Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlgneb võlgnik pangateenuste eest 6,61 eurot. Pankade andmeil teistes Eesti pankades võlgnik kontot ei oma. Võlgnikule kuulub 2 kaubikut – Mercedes Benz Vito (jääkmaksumus 4410 euro, soetatud 01.10.2019) ja Renault Trafik, (jääkmaksumus 1801 eurot, soetatud 21.03.2016). Muid sõidukeid, s h väikelaevu või jetisid, võlgnikule ei kuulu. Võlgnik ei oma kinnistusraamatu andmeil kinnistuid ega Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja seega sissetulekud puuduvad, võlgnevus aga viiviste, intresside ja sunniraha näol kasvab. Võlgnik on sõlminud Luminor Liising AS-ga 2 kapitalirendilepingut põhivara soetamiseks. Liisingu jääk on kokku 55 082 eurot. Tartu Maakohtu registriosakonnas on võlgniku kohta avatud kommertspandi registrikaart nr 1, mille kohaselt on avatud 1. järjekohal x OÜ (registrikood x) kasuks kommertspant nr 001, pandisumma on 70 000 eurot. Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on lühiajalisi kohustusi ligi 500 000 eurot. Samas lühiajaliste kohustuste täitmiseks vajalikku käibevara on ca 186 334 eurot (raamatupidamuslikus maksumuses) ehk ligi 3 korda vähem. Võlgnik on töötajatega töölepingud lõpetanud ja majandustegevuse lõpetanud. Raha kontodel ja kassas on ainult 422 eurot. Kuna pankrotistunud võlgnik müüdavale kasutatud varale garantiid ei anna, siis on selle reaalne müügihind väga madal. Samas tuleb teha kulutusi vara hoiule. Reaalseid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole teada Võlgniku osanik ei soovi täiendavaid investeeringuid võlgniku maksevõime taastamiseks ning majandustegevuse jätkamiseks teha. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku enda pankrotiavalduse korral eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on tugevnenud konkurentsantud tegevusalal, käibevahendite puudujääk ja ebasoodsatel tingimustel täiendavate vahendite laenamine, samuti ülemaailmne kriis. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Seega on pankrotistumise põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Nordroad OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 488 613 eurot, kuid vara hinnanguliselt 186 334 euro väärtuses. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei leia, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud võlgniku juhatuse liige P S (isikukood x). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot ning kinnitada kulutused summas 43 eurot, millele lisandub

käibemaks 8,6 eurot, kokku 51,6 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot ning kinnitada kulutused summas 43 eurot, millele lisandub käibemaks 8,6 eurot, kokku 51,6 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.