MAVE VARAHALDUSE Osaühing hagi Osaühing Bürgermeister vastu alusetu rikastumise nõudes ja Kostja I vastu käsundita asjaajamisega ja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MAVE VARAHALDUSE Osaühing (registrikood 10515633), asukoht Pärnu mnt 160, 11317 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Timo Kullerkupp, e-post: [email protected] Kostja I: XX (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja II: Osaühing Bürgermeister (registrikood 10438467) Kostjate lepingulised esindajad: vandeadvokaat TT ja vandeadvokaat SS, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas kohtule hagi, milles palus: •
mõista alusetult tasutud maakleriarvete eest osaühing Bürgermeistrilt VÕS § 1028 lg 1 või VÕS § 1042 lg 1 alusel MAVE VARAHALDUSE Osaühingu kasuks välja 32 385,24 eurot või;
•
alternatiivselt mõista alusetult tasutud maakleriarvete eest XXlt ÄS § 187 lg 2, VÕS § 1022 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel MAVE VARAHALDUSE Osaühingu kasuks välja 32 385,24 eurot ja;
mõista Heinla Ehituse AS poolt alusetult tasutud juhtimisteenuste arvete eest osaühing Bürgermeistrilt VÕS § 1028 lg 1 või VÕS § 1042 lg 1 alusel MAVE VARAHALDUSE Osaühingu kasuks välja 50 297,16 eurot või;
•
alternatiivselt mõista Heinla Ehituse AS poolt alusetult tasutud juhtimisteenuste arvete eest XXlt ÄS § 315 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel MAVE VARAHALDUSE Osaühingu kasuks välja 50 297,16 eurot ja;
•
mõista ostueesõigusest loobumisega tekitatud kahjuna XXlt ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel MAVE VARAHALDUSE Osaühingu kasuks välja 148 800 eurot ja;
•
mõista põhjendamatute kulutuste tegemise eest kahjuna XXlt ÄS § 187 lg 2, VÕS § 1022 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel MAVE VARAHALDUSE Osaühingu kasuks välja 6 882,24 eurot.
2.Hagi kohaselt on hageja äriühing, mille peamiseks majandustegevuseks on enda kinnisvara üürile andmine ja haldamine. Hageja ainuosanik on Korall Invest OÜ. Korall Invest OÜ kuulus varasemalt YYele, kes suri 12.01.2016. Käesoleval ajal on Korall Invest OÜ ühisosanikeks võrdsetes osades YYe pärijad GG, DD ja RR.
3.Hageja juhatuse liikmeks oli alates 29.07.2010 kuni tema surmani YY. Suulise käsunduslepingu alusel ja YYe korraldustest juhindudes tegutses hageja huvides ka kostja I. Kostja I on kostja II ainuosanik ja juhatuse liige.
4.YYe surma järel nimetati 15.06.2016 kostja I hageja juhatuse liikmeks tähtajaliselt kuni 30.04.2017. Alates 15.05.2017 on hageja juhatuse liikmed NN, DD ja HH.
5.Kostja I tegi hageja juhatuse liikmeks olemise ajal ning enne seda hageja nimel hagejale kahjulikke tehinguid.
6.Kostja I tasus hageja eest ja nimel perioodil 18.01.2016 - 25.04.2017 kostja II poolt hagejale maaklerteenuse eest esitatud arveid kokku 32 385,24 eurot. Kostjad ei ole reaalselt teenust osutanud.
7.YY oli kuni oma surmani Heinla Ehituse AS juhatuse liige. Pärast teda oli perioodil 13.06.2016 – 30.04.2017 Heinla Ehituse AS juhatuse liige kostja I. Ajavahemikus 15.06.2016 – 05.10.2016 tegi Kostja I Heinla Ehituse AS nimel ülekandeid kokku 50 297,16 eurot (erinevate ehitustööde projektijuhtimise eest kostja II poolt esitatud arvete alusel). Tegelikult kostja II projektijuhtimisteenust Heinla Ehituse AS-le ei osutanud. Heinla Ehituse AS on loovutanud vastavad nõuded hagejale.
8.Hageja sõlmis 26.09.2016 Osaühinguga TOIGER Inkasso kinnistu mõttelise osa müügilepingu, millega viimane müüs hagejale aadressil Halli tee 3, Viimsi asuva kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa hinnaga 90 000 eurot. 20.10.2016 sõlmis Osaühing TOIGER Inkasso OÜ-ga Halli tee investeeringud kinnistu mõttelise osa müügilepingu, millega müüs ülejäänud Halli tee 3 kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa OÜ-le Halli tee investeeringud hinnaga 31 200 eurot. Osaühing TOIGER Inkasso ja OÜ Halli tee investeeringud vahel sõlmitud
müügilepingu allkirjastas hageja nimel (hageja oli lepingu osapooleks vaid ostueesõigusest loobumise avalduse osas) kostja I, kes avaldas ja kinnitas tagasivõtmatult ja tingimusteta, et hageja kui kinnistu kaasomanik ei soovi kasutada lepingu sõlmimisest tulenevat kaasomaniku ostueesõigust ning et hageja loobub tagasivõtmatult ja tingimusteta ostueesõiguse teostamisest. Ostueesõigusest loobumine ei olnud hageja huvides. Hagejal oli tegelikkuses täiendavaid ruume vaja Halli tee 3 kinnistul (sama kinnistu) paikneva autokollektsiooni paremaks haldamiseks. Seega olnuks korraliku ettevõtja kohustuseks hageja nimel mitte ostueesõigusest loobuda, vaid seda kasutada. Seda eriti arvestades tehingu hinda. Kostja I ei konsulteerinud ostueesõigusest loobumise osas osanikega. Ostueesõigusest loobumisega tekitas kostja I seega hagejale olulise kahju.
9.Kostja I on teinud hageja nimel ja arvel ka põhjendamatuid kulutusi kokku 6 882,24.
10.Täiendavalt märgib hageja, et perioodil, mil kostja I tegutses hageja juhatuse liikmena oli ta ka YYe pärandvara hooldaja, olles mh kohustatud tegema kõik pärandvara koosseisu säilitamiseks. Samaaegselt püüdis kostja I enda huvides tehtud hagejale kahjulikke tehinguid varjata andes hageja raamatupidajale korralduse mitte edastada pärijatele ning osanikele informatsiooni hageja ja Heinla Ehituse AS finantsseisu ja raamatupidamise kohta. Kostjate vastuväited hagile
11.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjate vastuväited hagile seisnesid lühidalt järgnevas (kohus analüüsib neid pikemalt iga teema juures otsuse põhjendustes).
12.Kostja II on perioodil 18.01.2016 – 25.04.2017 esitanud hagejale arveid reaalselt osutatud maaklerteenuste eest, vastavate teenuste tellimine oli heaks kiidetud pärijate poolt.
13.Kostja II on perioodil 15.06.2016 – 05.10.2016 esitanud Heinla Ehituse AAS-le arveid reaalselt osutatud teenuste eest, vastavate teenuste tellimine oli heaks kiidetud nõukogu poolt.
14.Põhjendamatu on hageja esitatud ostueesõigusest loobumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue kostja I vastu summas 148 800 eurot. Ostueesõigusest loobumine vastas poolte varasemale kokkuleppele ning oli põhjendatud.
15.Põhjendamatu on hageja kahju hüvitamise nõue kostja I vastu seoses väidetavalt põhjendamatute kulude tegemisega summas 6 888,24 eurot. Tegu oli põhjendatud ja hageja huvides ostetud teenustega. Vastuhagi
16.Kostjad esitasid kohtule tingimusliku vastuhagi, milles palusid juhul, kui kohus menetluse käigus leiab, et põhihagi seoses alusetult esitatud arvetega kuulub mingis osas rahuldamisele, siis kooskõlas VÕS § 627 lõikele 1 ja 2 mõista hagejalt solidaarselt kostja I ja kostja II kasuks välja vastavalt asjaoludele mõistlik tasu summas 82 682,40 eurot.
17.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata
Maaklerteenuse osutamine
19.Pooled ei vaidle selle üle, et alates 15.06.2016 - 30.04.2017 oli kostja I hageja juhatuse liige. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et ülalmärgitule eelneval perioodil - YY surmast 12.01.2016 kuni kostja I ametlikuks juhatuse liikmeks nimetamiseni oli kostja I hageja faktiline ühingujuht. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II esitas hagejale 18.01.2016 25.04.2017 maaklerteenuse eest arveid kokku 32 385,24 euro ulatuses. Hageja tasus arved kostja I korraldusel kostjale II täies ulatuses (arved ja ülekanded, kd I, tlk 24-38). Pooled vaidlevad selle üle, kas olemasolevate üürilepingute haldamine, üürnike lepingute pikendamine, üüripindade vajadusel ümberkujundamine vastavalt üürnike soovidele jms kuulus kostja I kui juhatuse liikme ülesannete hulka või tegu oli eraldiseisvate ülesannetega, mis ei olnud juhatuse liikme lepinguga hõlmatud. Ühtlasi vaidlevad pooled selle üle, mis oleks üldse saanud olla/oli maaklerteenuse sisu.
20.Hageja väidab, et arved on esitatud hageja olemasolevate ja pikaaegsete üürnikega sõlmitud üürilepingutes muudatuste tegemise, sh perioodilise pikendamise eest. Mistahes lepingut teenuse osutamiseks ei ole hageja väitel sõlmitud ja teenust ei ole ka osutatud.
21.Kostjad vaidlesid sellele vastu. Kostjad selgitavad, et maaklerteenus ei olnud juhatuse liikme ülesannete ega selle eest saadava tasuga (2 000 eurot kuus) hõlmatud. Nad väidavad, et maksude optimeerimiseks lepiti kokku, et osaliselt saab kostja I juhatuse liikme tasu ja osas, mis puudutab üürnikega tegelemist, tasustatakse tema töö sel moel, et kostja I kontrolli all olev kostja II esitab hagejale teenuse eest arved. Kostjad selgitavad, et kostja II osutas hagejale reaalseid teenuseid suulise käsunduslepingu ja suulise maaklerilepingu alusel.
22.Hageja väidab, et olenemata sellest, kuidas kohus tõendeid hindab, ei saanud maaklerteenuse sisuks seaduse kohaselt olla miski muu kui uute klientide toomine. Hageja on seisukohal, et kuivõrd käesoleval juhul uusi kliente hagejale juurde ei toodud, ei saa isegi teoreetiliselt olla juttu maaklerteenuse osutamisest kostja II poolt. Kohus palus selgitada, millel hageja arvamus tugineb ja kas pooled on kokku leppinud, et maaklerteenus pidi tähendama ainult uute klientide toomist. Hageja möönis, et sellist kokkulepet ei ole sõlmitud, kuid tugines VÕS § 658 lg-le 1 (maaklerilepingu mõiste). Kohus selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 658 lg-s 1 on sätestatud, et maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu sätteid. Täiendavalt on kostja märkinud, et lisaks maaklerteenusele osutati täiendavalt ka kinnisvara alaseid konsultatsioone. See on käsitatav käsundina. VÕS 619 on sätestatud, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus on seisukohal, et ei seaduses sätestatud maakleri- ega käsunduslepingu definitsioon ei nõua teenuse sisuna tingimata uute klientide toomist käsundiandjale, vaid see võib hõlmata ka olemasolevate klientidega tegelemist, lepingute pikendamist jms.
23.Kostjad väidavad, et YYe pärijate koosoleku 12.04.2016 protokollist nähtuvalt otsustasid pärijad kui hageja osanikud lisaks kostjaga I juhatuse liikme lepingu sõlmimisele osta 2016.a kostjalt II kinnisvara konsultatsioone ja maaklerteenuseid kokku kuni 24 000 euro väärtuses. Vastavad arved tuli esitatada vastava teenuse osutamise hetkel ning teenuse hinnale pidi lisanduma käibemaks. Kohus uuris viidatud pärijate koosoleku protokolli kui tõendit ja leiab tõendi alusel (vt kd II, tlk 26), et kostja I tasu küsimust ja kostjalt teenuse ostmise küsimust küll arutati, kuid ainus otsus, mis pärijate koosolekul langetati (lisaks uue koosoleku aja
kokku leppimisele), oli: sõlmida Korall Invest OÜ, Mave Varahalduse OÜ, Ilvese Kinnisvara OÜ, Heinla Ehituse ASi, Vergi Maja OÜ ja Masti Maja OÜ juhatuse liikme leping XXga. Vastav leping koostatakse koostöös advokaatidega NN Ja EA. See otsustus on märgitud protokolli lõpus selgelt märgistusega „otsustati“. Ülejäänud küsimuste juures on märge „arutati ettepanekut“. Seega ei saa kohus tuvastada maaklerteenuse/ käsunduslepingu sõlmimist viidatud pärijate 12.04.2016 protokollist. Kohtu hinnangul on siinkohal oluline otsustada, kas maaklerteenus oli juhatuse liikme lepinguga hõlmatud (st juhatuse liikme ülesanne või mitte) ja kas teenust reaalselt osutati.
24.ÄS § 180 lg-s 1 on sätestatud, et juhatus esindab ja juhib osaühingut. ÄS ei sätesta, millised on juhatuse liikme sisulised olemuslikud ülesanded (peale aruandluskohustuse osanike ees). Kohus palus mõlemal istungil pooltel välja tuua väited ja tõendid selle osas, millised olid juhatuse liikme ülesanded ning kas ja kuidas pidi neid maaklerteenuse osutamisest eristama – st mille alusel saab tuvastada, kas maaklerteenus on juhatuse liikme tasudega hõlmatud või lisandub sellele. Asjas on tõendatud, et hageja peamiseks tegevusalaks oli renditeenuse osutamine (hageja 2016 majandusaasta aruanne, müügitulu aruanne kd II, tlk 35). Hageja 2016 majandusaasta aruande lisast 8 nähtuvalt teenis hageja müügitulu aastas kokku 1,9 miljonit eurot ning sellest moodustas renditulu 1,5 miljonit eurot. Ülal viidatud tõendist nähtuvalt oli üüripindade rentimine hageja peamiseks igapäevaseks tegevusalaks ja ka tuluallikaks. Kohus järeldab sellest tõendist ja alljärgnevalt konkreetse teenusega seotud tõenditest, et töö maht seoses üürilepingutega oli väga suur – üürilepinguid oli mitmeid, üüripinnad vajasid pidevat haldamist ja ajuti ka hageja ja üürniku vahel sõlmitud lepingute pikendamist/muutmist. Pooled ei vaidle selle üle, et juhatuse liikme tasuna maksti kostjale I tasu 2 000 eurot kuus. Kostjad on kohtule asjatundja arvamusega tõendanud, et hageja juhatuse liikme kohustuste täitmise eest makstav õiglane ja turuolukorrale vastav brutotasu oleks olnud 4 750 - 5 500 eurot (Fontes Palgakonsultatioonid OÜ konsultant-analüütik IP arvamus, kd II, tlk 29-35). Seega maksti kostjale I juhatuse liikmena tasu oluliselt väiksemas summas, kui see oleks tema töö mahtu arvestades olnud mõistlik ja kui ta oleks saanud turutingimuste kohaselt. See viitab poolte kokkuleppele, milles sooviti eristada juhatuse liikme ülesandeid ja konkreetsete rendilepingu objektidega tegelemist.
25.Täiendavalt on kohtule tõendatud, et selliselt (eraldiseisva käsundina) osutas kostja I hagejale ja teistele samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele maakler- ja käsunduslepingute alusel teenust ka YY eluajal Kohus loeb kostja II arvete alusel (arved üürilepingu vahendustasu eest - kd II tlk 81-82) tõendatuks, et hageja ja kostjate vahel toimus maaklerteenuse osutamine ja selle eest tasumine juba enne XX saamist hageja faktiliseks ühingujuhiks. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et hageja sõlmis kostjaga II käsunduslepingud üürnikega tegelemiseks juba ajal, mil hageja seaduslikuks esindajaks oli YY. See tähendab, et YY tegeles juhatuse liikme ülesannetega, kuid tellis üürnikega asjaajamiseks täiendavat teenust kostjalt II. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et pooled leppisid kostjaga I kokku juhatuse liikme tasus (2 000 eurot kuus), mis ei hõlmanud teenuseid, mida kostja I osutas läbi kostja II maaklerteenuse ja käsundina. See tähendab, et kohtu hinnangul kehtisid paralleelselt hageja ja kostja I vaheline juhatuse liikme leping ning hageja ja kostja II vaheline käsundus/maaklerileping. Täiendavalt tuvasta kohus ülal märgitud tõendite alusel, et YY oli sõlminud kostjaga II käsunduslepingu, mille kohaselt pidi kostja II (konkreetselt füüsilise isikuna kostja I) osutama hagejale teenust, mille sisuks oli üürnikega sõlmitud üürilepingute haldamine. Pooled olid kokku leppinud, et teenus on tasuline.
26.Alljärgnevalt analüüsib kohus teenuse osutamist/mitteosutamist konkreetsete hageja väidete kaupa. Hageja väidab kõigi allolevate kulukirjete puhul, et kostja II ei osutanud hagejale reaalselt teenust - puudus mistahes vajadus teenuseks, puuduvad mistahes tõendid teenuse faktilise osutamise kohta. Kohus hageja sellekohast väidet negatiivse asjaolu osas
iga kirje juures eraldi ei korda ja analüüsib kostja väiteid ja tõendeid, teenuse reaalse osutamise osas (positiivse asjaolu tõendamine).
27.18.01.2016 arve nr 1601 summas 1 833 eurot (Pärnu mnt 160f üürivahendustasu Uretek OÜ) – üürileping on sõlmitud ajal, mil äriühingu juhtimisega tegutses aktiivselt hageja juhatuse liige YY (kd I, tlk 39). Arve on esitatud ajal, mil hagejat juhtis YY. Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et YY elu ajal tegeles YY äriühingu juhtimisega üldisemas plaanis ja XX osutas (läbi kostja II) tasuliste maaklerilepingute alusel teenust üüripindade haldamiseks. Kohtule on esitatud tõendina kostja I 05.01.2016 elektronkiri Uretek Baltik OÜ juhatuse liikmele RLile koos üürilepingu projektiga (kd II, tlk 84). Üürilepingu projektist nähtuvalt on üürnikuga üürilepingu sõlminud ja seega üürnikuga eelnevalt läbirääkimisi pidanud kostja I. Samuti leppis kirjavahetusest nähtuvalt kostja I hageja nimel üürnikuga kokku hageja poolt teostatavad investeeringud (seina mahavõtmise tingimused, sanitaarremont jms) (kd II, tlk 84). Seega on tõendatud teenuse faktiline osutamine. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja II osutas hagejale reaalset teenust ja hageja on vastava arve põhjendatult tasunud.
28.29.04.2016 arve nr 1602 summas 5 040 eurot (Melker Baltic OÜ üüri vahendustasu). Hageja selgitab, et hageja üüris kinnistut Melker Baltic OÜ-le juba alates 01.11.2015. Pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Hageja leiab, et kuivõrd leping oli juba varasemalt sõlmitud, siis esitas kostja I põhjendamatult maakleriarve juba olemasoleva üürilepingu pikendamise eest. Üürniku ja hageja vahel sõlmitud lepingutest nähtub hageja hinnangul, et seejuures pikendati üksnes lepingu tähtaega ning kõik muud lepingutingimused, sh hind, jäid samaks (kd II, tlk 40-41). Kostjad esitasid kohtule Kostja I ja Melker Baltic OÜ elektronkirjad ajavahemikust 29.02.2016 - 02.03.2016, millest nähtub, et üürilepingu sõlmimise osas pidas üürnikuga hageja nimel läbirääkimisi kostja II (kd II, tlk 89 ja 89 pöördel). Sel perioodil puudus hagejal juhatus, mistõttu oli vastava teenuse osutamine vajalik hageja igapäevase majandustegevuse huvides – et säilitada pinnal üürnikku (mis omakorda võimaldas hagejal oma varalt tulu teenida). Kostja I ja Melker Baltic OÜ vaheliste läbirääkimiste tulemusel lepingut pikendati, seega on vastav teenus reaalselt osutatud. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja II osutas hagejale reaalset teenust ja hageja on vastava arve põhjendatult tasunud.
29.25.07.2016 arve nr 1605 summas 4 764,48 eurot (Pilot Motors Läike tee 32/3 üürilepingu vahendustasu). Hageja selgitab, et üüris kinnistut Pilot Motors OÜ-le juba alates 05.02.2015. Pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Lepingutest nähtub hageja hinnangul, et lepingus vähendati üüritava pinna pindala ja üürisummat, ent lepingu periood ning kõik muud lepingutingimused jäid samaks (kd I, tlk 42 ja 42 pöördel). Kostjad rõhutavad, et kuivõrd Pilot Motors OÜ-ga üürilepingu sõlmimisel Läike tee 32/3 objekti suhtes eelnes ehitatava maja projekti oluline muutmine, nõudis üürilepingu sõlmimine eriti põhjalikke läbirääkimisi, mida pidas kostja I, vahetades üürnikuga ca 27 elektronkirja. Nagu teiste hagiavalduses toodud üürilepingute puhul ei osalenud ka Pilot Motors OÜ üürilepingu sõlmimiseks vajalikel läbirääkimistel YY, vaid Pilot Motors OÜ-ga suhtles ning lepingu sõlmis kostja I (kd II, tlk 90). Samuti juhivad kostjad tähelepanu, et hageja on oma hagiavalduses siinjuures segamini ajanud erinevad Pilot Motors OÜ-ga sõlmitud üürilepingud ja erinevad üürilepingu esemeks olevate pindade aadressid. Nimelt üüris Pilot Motors OÜ alates 05.02.2015 ruume aadressil Läike tee 32/2. Kostja II esitatud vaidlusaluse arve aluseks olev viidatud üürileping sõlmiti aadressile Läike tee 32/3, mis on teine maja samal kinnistul. Sellest tulenevalt erineb üürilepingu esemeks olevate üüripindade pindala ja tegelikult üürihind (5,60 EUR/m2) hind ei muutunud. Ehk siis üürilepingu esemeks olevate üüripindade pindala ega üüri ei vähendatud, vaid vastupidiselt suurendati. Seega oli teenuse osutamine hageja huvides. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja II osutas hagejale reaalset teenust ja hageja on vastava arve põhjendatult tasunud.
30.29.08.2016 arve nr 1607 summas 5 040 eurot (Melker Baltic OÜ üürilepingu pikendamise vahendustasu). Hageja selgitab, et üüris kinnistut Melker Baltic OÜ-le juba alates 01.11.2015,
kostja I oli alles 04.03.2016 pikendanud üürilepingu kehtivust kuni 01.03.2017. Lepingutest nähtub, et augustis pikendati mõne kuu võrra lepingu tähtaega ning kõik muud lepingutingimused, sh hind, jäid samaks (kd I, tlk 40-41). Kostjad selgitavad, et augustis 2016 pöördus kostja I poole Melker Baltic OÜ esindaja AN ja palus üürilepingu pikendamist 2017.a lõpuni. Hageja nimel pidas läbirääkimisi üürilepingu sõlmimise osas kostja I. Sealjuures soovis Melker Baltic OÜ muuta üürilepingu olulisi tingimusi, mis muutis läbirääkimised keerulisemaks. Üürilepingu olulistes tingimustes muutus muuhulgas haldusteenuse korraldust puudutav ning Melker Baltik OÜ kohustus territooriumil pinnasevee likvideerima oma kuludega. Kostja väited teenuse osutamise kohta on tõendatud AN 19.08.2016 elektronkirjaga (kd II, tlk 91).Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja II osutas hagejale reaalset teenust ja hageja on vastava arve põhjendatult tasunud.
31.15.12.2016 arve nr 1613 summas 2 400 eurot (Reelingu kinnistu hoonestusõiguse ostu vahendustasu ja Lükati tee 6 müügi vahendustasu). Hageja selgitab, et Reelingu kinnistu hoonestusõigus kuulus YY asutatud MTÜ-le Vergi Rand (kd I, tlk 43 ja 43 pöördel). Kostja I korraldas YYe pärandvara hooldajana MTÜ Vergi Rand likvideerimise ja hoonestusõiguse üleandmise hagejale (kd I, tlk 44-45). Seega ei olnud hageja hinnangul hoonestusõiguse vahendamine seotud mitte hageja äritegevusega, vaid kostja I tegevusega pärandvara hooldajana, mille eest kostja I sai ka eraldi tasu (, kd II tlk 157-159). Täiendavalt selgitas hageja, et Lükati tee 6 keldriboks kuulus OÜ-le Masti Maja, mis omakorda kuulus pärijate ühisomandisse. Kostja I korraldas keldriboksi müügi pärandvara hooldajana ning see ei ole seotud hageja äritegevusega (kd I, tlk 46-48). Kohtu hinnangul ei vaidlusta hageja faktilist asjaolu, et kostja I reaalselt osutas vahendusteenust, mille alusel hageja omandas MTÜ Vergi Rand kasuks seatud hoonestusõiguse hinnaga, mis kataks MTÜ Vergi Rand likvideerimiskulud. Seega on teenus osutatud. Seega oli Reelingu kinnistu hoonestusõiguse vahendamine seotud Hageja äritegevusega, mitte kostja I tegevusega pärandvara hooldajana. Seega sai hageja faktiliselt teenust, mis oli hageja ärilistes huvides. Hageja ei ole tõendanud vastupidist.
32.20.12.2016 arve nr 1614 summas 3 418,80 eurot (Teraskompanjon üürilepingu vahendustasu). Hageja märgib, et sama teenuse eest on hagejale samas summas arve esitanud ka CI Property Management OÜ (kd I, tlk 49-52). Hageja väidab, et vahendusteenuse osutas CI Property Management, mitte kostja II. Kostjad vaidlesid sellele vastu. Nad väitsid, et Teraskompanjon AS-i kui uue üürikliendi tõi EV, kellega Kostja I leppis kokku tasuda CI Property Management OÜ arvele kinnisvara konsultatsioonina 1 kuu üüri. Tegemist oli üksnes nn kliendi soovitamise tasuga. Samas ei osutanud CI Property Management OÜ ega EV mistahes teenuseid seoses Teraskompanjon AS-iga üürilepingu sõlmimiseks läbirääkimiste pidamisega, üüritingimuste kokkuleppimisega, üürilepingu projekti kooskõlastamise ja muudatus- ning täiendusettepanekute koostamisega ning üürilepingu allkirjastamisega, milliseid teenuseid osutas kostja II. Kõik ülejäänud teenused, mis lõppkokkuvõttes viisid hageja ja Teraskompanjon AS vahelise üürilepingu eduka sõlmimise ja allkirjastamiseni, osutas kostja II. Sellest nähtuvalt osutas kostja II osutas hagejale reaalset teenust ja hageja on vastava arve põhjendatult tasunud.
33.31.01.2017 arve nr 1701 summas 4 474,80 eurot (Windoor AS üürilepingu vahendustasu) – hagejale teadaolevalt ei ole sellise isikuga üürilepingut sõlmitud, arvest ei selgu ka kinnistu, mille suhtes üürileping sõlmiti. Kostja väidab, et tegemist on Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Läike tn 18 asuva ca 642 m2 suuruse üüriobjekti vahendustasuga ning algselt sõlmiti 21.02.2017 äriruumide üürileping Hageja ja WD Smart Glass OÜ vahel kehtivusega 6 aastat (üüriga 3 531 eurot, millele lisandub käibemaks, ja tagatisrahaga 10 593 eurot). 24.04.2017 kokkuleppega nimetatud üürileping lõpetati ning 21.04.2017 hageja ja Semity OÜ vahel sõlmitud äriruumide üürilepinguga anti sama üüripind samadel tingimustel üürile uuele
üürnikule Semity OÜ (st osapoolte soovil muutus üürniku isik). Kostja väited on tõendatud (kd II, tlk 93-98, tlk 99-105a). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja II osutas hagejale reaalset teenust ja hageja on vastava arve põhjendatult tasunud.
34.14.02.2017 arve nr 1702 summas 3 600 eurot (OBO Bettermann OÜ Läike tee 18 suure lao üürilepingu vahendustasu). Hageja väidab, et üüris kinnistut OBO Bettermann OÜ-le juba alates 06.01.2014 ning poolte vahel oli tähtajaline üürileping, mis pidi kehtima kuni 30.11.2019. 2017 veebruaris vähendas kostja I üürilepingus kokkulepitud objekti pindala ja üürisummat ning samuti üüriperioodi pikkust (kd I, tlk 53-57). Hageja leiab, et maaklerteenust ei ole osutatud. Kostja selgitab, et üürilepingus on ekslikult näidatud Läike tee 18 aadress, kuna aga üürilepingu sõlmimise ajal Läike tee 18 aadressil hoonet ei olnud, siis ei saa olla mõistlikku kahtlust asjaolus, et üürilepingu tegelikuks objektiks oli Läike tee 20 hoone. Läike tee 18 hoone ehitust alustati 14.10.2015 (EHR ehitamise alustamise teatis kd II, tlk 106). Kostja selgitab, et hagis viidatud leping on sõlmitud lisaks eelmisele lepingule Läike tee 18 aadressile. Kohus nõustub viidatud tõendite alusel selle seisukohaga. Seega tegelikult ei vähendatud üürilepingu objektide pindala ja üürisummat, vaid vastupidiselt suurendati (kd II, tlk 101-105). OBO Bettermann OÜ üürilepingust ja kirjavahetusest nähtuvalt tegeles üürimisega seonduvate küsimustega XX (kd II, tlk 107-109). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja II osutas hagejale reaalset teenust ja hageja on vastava arve põhjendatult tasunud.
35.06.03.2017 arve nr 1704 summas 1 175,76 eurot (Electrobit OÜ üürilepingu vahendustasu Pärnu mnt 160). Hageja märgib, et üürileping III korruse osas oli sõlmitud juba 05.06.2007, üürileping I korruse osas oli sõlmitud juba 10.10.2012, seega oli tegemist hageja pikaaegse üürnikuga. Lepingutest nähtub, et arve esitati selle eest, et olemasolev üürileping muudeti tähtajatuks (kd I, tlk 58-59). Kostjad väidavad, et hageja ja Electrobit OÜ vahel peeti läbirääkimisi üürilepingu sõlmimise osas. Hageja nimel pidas läbirääkimisi üürilepingu sõlmimise osas kostja I ning läbirääkimised lõppesid edukalt üürilepingu allkirjastamisega. Kostja on enda väiteid tõendanud, esitades kohtule kostja I ja Electrobit OÜ juhatuse liikme IV vahelise elektronkirjade vahetuse ajavahemikust 16.02.2017 – 23.02.2017 (kd II, tlk 108, 109). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja II osutas hagejale reaalset teenust ja hageja on vastava arve põhjendatult tasunud.
36.25.04.2017 arve nr 1706 summas 638,40 eurot (EB Therm üürilepingu vahendustasu). Hageja märgib, et üürileping oli sõlmitud juba 01.03.2005, tähtajatult. Olemasolev tähtajatu leping muudeti tähtajaliseks (Lisa 30 – EB Therm osaühing üürilepingud). Kostjad esitasid arve aluseks oleva teenuse reaalse osutamise kinnitamiseks kohtule tõendina kostja I 25.04.2017 elektronkirja (kd II tlk 32). Sellest nähtub, et hageja ja EB Therm OÜ OÜ vahel peeti läbirääkimisi üürilepingu sõlmimise osas ja hageja nimel pidas läbirääkimisi kostja I. Läbirääkimised lõppesid edukalt - üürilepingu allkirjastamisega. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja II osutas hagejale reaalset teenust ja hageja on vastava arve põhjendatult tasunud.
37.Kohtule on tõendatud, et kostja II perioodil 18.01.2016 – 25.04.2017 hagejale esitatud arvete aluseks olev käsundus- ja maaklerteenuse hind vastas turutingimustele. Vastavalt Laam Kinnisvara esindaja LT 07.10.2015 elektronkirjas hagejale edastatud koostööpakkumisele on maaklerteenuse tasu turutingimustel kuni kaheaastane lepingu korral võrdne 2 kuu üüriga, kuni viieaastane lepingu korral võrdne 2,5 kuu üüriga ja enam kui viieaastase lepingu puhul võrdne 3 kuu üüriga, millele lisandub käibemaks (kd II, tlk 83). Seega oli tasu turutingimustele vastav. Heinla Ehituse AS tasutud juhtimisteenuste arved
38.Hageja väidab, et kostja II esitas AS-le Heinla Ehitus alusetuid arveid, mille eest AS Heinla Ehitus (kostja I kui AS Heinla Ehitus juhataja korraldusel) ekslikult ka maksis. AS Heinla Ehitus on loovutanudnõuded hagejale ja hageja nõuab nende arvete alusel tasutut kostjatelt. Alljärgnevalt analüüsib kohus nende väidetega seonduvat põhjalikumalt.
39.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II esitas Heinla Ehituse AS-le projektijuhtimise eest järgmised arved kd I, tlk 81-82,) 1) 10.06.2016 arve nr 1604 summas 17 309,88 eurot (Sära tee 1 projekti juhtimistasu); 2) 12.07.2016 arve nr 1605 summas 19 978,50 eurot (Läike tee 18 projekti juhtimistasu); 3) 30.09.2016 arve nr 1609 summas 6120 eurot (Forelli tn 11 rekonstrueerimistööde projektijuhtimine); 4) 30.09.2016 arve nr 1608 summas 6 888,78 eurot (Läike tee 32/3 ehitustööde projektijuhtimine).
40.Perioodil 15.06.2016 – 05.10.2016 tasus kostja I kui Heinla Ehituse AS juhataja Heinla Ehituse AS nimel kõik ülalviidatud arved, tehes ülekandeid kokku summas 50 297,16 eurot (kd I, tlk 83-84). Hageja väidab, et tegelikult kostja II projektijuhtimisteenust Heinla Ehituse AS-le ei osutanud.
41.Kostja selgitas, et YY surma hetkel oli Heinla Ehituse Aktsiaseltsil pooleli kaks ehitusobjekti – Sära tee 1 ja Läike tee 18. Esimese tellijaks oli M&M Vara OÜ ja teise tellijaks MAVE VARAHALDUSE Osaühing. Hageja ja Heinla Ehituse AS ainukeseks juhatuse liikmeks oli YY. Pärast õnnetust jäid hageja ja Heinla Ehituse AS pikaks ajaks juhatuse liikmeta. Nende väidete üle pooled ei vaidle. Kostja selgitas, et oli sunnitud koheselt alates 2016 jaanuarist (st pool aastat enne ametlikuks juhatuse liikmeks saamist) asuma tegutsema hageja ja Heinla Ehituse AS tegevjuhina, et objektide ehitus YY surma tõttu ei katkeks, vaid jätkuks.
42.Hageja väidab, et 2016.a juhtis Heinla Ehitus AS-s ehitustegevust töölepingu alusel LL, kes sai ehitusprojekti juhtimise eest igakuiselt töötasu ja kostja II teenuseks puudus vajadus. LL andis asjas tunnistajana ütlusi enda töö sisu osas: „ Olin Heinla Ehituse AS-is objektijuht 2004-2016. Otsustused, mida objekti juhina pidin langetama, nende osas allusin projekti juhile. Põhimõtteliselt firma juht oligi projektijuht kogu aeg. Projektijuhid olid erinevad, lõpus oli XX. Tema oli projektijuht alates 2016. aasta jaanuarist, kui hr Y hukkus. Meil oli igapäevane suhtlus, tema andis mulle korraldusi ja mina andsin aru, mis tehtud on. Y surma hetkel olid Heinla Ehitusel pooleli projektid Läike tee 18, Sära tee 1 ja Läike tee 32/3. Läike tee 32/3 – midagi tegime seal, aga ei mäleta, mis seisundis see täpselt oli. Igapäevases majandustegevuses midagi pärast Ye surma ei muutnud. Meil olid XXga jooksvalt nõupidamised, kindlalt kokkulepitud ehitus nõupidamisi kindla regulaarsusega ei toimunud. Suhtlesime igapäevaselt. Peale XX, teistega ma otseselt ei suhelnud, tema andis mulle korraldusi“ (kd III, tlk 51, 52). Kohus leiab, et LL ütlustega on tõendatud, et kõigil objektidel tegutsesid kõrvuti projektijuht ja objektijuht. Projektijuhiks oli tema ütluste kohaselt XX, kes suhtles temaga objektide osas igapäevaselt ja andis korraldusi ning kogus aruandeid tehtu kohta. Sellega on tõendatud, et kostja II osutas läbi kostja I tegevuse teenust.
43.Kostja RK ütlustega on kohtu hinnangul veenvalt tõendatud, et Kostja II osutas hagejale reaalselt projekti juhtimise teenust ja tasu on saadud selle teenuse eest.
44.VÕS § 627 lg 1 kohaselt juhul, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 627 lõige 2 sätestab, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sel perioodil ei olnud kostja II hageja juhatuse liige ega saanud vastavate ülesannete täitmise
eest ka juhatuse liikme tasu. Kohtu hinnangul ei saa eeldada selliste ülesannete täitmist tasuta, vaid ainult tasu eest. Seega on nõue põhjendatud. Ostueesõigusest loobumine
45.Hageja sõlmis 26.09.2016 Osaühinguga TOIGER Inkasso kinnistu mõttelise osa müügilepingu, millega viimane müüs hagejale aadressil Halli tee 3, Viimsi asuva kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa hinnaga 90 000 eurot (kd I, tlk 102-107).
46.20.10.2016 sõlmis Osaühing TOIGER Inkasso OÜ-ga Halli tee investeeringud kinnistu mõttelise osa müügilepingu, millega müüs ülejäänud Halli tee 3 kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa OÜ-le Halli tee investeeringud hinnaga 31 200 eurot (kd I, tlk 108-112). AÕS § 73 lg 2 kohaselt on kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Osaühing TOIGER Inkasso ja OÜ Halli tee investeeringud vahel sõlmitud müügilepingu allkirjastas hageja nimel (hageja oli lepingu osapooleks vaid ostueesõigusest loobumise avalduse osas) kostja I, kes avaldas ja kinnitas tagasivõtmatult ja tingimusteta, et hageja kui kinnistu kaasomanik ei soovi kasutada lepingu sõlmimisest tulenevat kaasomaniku ostueesõigust ning et hageja loobub tagasivõtmatult ja tingimusteta ostueesõiguse teostamisest. Pooled nende asjaolude üle ei vaidle. Pooled vaidlevad selle üle, kas ülal viidatud tegevusega tekitas kostja I hagejale kahju ja kas kostaja I vastutab kahju tekke eest.
47.Hageja tugineb hagis sellele, et ostueesõigusest loobumine ei olnud hageja huvides. Hagejal oli tegelikkuses täiendavaid ruume vaja Halli tee 3 kinnistul (sama kinnistu) paikneva autokollektsiooni paremaks haldamiseks. Seega olnuks tema hinnangul korraliku ettevõtja kohustuseks hageja nimel mitte ostueesõigusest loobuda, vaid seda kasutada. Seda eriti arvestades tehingu hinda. Kostja I ei konsulteerinud ostueesõigusest loobumise osas osanikega. Riiklikult tunnustatud hindamiseksperdi MM 27.02.2018 arvamuse kohaselt oli Halli tee Investeeringud OÜ-le kuuluva 1⁄2 suuruse kaasomandi turuväärtus 07.02.2018 seisuga 180 000 eurot (kd I, tlk 113-119). Ekspert kinnitas 11.05.2018 e-kirjas, et objekti hinnatase ei ole võrreldes 2016 viimase kvartaliga muutunud (kd I, tlk 120). Samuti tegi OÜ Halli tee investeeringud 01.02.2018 hagejale pakkumise, mille kohaselt oleks OÜ Halli tee investeeringud nõus endale kuuluva Halli tee 3 kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa müüma hagejale 330 000 euro eest (kd I, tlk 121). Seega taotleb OÜ Halli tee investeeringud ca 10kordset hinda võrreldes sellega, kui kostja I poleks ostueesõigusest loobunud. Hageja leiab, et juhul, kui kostja I ei oleks ostueesõigusest loobunud, oleks hageja saanud ise omandada ülejäänud Halli tee 3 (1/2 suuruse) mõttelise osa 31 200 euro eest. Hageja leiab, et ostueesõigusest loobumisega tekitas kostja I hagejale olulise kahju, mis seisneb kinnistu tegeliku väärtuse ja ostuhinna vahest saamata jäänud tulu näol kokku 148 800 eurot.
48.Kostjad vaidlesid nõudele vastu. Nad selgitasid, et veel enne Halli tee 3 kinnisasja omandamist eksisteeris osapoolte vahel kokkulepe, et MAVE VARAHALDUSE Osaühing saab Halli tee 3 kinnisasjast üksnes poole (1/2) mõttelise osa ja kasutuskorrana ala, kuhu Heinla Ehituse Aktsiaselts oli ebaseaduslikult ehitanud automuuseumi juurdeehituse võõrale kinnisasjale. Nimelt Halli tee 3 kinnisasja omandamise ja võõrandamise kokkulepped sõlmiti juba 2015 novembris füüsiliste isikute YY, UU, VV ja TT vahel ning nimetatud kokkulepete kohaselt pidid osapooled tegema ühiselt koostööd selleks, et Osaühing TOIGER Inkasso saaks omandada Halli tee 3 kinnisasja ning sealjuures lepiti kokku, et hiljem Osaühing TOIGER Inkasso võõrandab Halli tee 3 kinnisasja poole (1/2) mõttelise osa YY nimetatud isikule ning teise Halli tee 3 kinnisasja poole (1/2) mõttelise osa UU nimetatud isikule. Vastava YY, UU, VV ja TT vahelise kokkuleppe täitmiseks sõlmisid VV ja Osaühing TOIGER Inkasso 20.11.2015 notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu ja hüpoteegi
loovutamise ja üleandmise lepingu, mille alusel Osaühing TOIGER Inkasso omandas nõude UU vastu ja seda tagava Halli tee 3 kinnisasja koormava hüpoteegi. Vastavat tehingut finantseeris hageja 23.11.2015 sõlmitud laenulepingu alusel (kd II, tlk 112-117, kd II, tlk 118120). 20.11.2015 sõlmisid Osaühing TOIGER Inkasso ning UU kompromisslepingu, võlatunnistuse ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, mille punktis 2.1 olid Osaühing TOIGER Inkasso ning UU kokku leppinud vastastikuste järeleandmiste teel vähendada Osaühingu TOIGER Inkasso poolt omandatud võlgniku võlgnevusi ning pooled leppisid kokku, et nimetatud lepingu sõlmimise hetke seisuga on UU võlgnevuse suuruseks Osaühingu TOIGER Inkasso ees 250 000 eurot (kd II, tlk 121-126). Kohtutäitur RR algatas täitemenetluse UU vastu, et täita 20.11.2015 notariaalsest lepingust tulenevat Osaühingu TOIGER Inkasso nõuet UU vastu. Kohtutäituri 08.09.2016 vara enampakkumise akti alusel sai Osaühing TOIGER Inkasso vaidlusaluse Halli tee 3 kinnisasja omanikuks ning seejärel võõrandas Halli tee 3 kinnisasja kaasomandiosa vastavalt 2015 novembris YY, UU, VV ja TT vahel sõlmitud kokkulepetele alguses hagejale ja seejärel OÜ-le Halli tee investeeringud. Seega tegutses Kostja I kostja väiteil vastavalt 2015 novembris YY, UU, VV ja TT vahel sõlmitud kokkuleppele ning vastavalt YY poolt 2015 novembris antud lubadustele.
49.Kohus analüüsib esmalt, kas juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 315 lg 1, TsÜS § 35) ning kas ta vastutab oma kohustuste rikkumise eest, kuivõrd ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 315 lg 2 teine lause). Kohtu hinnangul ei saa kostja I vastutada selle eest, et ta pidas otstarbekamaks ostueesõigust mitte teostada. Esiteks tuvastab kohus, et kostja I tegutses ostueesõigusest loobumisel vastavalt vastavalt 2015 novembris YY, UU, VV ja TT vahel sõlmitud kokkulepetele (kd II, tlk 127128, kd II, tlk 129-132). Nende tõendite alusel tuvastab kohus, et vaidlusaluse kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa turuhinnast madalam müügihind (hagejale müügil 90 000 eurot ja OÜle Halli tee investeeringud müügil 31 200) oli ilmselgelt tingitud ülalviidatud kokkulepetes kokkulepitust. Puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks oleks kinnistu muidu müüdud alla turuhinna. Kostja I tegutses ostueesõigusest loobudes vastavalt poolte vahel varasemalt sõlmitud kokkulepetele (mille alusel hageja oli muu hulgas ka ise omandanud selle kinnisasja mõttelise osa oluliselt alla turuhinna).
50.Teiseks leiab kohus, et juhatuse liikmele ei saa ette heita seda, milliste tehingute tegemist ta majanduslikult või äriühingu huve teades otstarbekamaks peab. Kohus väljendas seda seisukohta ka asjas toimunud eelistungil. Äriühingu varalised vahendid on piiratud ressurss ja juhatuse liikmel on õigus otsustada, kuidas seda piiratud ressurssi kasutada. Vaieldamatult peab juhatuse liige langetama valikuid, milliseid tehinguid teha ja millised tegemata jätta, pidades silmas äriühingu huve. Kohtu hinnangul ei saa juhatuse liikmele ette heita seda, kui ta otsustab äriühingu rahalised vahendid suunata näiteks olemasoleva kinnisvara hooldamisse/parendamisse selle asemel, et omandada uusi kinnistuid. Juhatuse liikmel on õigus omal äranägemisel valida, milliseid tehingud ta peab otstarbekamaks teha. Eeltoodust tulenevalt ei ole ostueesõigusest loobumine kohtu hinnangul kostjale I etteheidetav – puudub tegu, mida saaks juhatuse liikme rikkumisena kostjale I ette heita. Kohtu hinnangul on tõendamata, et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 315 lg 1, TsÜS § 35) ja et ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 315 lg 2 teine lause). Kohus jätab nõude selles osas rahuldamata. Põhjendamatud kulutused
51.Hageja esitas kohtule nõude mõista põhjendamatute kulutuste tegemise eest kahjuna XXlt ÄS § 187 lg 2, VÕS § 1022 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel Hageja kasuks välja 4 170,24 eurot (nõude suurus eale hagi osalist tagsivõtmist).
52.Hageja nõue tugineb esiteks väitel, et kostja I on hageja nimel tellinud M&M Vara OÜ-lt finantsanalüüsi, mille eest M&M Vara OÜ on 31.10.2016 esitanud hagejale arve nr 1610069 1 200 eurot. Hageja väidab, et arve on esitatud selle eest, et kostja I vastas advokaadibüroo RASK esitatud küsimustele erinevate tehingute kohta seoses pärandvarasse kuuluvate ühingutega. Seega oli vastuse koostamine hageja väiteil seotud hoopis kostja I tegevusega pärandvara hooldajana, mitte hageja juhatuse liikmena.
53.Kostjad selgitasid kohtule, et vastav arve on esitatud põhjusel, et hageja osanik HH lepinguline esindaja RR soovis saada hageja ja teiste hageja kontserni kuuluvate äriühingute suhtes väga suures mahus informatsiooni. Kostjal I kui hageja juhatuse liikmel oli kohustus osaniku teabepäringule vastata, kuid küsimustik oli pikk ja sellele vastamine väga töö- ja ajamahukaks. Teabepäringule vastamiseks pidi kostja II ja hageja ühine raamatupidaja MR Pluss Osaühing tegema väga suures mahus lisatööd. Lisatöö eest esitas MR Pluss Osaühing 2016 oktoobris M&M Vara OÜ-le tavapärase 930-eurose arve asemel 1 930 eurose arve (lisandub käibemaks – st kokku 1 200 eurot). Kostja väiteid tõendavad hageja raamatupidaja MT ütlused (kd III, tlk 45). Kohus leiab, et osaniku päringule vastamine on äriühingu huvides ja tehtud kulutus seega põhjendatud.
54.Teiseks nõuab hageja Värvilised OÜ-le tasutu hüvitamist. Nimelt on kostja I hageja nimel ostnud Värvilised OÜ käest teenuseid perioodil 29.02.2016 – 31.05.2017 kokku summas 2 967,24 eurot. Pooled selle üle ei vaidle. Hagejale teadaolevalt puudus mistahes vajadus teenuste ostmiseks Värvilised OÜ-lt. Kohus tuvastas, et Värvilised OÜ osutatud teenuseks oli dokumentaalsete tõendite (kd III, tlk 90-93) kohaselt auto pesu teenus. Sama kinnitas oma ütlustes ka tunnistaja – Värvilised OÜ tegevjuht RF. Ta täpsustas, et teenuseks oli XX poolt pesulasse toodud autode pesu ja autoks pruun Mercedes (kd III, tlk 48). Kohtule on esitatud ka XX kasutuses olnud sõiduki regitreerimismärgiga xxxxx registreerimistunnistus (kd III, tlk 94) , millest nähtub, et tegu oli AS-le Nordea Finance Estonia kuuluva hageja vastutavas kasutuses olnud pruuni Mercedes-Benziga. Eeltooduga on tõendatud, et OÜ Värvilised osutatud vaidlusaluseks teenuseks oli auto pesu ja pesti hageja vastutavas kasutuses olnud pruuni Mercedes-Benzi, mida kasutas kostja I. Seega oli tegu äriühingu huvides (hageja vara hooldamiseks) osutatud teenusega. Kahjunõue vastavate arvete alusel tasutu tagastamiseks on põhjendamatu. Kokkuvõte
55.Ülalmärgitu kokkuvõttes märgib kohus, et jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Vastuhagi
56.Kuivõrd kostjad esitasid vastuhagi tingimuslikult – paludes selle rahuldada ainut juhul, kui kohus hagi rahuldab, ning kohus hagi ei rahuldanud, ei analüüsi kohus käesolevas otsuses vastuhagis esitatut. Menetluskulud
57.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
58.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
59.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
60.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.