Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-6658/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.10.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 947

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

aktsiaselts Folger Art10526192(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2020.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-6658

Tsiviilasi

Hagihind

Aktsiaselts Folger Art hagi Photo and Design OÜ ja K S vastu solidaarselt võlgnevuse 66,96 euro, viivise 1,98 euro ja täiendav viivise nõudes ning Photo and Design OÜ vastu sissenõudmiskulu 40 euro ja K S vastu sissenõudmiskulu 52,07 euro, millest 17,75 euro ulatuses vastutavad kostjad solidaarselt nõudes Hageja: Aktsiaselts Folger Art (registrikood 10526192, asukoht Laki tn 26, 12915 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office, Raua 34, 10152 Tallinn; e-post [email protected]) Kostjad: Photo and Design OÜ (registrikood 14492544, asukoht Koskla tn 12-2, 10615 Tallinn) K S (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) 148,59 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Resolutsioon

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Photo and Design OÜ-lt ja K S’alt solidaarselt Aktsiaselts Folger Art kasuks võlgnevus 66,96 eurot ja viivis 1,98 eurot.

3.Välja mõista Photo and Design OÜ-lt ja K S’alt solidaarselt Aktsiaselts Folger Art kasuks viivis VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt summas 66,96 eurot alates 08.05.2020 kuni summa täieliku tasumiseni, kuid mitte üle nõude summa.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

9.Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 20 lg 1 kohaselt kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Seoses asja menetlenud kohtuniku Ann Meriluht pikaajalise lähetusega on asi ümber jagatud kohtunikule Janek Väli ja ning seega on kohtukoosseis vahetunud. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja esindaja tasu summas 434,28 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu summas 75 eurot näol on tegemist põhjendatud kuluga ning see kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele kooskõlas TsMS § 138 lg 2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 71 eurot. Hageja esindaja ajakulu on kokku 6 tundi 7 minutit. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb esindajakulu suurust vähendada, kuivõrd see ei ole proportsioonis nõude suurusega ning hageja ei ole esile toonud erandlikke asjaolusid, mis tingiks antud vaidluse puhul esindaja ajakulu 6 tundi 7 minutit. Riigikohus on 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p2 (3)

s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Seega arvestades Riigikohtu praktikat, nõude suurust, tsiviilasja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et kostjate poolt kuulub hagejale hüvitamisele esindajakulu vastavalt hagihinnale, s.o 148,59 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele menetluskulu kogusummas 223,59 eurot, millest riigilõiv 75 eurot ja esindajakulu 148,59 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).