja 15.2 märgitud kaalutlustel esineb alus panna kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 2 kohaselt kostja kanda, sest ta ei nõustunud kohtu pakutud kompromissiga, mis on piisavalt sarnane vaidluse otsusega lahendamise ulatusele. Siiski ei saa kostja kaebuse alusel muuta tema kahjuks maakohtu menetluskulude jaotust, st 12% maakohtu menetluskuludest jääb endiselt hageja kanda. Maakohus ei põhjendanud, kuidas jõudis järeldusele, et hagi rahuldati 88% ulatuses. Käesoleva alapunkti järgi ei oma see enam tähtsust.
15.4.Lisaks märkis maakohus vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4 menetluskulude jaotuse puudulikult, selle vea saab ringkonnakohus omal algatusel kõrvaldada. TsMS § 173 lg 2 mõtte kohaselt tuleb lõpplahendis jaotada kõik menetluskulud, mitte üksnes need, mis jäävad vastaspoole kanda. Jaotamata on 12% hageja menetluskuludest ja 88% kostja menetluskuludest, mis maakohtu põhjenduste järgi jäid vastava poole enda kanda. Kokkuvõtvalt on maakohtu menetluskulude jaotus otstarbekas märkida viisil, et 88% neist jääb kostja ja 12% hageja kanda.
15.5.Maakohus rahuldas mõlema poole menetluskulude hüvitamise taotlused osaliselt, aga jättis vastavad nõuded tasaarvestamata. Sellega rikkus maakohus TsMS § 445 lg 1 teist lauset, aga ka selle puuduse saab kõrvaldada käesoleva otsusega.
15.6.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda, st TsMS § 174 lg 3 järgi tuleb määrata kindlaks hagejale hüvitatav summa. Hageja palub hüvitada 588 eurot, mis menetluskulude nimekirja järgi on tasu õigusteenuse eest mahus 3,5 t tasumääraga 168 eurot/t (sisaldab käibemaksu). Kostja ei esitanud hageja kuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud selles mahus põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 588 eurot (= 3,5 × 168).
15.7.TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab ringkonnakohus poolte vastastikused kohustused menetluskulude hüvitamisel. Maakohtu määratud hüvitiste suurust ei vaidlustatud ja vastavalt eespool märgitule puudub alus seda muuta. Järelikult peab kostja tasaarvestuse tulemusel hagejale hüvitama 2347,52 eurot (= 1860,32 – 100,80 + 588). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal sellelt summalt tasuda viivist.
16.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles TsMS § 173 lg 1 teist lauset järgides kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Erinevalt maakohtust peab ringkonnakohus kohaseks lisada poolte nimedele resolutsioonis nende roll menetluses. Välja mõistetud põhivõla summat on resolutsiooni selguse huvides parem nimetada läbivalt kahjuhüvitiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.