2-19-134669/13 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 10.01.2020 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.01.2020 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostjalt kahjuhüvitise 3767,74 euro ja viivise väljamõistmiseks alates 28.01.2020 seadusjärgses määras. 13.05.2020 istungil vähendas hageja oma nõuet. Hagi kohaselt müüs kostja hagejale 09.03.2019 sõlmitud lepinguga sõiduki xxx (VIN-kood xxx, registreerimismärk xxx). Enne müügilepingu sõlmimist teostati sõidukile 05.03.2019 Xxx OÜ-s müügi ostueelne kontroll. Kontrolli käigus tuvastati järgmised probleemid: • Kulunud esimesed pidurikettad (vajavad vahetamist); • Tühikäigul süttib õli tuli; • Akumulaator ei ole täis laetud; • Generaatori laadimispinge on liiga kõrge 14,8 V. Kuna kontrolli käigus tuvastatud probleemid ei olnud suured, sõlmis hageja 09.03.2019 ostu-müügi lepingu. Samal päeval sõitis hageja sõidukiga Tartust Tallinnasse ning umbes 150 km läbimisel süttis sõiduki kollane mootorituli. Hageja pöördus Tallinnas asuva xxx OÜ poole sõiduki seisukorra kontrolliks ja tekkinud probleemi lahendamiseks. 14.03.2019 tuvastati sõidukil järgmised probleemid: • õlirõhk mootoris ettenähtust madalam; • nukkvõllide tööpinnad kulumisjälgedega; • õlifiltri korpuse sees palju metalliosakesi (detailide suur kulumine); • mootori keti suunast kostab ebaloomulikku heli; • õlirõhuanduri ja jahutusvedeliku temperatuuri anduri piskud katki; • õlilekked mootorist; • lairiba lambda vigane; • Katalüsaatori efektiivsus on madal. xxx OÜ leidis, et sõiduk on väga halvas seisundis ning ilmselt vajab mootori vahetust. Samuti oleks sõiduki kasutamine liikluses ohtlik. Hageja pöördus koheselt Xxx OÜ poole nõudega selgitada miks xxx OÜ poolt leitud probleemid ei olnud tuvastatud esmase kontrolli käigus enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Xxx OÜ-s kontrolli teostanud mehhaanik kinnitas väiksemate probleemide esinemise, kuid leidis, et mootor on korras ja liikluses osalemine ei saa ohtlikuks olla. Pärast sõiduki ostmist ei saanud hageja kostjaga kontakteeruda. Sõiduki mootoriga esinevate probleemide remondipartnerfirma Xxx OÜ poole.

simmerlingid; • Mootori koostamisel on kasutatud rohkesti hermeetikut, mille kuivanud osakesed on kukkunud alla, mootoriõli karterisse; • Õlipumba ja mootori korpuse vahele on paigaldatud isevalmistatud tihendid kohta, kus valmistajatehase andmetel tihendeid olema ei pea; • Plokikaane nurk on murdunud ning tagamaks plokikaane hermeetilisust ja vedelike leket on plokikaane tihendi vahele paigaldatud mootorihermeetikut; • Mootori õlipumba imikanali ees olevat õlivõtturi sõela vaatlusel selgub, et karterisse kukkunud silikoonmassi tükid on imetud õlivõtturi sõela ette ja selle ummistanud (seletab mootori soojenemisel õlisurve kadumise); • Vähese õlisurve tõttu on kannatada saanud õlipumba tööpinnad; • hiljuti vahetatud kepsu ja raamsaaled ning nende toetuspinnad väntvõllil ning nukkvõlli toetuspinnad. Ekspert on märkinud, et eelpool toodud kahjustuste tulemusena tuleb sõiduki liikumisvõime taastamiseks mootor koos plokikaanega vahetada. Samuti märkis ekspert, et hiljuti teostatud õlisurve anduri väljavahetamine ja selle juhtmestikku remontimine viitab sellele, et sõiduki eelmine omanik pidi olema teadlik probleemidest mootori õlisurvega. Seega kostja oli teadlik sõiduki mootoriga esinevatest probleemidest veel enne hagejaga ostu-müügi lepingu sõlmimist ning teadlikult varjas varjatuid puudusi. Eksperdi poolt tuvastatud varjatud puudused näitavad, et kostja remontis sõidukit enne selle müümist hagejale, mille käigus vahetas välja õlisurve andur ja remondis selle juhtmestikku. Võttes arvesse eksperdi arvamuse järeldusi ei saa olla vaidlust, et nende töödega varjas kostja sõiduki mootoriga esinevaid probleeme. Ülaltoodud puuduste kõrvaldamiseks on hageja tellinud muu hulgas järgmised tööd: • uue mootori ost summas 1450 eurot; • eksperthinnangu koostamine 200 eurot; • tühjaläinud kindlustusmakse 257,64 eurot; • auto vigade väljaselgitamine Xxx OÜ juures 134,10 eurot; • auto vigade parandus, sh mootori paigaldus summas 1726 eurot. 13.05.2020 istungil selgitas hageja, et auto läks katki 09.03.2019 ja tehti korda 15.07.2019. Auto oli rivist väljas 4 kuud. Hageja soovib, et kostja hüvitaks 4 kuu kindlustusmaksed summas 85,88 eurot. Hageja vähendas nõuet selles osas 171,76 euro võrra. Lisaks loobus hageja kulunõudest klaasipesuvedelikule, 0,67 +20%, so summas 0,80 senti. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Maanteeameti peetava liiklusregistri andmetel pole konstitutiivset olemust. See, kuidas kostja sõiduki omandi sai, ei oma mingit tähtsust ning sellele ei pidanud eelnema omanikuvahetust liiklusregistris. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagi on esitatud vale isiku suhtes. Kostja ei ole olnud sõiduki omanik. Kostja oli lepingu sõlmimisel omaniku esindaja. Kostja ei varjanud lepingu sõlmimisel midagi. Enne lepingu sõlmimist oli auto kontrollitud Xxx OÜ-s. Kontrolli kohaselt tühikäigul süttib õlituli ja õlituli põleb, sest pole õli rõhku. Seega hageja oli teadlik probleemist õliga, kuid siiski nõustus lepingu sõlmimisega. Hageja pöördus kostja poole alles 14.03.2019, leping oli sõlmitud 09.03.2019. Kuni selle ajani hageja sõitis autoga. Hagi kohaselt hageja sõitis põleva mootori tulega ca 100 km, kuigi põleva mootori tulega sõitmine on ohtlik ja keelatud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kas hagi on esitatud õige kostja vastu?

Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu, auto omanikuks on tegelikult tema ema. Maakohus nõustub hagejaga, et Maanteeameti peetava liiklusregistri andmetel pole õiguslikku tähendust. Sõiduki omand võib vahetuda korduvalt ja selleks ei pea eelnema omanikuvahetust registris. Kostja käitumine müügilepingu sõlmimisel on olnud veenev, et vaidlusalune sõiduauto kuulub talle. Maakohtu hinnangul on tegemist õige kostjaga. Vaidlust pole, et kostja müüjana ja hageja ostjana sõlmisid 09.03.2019 müügilepingu sõiduki xxx (VIN-kood XXX, registreerimismärk xxx) müümiseks hinnaga 5500 eurot (hagi lisa 1). Kohus tuvastas, et:  Enne müügilepingu sõlmimist teostati sõidukile 05.03.2019 Xxx OÜ-s müügi ostueelne kontroll. Kontrolli käigus tuvastati järgmised probleemid: • Kulunud esimesed pidurikettad (vajavad vahetamist); • Tühikäigul süttib õli tuli; • Akumulaator ei ole täis laetud; • Generaatori laadimispinge on liiga kõrge 14,8 V (hagi lisa 3).  Kuna sõidukil ilmnesid peale müügilepingu sõlmimist probleemid, pöördus hageja 10.03.2019 xxx OÜ poole sõiduki seisukorra kontrolliks, kus 14.03.2019 tuvastati sõidukil järgmised probleemid: • õlirõhk mootoris ettenähtust madalam; • nukkvõllide tööpinnad kulumisjälgedega; • õlifiltri korpuse sees palju metalliosakesi (detailide suur kulumine); • mootori keti suunast kostab ebaloomulikku heli; • õlirõhuanduri ja jahutusvedeliku temperatuuri anduri piskud katki; • õlilekked mootorist; • lairiba lambda vigane; • Katalüsaatori efektiivsus on madal (hagi lisa 4).  30.04.2019 pöördus hageja ekspert R P poole, kelle 30.05.2019 hinnangu kohaselt esinevad sõidukis järgmised puudused: • esiosa avariiliste vigastuste kõrvaldamise jäljed: iluvõrel jäljed liimimisest, parempoolsel esitiival jälg kontaktist taha nihkunud kapotiga, kapoti värvkatte paksus oletab kohati 1,5mm; • Mootori käivitamisel on kuulda metalset võõrheli, mis viitab mootoririkkele; • Nähtavad on hülsside käsitsi hoonimise jäljed; • vahetatud on mootori üks ketiratas; • üks mootorikettidest ja selle juhikud ja väntvõllile toetuvad liugelaagrid (saaled); • Remonditud on klapiajam, millele viitavad lahtikeeramise jäljed nukkvõlli kinnituspukkidel ja ühe nookori äsja vahetatud plastmaterjalist tugi; • Tööd on tehtud lohakalt jättes vahetamata teadmata põhjusel kahjustatud nukkvõll ja asendamata kriitilise tähtsusega tikkpoldid ja võllide simmerlingid; • Mootori koostamisel on kasutatud rohkesti hermeetikut, mille kuivanud osakesed on kukkunud alla, mootoriõli karterisse; • Õlipumba ja mootori korpuse vahele on paigaldatud isevalmistatud tihendid kohta, kus valmistajatehase andmetel tihendeid olema ei pea; • Plokikaane nurk on murdunud ning tagamaks plokikaane hermeetilisust ja vedelike leket on plokikaane tihendi vahele paigaldatud mootorihermeetikut; • Mootori õlipumba imikanali ees olevat õlivõtturi sõela vaatlusel selgub, et karterisse kukkunud silikoonmassi tükid on imetud õlivõtturi sõela ette ja selle ummistanud (seletab mootori soojenemisel õlisurve kadumise); • Vähese õlisurve tõttu on kannatada saanud õlipumba tööpinnad; • hiljuti vahetatud kepsu ja raamsaaled ning nende toetuspinnad väntvõllil ning nukkvõlli toetuspinnad. Ekspert on märkinud, et eelpool toodud kahjustuste tulemusena tuleb sõiduki liikumisvõime taastamiseks mootor koos plokikaanega vahetada. Samuti märkis ekspert, et hiljuti teostatud õlisurve anduri väljavahetamine ja selle juhtmestikku remontimine viitab sellele, et sõiduki eelmine omanik pidi olema teadlik probleemidest mootori õlisurvega (hagi lisa 6).  Hageja on pöördunud sõiduki mootoriga esinevate probleemide tuvastamiseks ka ametliku remondipartnerfirma Xxx OÜ poole (hagi lisa 10). Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud müügilepingu tingimusi, kuna sõiduki kasutamisel on ilmnenud varjatud puudused, mille eest müüja vastutab.

Kostja vastuväitel oli hageja teadlik probleemist õliga, kuid siiski nõustus lepingu sõlmimisega. Hageja pöördus kostja poole alles 14.03.2019, leping oli sõlmitud 09.03.2019. Kuni selle ajani hageja sõitis autoga. Kostja vastutusest Pooled ei vaidle, et nendevaheline müügileping kehtib ega ole lõppenud, vastupidist ei järeldu ka esitatud asjaoludest. Riigikohtu lahendi 3-2-1-129-12, p 15 järgi vastutab müüja müüdud asja puuduste eest eelkõige siis, kui:  puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);  puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);  ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4);  sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2);  ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Viidatud sätte lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, asja omaduste kohta kokkuleppe puudumisel ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. See tähendab, et asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui asjal ei ole VÕS § 77 lg 1 tähenduses lepingule vastavat kvaliteeti või vähemalt keskmist kvaliteeti. Maakohus leiab esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja. Poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt on hageja enne müügilepingu sõlmimist tundnud huvi konkreetselt sõiduki mootori kohta (hagi lisa 2). Kostja kinnitab kirjas, et mootor on hooldatud, samuti on tehtud kulutusi auto kuluosadele. Peale mootori hooldust on auto diagnostikaga ja üldiselt läbi käidud. Kohus leiab, et kostja vastusest võib aru saada, et tegemist on hooldatud ja remonditud mootoriga. Kostja ei ole selgesõnaliselt vaidlusaluse sõiduki osas välja toonud, et mootoril esineb probleeme. Pigem jätab kostja vastus hagejale mulje, et kõik hooldused on õigeaegselt tehtud heade varuosadega. Ekspertavamuse lisas 4 olevas müügikuulutuses on märgitud vaidlusaluse sõiduki osas, et müüa suurepäraselt hooldatud ja erksa minekuga musta värvi Mini. Kohtu hinnangul annab eelnev pigem kinnitust, et tegemist on hooldatud sõidukiga. Kostja ei ole tõendanud, et täitis oma kohutuse teavitada mootoril esinevatest puudustes. Hageja selgitusel sõitis ta müügilepingu sõlmimise päeval sõidukiga Tartust Tallinnasse ning umbes 150 km läbimisel süttis sõiduki kollane mootorituli. Hageja pöördus probleemide tuvastamiseks xxx OÜ, Xxx OÜ ja ekspert R P poole, kes kõik on tuvastanud probleemide esinemise mootoriga. Kohtuväliselt on ekspert märkinud, et tuvastatud kahjustuste tulemusena tuleb sõiduki liikumisvõime taastamiseks mootor koos plokikaanega vahetada. Samuti märkis ekspert, et hiljuti teostatud õlisurve anduri väljavahetamine ja selle juhtmestikku remontimine viitab sellele, et sõiduki eelmine omanik pidi olema teadlik probleemidest mootori õlisurvega. Olukorras, kus väidetavalt hooldatud ja

remonditud mootoril süttis kollane mootorituli u 150 km läbimisel, tuleb eeldada, et mootori purunemiseni viinud puudus või probleem eksisteeris ka müügi hetke seisuga. Seega oli kostja nendest vigadest teadlik, kuid ei teavitanud nendest hagejat müügilepingu sõlmimisel. Kostja vastutab seetõttu müügilepingu rikkumise eest. Kostja vastutust välistavaid asjaolusid ei esine, samuti ei ole kostja vastutus välistatud poolte kokkuleppega. Ostueelse kontrolli käigus leidis tuvastamist, et tühikäigul süttib õlituli. Samas pole selles tõendis märgitud, et see näitab justkui oleks tegemist tõsise mootoriprobleemiga, mistõttu oleks autoga sõitmine keelatud. Kostja ei ole seda väidet TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud. Kuna ostueelsest kontrollist ei tulenenud keeldu sõidukida sõitmiseks, siis ei saanud puudus mootoriga tuleneda ostjast. Ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai. Kohus tuvastas ja kostja ei vaidlusta, et hageja võttis temaga seoses tekkinud probleemiga ühendust 14.03.2019 (hagi lisa 5). Kohtu hinnangul on hageja kostjat teavitanud puudusest mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta puudustest teada sai. Kahju suurusest ja osaliselt hagist loobumisest Hageja soovib, et kostja hüvitaks talle järgmised tööd: • uue mootori ost summas 1450 eurot (hagi lisa 7); • eksperthinnangu koostamine 200 eurot (hagi lisa 8); • auto vigade väljaselgitamine Xxx OÜ juures 134,10 eurot (hagi lisa 10); • auto vigade parandus, sh mootori paigaldus summas 1726 eurot (hagi lisa 11). Samuti taotleb hageja kostjalt kindlustusmaksete välja mõistmist (hagi lisa 9). 13.05.2020 istungil selgitas hageja, et auto läks katki 09.03.2019 ja tehti korda 15.07.2019. Auto oli rivist väljas 4 kuud. Hageja soovib, et kostja hüvitaks 4 kuu kindlustusmaksed summas 85,88 eurot. Hageja vähendas selles osas nõuet 171,76 euro võrra. Lisaks loobus hageja kulunõudest klaasipesuvedelikule, 0,67 +20%, so summas 0,80 senti (vt hagi lisa 11). Hageja põhinõudeks jääb 3595,18 eurot. Kohus võtab vastu osalise hagist loobumise 172,56 euro nõude osas ja lõpetab TsMS § 431 lg 1 alusel selle nõude osas menetluse. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kahju hüvitamisest Hageja märgitud kulutuste hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, tegemist on puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudega (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Riigikohus on märkinud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kohus tuvastas eespool vaidlusaluse sõiduki mittevastavuse lepingutingimustele. Tegemist on lepingu rikkumisega, mille eest müüja vastutab. Kostja rikkumine seisnes selles, et ta ei täitnud nõuetekohaselt oma teavitamiskohustust ega informeerinud hagejat võimalikest sõidukil esinevatest mootori puudustest. Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks täitnud oma müügilepingust tulenevat kohustust anda üle lepingutingimustele vastav asi. Kostjale pidi lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena olema kahju tekkimine ettenähtav. Kostjale pidi olema arusaadav, et kui ta ei teata hagejale sõidukil esinevatest puudustest, võib hagejale tekkida kahju sõiduki remondikulude ja sõidukil puuduste tuvastamise kulude näol. Hagetav kahju on hõlmatud rikutud lepinguliste kohustuste kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lõike 2 mõttes. Põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel seisneb selles, et kostja ei järginud teavitamiskohustust müügilepingu sõlmimisel, mistõttu ilmnesid sõidukil mootoriga probleemid ja hagejal tekkis kahju sõiduki remondikulude näol. Kohtule on tõendatud, et hagejal on tekkinud hagetavas ulatuses varaline kahju. Kostja ei ole tõendanud, et sellises ulatuses hagejal kahju tekkida ei saanud või et osaliselt on kahjusumma põhjendamatu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et teostatud tööd oleks olnud ebavajalikud või pole seotud vaidlusaluse sõidukiga. Samuti ei ole kostja tõendanud, et sõidukil ilmnenud puuduseid oleks saanud remontida ilma eelnevalt neid tuvastamata. Kuna sõidukit ei saanud kasutada 4 kuud, kuid tasuda tuli siiski 4 kuu kindlustusmaksed, siis leiab kohus, et põhjendatud on kostja poolt nende hüvitamine. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista kahjuhüvitis 3595,18 eurot. Viivisenõue Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivis alates 28.01.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hageja loobus osaliselt hagist, jättis kohus selles osas kulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi 88% ulatuses, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 88% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 12% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskulud Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt riigilõiv 350 eurot ja kulud õigusabile 1890 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 10 tundi ja 30 minutit, hinnaga 168 eurot/tund (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kirjeldatud õigusabitoimingud vastavad tsiviilasja materjalile, toiminguteks ei ole kulunud ülemäära aega. Esindaja õigusabi tunnihind on keskmisest kõrgem (168 eurot tund käibemaksuga), mis käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades on põhjendatud. Kuna hagejale on osutatud õigusabi 10 tundi ja 30 minutit, siis on õigusabikulu suuruseks 168 euro suurust tunnihinda arvestades 1764 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud