Apellant (hageja): Aktsiaselts Narva-Jõesuu Kommunaal (rk: 10830458), esindajad vandeadvokaat Kristiina Lee ja vandeadvokaat Kristiina Urb-Semjonov Vastustaja (kostja): Mati Männisalu (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 25. märtsi 2020 otsus muutmata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Aktsiaselts Narva-Jõesuu Kommunaal kanda.
3.Välja mõista Aktsiaseltsilt Narva-Jõesuu Kommunaal Mati Männisalu kasuks menetluskulude katteks 899,04 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 899,04 eurot tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Narva-Jõesuu Kommunaal (end ärinimi Aktsiaselts KA VAIKO) (hageja) esitas 09.04.2019 maakohtule Mati Männisalu (kostja) vastu hagi dokumentide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Täpsustatud nõudes palus hageja, et kohus kohustaks kostjat hagejale välja andma kõik kostja ebaseaduslikus valduses olevad hageja nõukogu koosolekute protokollid ja otsused perioodi 16.02.2015 kuni 12.12.2018 kohta, välja arvatud 12.05.2017 nõukogu protokoll nr 2017-2, 12.05.2017 nõukogu otsuse seltsi 2016. majandusaasta aruande heaks kiitmise, juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekuga nõustumise ning üldkoosolekule nõukogu töö aruande esitamise kohta, 12.05.2017 nõukogu otsuse juhatuse liikmele preemia maksmise kohta ja 12.05.2017 nõukogu otsuse juhatuse liikmele tasu määramise kohta alates 01.04.2017, ning määrata, et dokumentide valdus tuleb hagejale üle anda 10 päeva jooksul nõude esitamisest. Hagiavalduse kohaselt on hageja kohaliku omavalitsuse (Narva-Jõesuu Linnavalitsus) ainuomandis olev aktsiaselts, mille majandustegevuseks on kommunaalteenuste osutamine. Kostja oli hageja nõukogu liige ajavahemikus 26.09.2001 kuni 12.12.2018 (mil ta nõukogust tagasi kutsuti) ning alates 16.02.2015 kuni volituste lõppemiseni 12.12.2018 nõukogu esimees. Ajal, mil kostja oli nõukogu esimees, olid kõik nõukogu otsused ja koosolekute protokollid kostja käes. Nõukogust tagasikutsumisel kostja hagejale nõukogu otsuseid ja koosolekute protokolle üle ei andnud. Seetõttu puudub hagejal ülevaade nõukogu vastava perioodi tegevusest, mis raskendab oluliselt hageja tegevust. 07.02.2019 edastas hageja juhataja kostjale taotluse dokumentide üleandmiseks. Kostja taotlusele ei reageerinud. Hageja telefonikõnedele kostja ei vasta. Ka hageja audiitoril ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada. Aktsiaseltsi dokumendid kuuluvad aktsiaseltsile. Alates 12.12.2018 puudub kostjal seos hagejaga. Kuivõrd kostja valdab ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluvaid hageja nõukogu koosolekute protokolle ja otsuseid, on hagejal kostja vastu nõudeõigus.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagiavaldus on puudustega. Hageja ei ole esile toonud hagi alust. Hageja ei nimeta, kuidas kostja tema õigusi rikub ja millega hageja seda tõendab. Kostja valduses nõutud dokumente ei ole. Kui kostja töölt ära läks, jäid dokumendid tema kabinetti, tööarvuti andis kostja ära. Kui kohus hagi rahuldaks, tekiks küsimus otsuse täidetavusest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 25. märtsi 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks õigusabikulu 1176,48 eurot ja viivise menetluskuludelt (1176,48 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuuluvad aktsiaseltsi dokumendid, sh nõukogu koosolekute protokollid ja otsused, aktsiaseltsile. Seega on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 2 eeldus vindikatsiooninõude esitamiseks täidetud. Hagejal on AÕS § 82 lg 1 järgi kohustus tõendada, et kostja valduses on ilma õigusliku aluseta hageja nõukogu koosolekute protokollid ja otsused ajavahemiku 16.02.2015 kuni 12.12.2018 kohta (v.a 12.05.2017 nõukogu protokoll ja otsused). Kuigi hageja viidatud tõendid (audiitori esitatud hageja nõukogu protokollid ning tunnistajate A.A., B.B. ja C.C. ütlused) kinnitavad, et nõukogu koosolekute protokollid ja otsused olid kostja valduses, kui ta neid nõukogu esimehena vormistas ja edasi saatis, ei kinnita need tõendid vaieldamatult, et kostja valdab dokumente praegu. Puuduvad tõendid, mis annaksid üheselt võimaluse hinnata, millisel kujul (digitaalsel, paberkandjal) kostja dokumente valdab. Kohus ei nõustunud hageja etteheitega, et kostja on esitanud ebamääraseid vastuväiteid ja jätnud need tõendamata. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja valdab hageja dokumente, siis võib kostja piirduda vastuväidete esitamisega (RKTKo 2-17-10348, p 13). Kohus nõustus hagejaga selles, et esineb vastuolu kõigi kolme tunnistaja kokkulangevate ütluste (et enamus nõukogu protokollidest allkirjastati digitaalselt) ning asja materjalides olevate nõukogu protokollide, välja arvatud 12.05.2017 nõukogu protokoll nr 2017-2, vormistamise (allkirjastatud käsikirjaliselt) vahel. Kohus ei nõustunud aga hageja järeldusega, et kuna kolm tunnistajat on andnud kokkulangevaid ütlusi protokollide vormistamise, sh allkirjastamise osas, on eluliselt usutav, et kostja poolt audiitorile esitatud käsikirjaliselt allkirjastatud protokollid ei pruugi olla autentsed. Tunnistajad A.A. ja B.B. ei ole andnud ütlusi, et kostja on neil varem digitaalselt allkirjastatud nõukogu protokollid hiljem uuesti käsikirjaliselt allkirjastada lasknud. Arvestades, et tunnistajate ülekuulamise ajaks oli nõukogu protokollide allkirjastamisest aastatel 2016–2017 möödunud mitmeid aastaid ning valdavalt toimub dokumentide allkirjastamine digitaalselt, siis pigem on tunnistajad andnud ebaõigeid ütlusi protokollide allkirjastamise kohta. Kohus nõustus kostjaga selles, et kui kohus hagi rahuldaks, tekiks küsimus otsuse täidetavusest. Kui kohtul ei ole olnud võimalik tuvastada, kas nõutud dokumendid on kostja käes ja millisel kujul nad tuleks üle anda, siis kuidas saaks täitemenetluses neid kostjalt välja nõuda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.AS Narva-Jõesuu Kommunaal esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
25.märtsi 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormise. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist (RKTKo 2-16-9016, p 11.2). Tunnistajate C.C., B.B. ja A.A. ütlustest tulenevalt ei saa olla vaidlust selles, et dokumendid olid kostja valduses. Nõukogu tööd korraldas kostja kui nõukogu esimees. Kõik nõukogu
koosolekute protokollid ja otsused koostas kostja, kes korraldas ka dokumentide allkirjastamise. Tähendust omab ka see, et kui hageja juhataja esitas 07.02.2019 kostjale taotluse dokumentide üleandmiseks, siis kostja kirjale ei reageerinud. Eeltooduga on hageja enda tõendamiskoormise täitnud ning kostjal lasub kohustus tõendada, et ta on dokumentide valduse üle andnud ja seetõttu enam dokumente ei valda. Kostja esitas dokumentide saatuse osas vastuolulisi väiteid. Kostja on tahtlikult keeldunud asjaolude väljaselgitamisele ja tõendamisele kaasa aitamast. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, mida ta nõukogu koosolekute protokollide ja otsustega tegi, tuleb lugeda tõendatuks, et dokumendid on jätkuvalt kostja valduses. Olukorda, kus kostja paljasõnaliselt eitab dokumentide valdamist, esitades kas vastuolulisi selgitusi või jättes selgitused üldse andmata, on kohtupraktikas tõlgendatud kostja kahjuks (RKTKo 3-2-1-113-13, p 18; 3-2-1-108-10). 2) ei ole takistusi otsuse resolutsiooni sõnastamiseks selliselt, et see oleks üheselt arusaadav ja täidetav – kostjalt tuleb nõuda välja hageja kasuks teatud dokumendid. See, kas ja kuidas toimub täitemenetlus, ei puuduta praegust kohtumenetlust. AÕS § 82 lg 2 kohaselt on võimalik vindikatsiooninõue rahuldada isegi juhul, kui kohtumenetluses leiab tuvastamist, et kostja enam valdaja ei ole. Õiguskirjanduses on AÕS § 82 lg 2 osas selgitatud, et täitemenetluses on kohtutäituril võimalik määrata kostjale sunniraha ja kohustada teda asja leidma ja täiturile välja andma (P. Varul jt, Asjaõigusseadus I. Komm vln. Juura 2014, lk 375).
5.M. Männisalu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja vabanenud kohustusest tõendada, et protokollid on kostja käes. Menetlusõiguslikult ei saa tõendamiskoormist jaotada vastuolus AÕS § 82 lg-ga 1. Hageja ei viita kostja pahausksusele ning kostja hea usu vastast käitumist ei ole tuvastanud ka maakohus. Hagi on pahauskne. Arusaamatuks jääb, miks hageja arvab, et ainult kostja valduses on kõik nõukogu protokollid. Nõukogu protokolle kasutati jooksvalt ettevõtte majandustegevuses, neid vajasid raamatupidaja ja audiitorid, hageja esitas nõukogu protokolle ja otsuseid äriregistrile; 2) ei olnud kostja seletused vastuolulised. Kostja töötas Vaivara Vallavalitsuses, mis on NarvaJõesuu Linnavalitsuse õiguseellane ja hageja ainuaktsionär. Nõukogust tagasikutsumise järel vabastati kostja avalikust teenistusest. Sellega seoses andis kostja üle oma töökoha ja arvuti koos kõige muuga, mis kuulus tööandjale; 3) tuleb kohtul jälgida, et lahend ei tekitaks segadust ja oleks täidetav. Hageja soovis, et kostja esitaks puuduolevad protokollid. Millised need protokollid on või kui palju neid on või kus nad on, ei ole teada. Seega hagi ei ole selge. Hagi rahuldamisel ei oleks lahendil tingimusi, mille alusel saaks kohtutäitur lugeda lahendi täidetuks või mittetäidetuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
25.märtsi 2020 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning seetõttu ei pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata oma otsuses kõiki maakohtu põhjendusi.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
7.1.Hageja esitas kostja vastu vindikatsiooninõude nõukogu koosolekute protokollide ja otsuste väljanõudmiseks. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et hageja kohustus on tõendada, et kostja valdab nõukogu koosolekute protokolle ja otsuseid, mida hageja kostjalt nõuab. Hageja väide, et maakohus jagas valesti tõendamiskoormuse, on ekslik. Esmalt märgib ringkonnakohus, et praeguse vaidluse puhul tuleneb hageja kohustus tõendada, et kostja valdab hagejale kuuluvat asja AÕS § 82 lg-st. Teiseks tuleneb hageja tõendamiskoormis TsMS § 230 lg-st 1, mille kohaselt peab hagimenetluses kumbki poolt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Maakohus on põhjendatult leidnud, et vaatamata hageja taotluse, tunnistajate ülekuulamiseks ja tõendi esitamiseks, rahuldamisele, ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Seejuures on maakohus õigesti märkinud, et kostja võib piirduda vastuväidete esitamisega ilma tõendeid esitamata seni, kuni hageja ei ole tõendeid esitanud (vt Riigikohtu 28. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 13). Kuna hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet nõutud dokumentide kostja valduses olemise kohta, ei saa kostjale ette heita vastuväidete kohta tõendite esitamata jätmist.
7.2.Põhjendatud ei ole hageja väide, et antud juhul tuleks tõendamiskoormis ümber pöörata. Ringkonnakohus märgib, et reeglina tuleneb ümberpööratud tõendamiskoormis materiaalõigusest. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on AÕS § 82 lg-s 1 otsesõnu sätestatud hageja kohustus nõuet tõendada. Hageja viidatud Riigikohtu 19. detsembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9016, milles on muu hulgas käsitletud tõendamiskoormuse ümberpööramist, ei ole kohaldatav praeguse vaidluse puhul. Nimetatud lahendis on Riigikohus märkinud, et tõendamiskoormust on võimalik ümber pöörata juhul, kui hagejal ei ole võimalik objektiivselt tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Antud asjas selliseid asjaolusid ei esine. Maakohus kuulas tunnistajatena üle C.C. (hageja X) ning B.B. ja A.A. (endised hageja X). Apellatsioonimenetluses puudub vaidlus, et nimetatud tunnistajate ütlused ei tõendanud hageja väidet nõutud dokumentide kosja valduses olemise kohta. Tunnistaja C.C. on muu hulgas kinnitanud, et osad protokollid ja otsused võidi anda üle H. Lutsule, kes oli juhatus esimees. Tunnistaja A.A. ütlustest nähtub, et osad otsused saadeti juhatusele, osad äriregistrile ja osad vallale ning asjaajamise eest vastutas juhatus. Menetluse kestel on vandeaudiitor M. Kiisk saatnud maakohtule osad nõutavad dokumendid (tl 82-100) ning B.B. tema käes olnud hagis nõutud dokumendid (tl 112-127). Nimetatud osas hageja kostjalt dokumentide väljanõudmist ei soovi (vt hageja 27.01.2020 menetlusdokument). Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate C.C. ja A.A. ütluste kohaselt võivad kostjalt väljanõutavad dokumendid olla teiste isikute valduses (tolleaegse juhatuse esimehe H. Lutsu valduses, äriregistris, vallavalitsuses). Vaatamata tunnistajate ütlustele ei ole hageja taotlenud nimetatud isikute ülekuulamist. Tunnistaja A.A. ütlustest nähtub muu hulgas, et aktsiaseltsi asjaajamise eest vastutas juhatus. Seega saanuks hageja tõendada seda, kuidas oli aktsiaseltsis asjaajamine korraldatud ning mida juhatuse liikmed tegid dokumentide säilitamiseks. Nii näiteks ei ole hageja tuginenud sellele, kas kostja nõukogu esimehe ametikohalt tagasikutsumisel koostati kirjalik akt dokumentide üleandmise-vastuvõtmise kohta. Eelmärgitu kinnitab, et hagejal oli võimalik täiendavaid tõendeid esitada ja omapoolset tõendamiskoormust täita. Seetõttu ei ole hageja tuginemine tõendamiskoormuse ümberpööramisele põhjendatud.
7.3.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue ei ole selge ja täidetav (TsMS § 442 lg 5).
Apellandi seisukoht, et see, kuidas toimub otsuse täitmine, ei puuduta kohtumenetlust, ei ole tõsiseltvõetav.
8.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Seetõttu jäävad hageja kanda kostja menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks seoses apellatsioonimenetlusega 851,04 eurot, millele lisandub ringkonnakohtu istungile kulunud aja (20 minutit) eest esindaja tasu. Lähtudes kostja esindaja tunnihinnast 144 eurot on esindaja kulu istungil osalemise aja eest 48 eurot (144x20 minutit). Hageja esindajad kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Arvestades eelnevat tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulude katteks 899,04 eurot (851,04+48). Väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.