1.Jätta AS KA Vaiko hagi M. M. väljanõudmiseks rahuldamata.
vastu dokumentide ebaseaduslikust valdusest
2.Jätta kostja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses hageja kanda ja välja mõista AS-lt KA Vaiko kostja M. M. kasuks õigusabikulude katteks 1 176 (üks tuhat ükssada seitsekümmend kuus) eurot 48 senti. Rahuldamata osas jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.
3.Välja mõista AS-lt KA Vaiko kostja M. M. kasuks viivis menetluskuludelt (1 176,48 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.1.Viru Maakohtu menetluses on AS KA Vaiko hagi M. M. vastu dokumentide väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hagiavalduse kohaselt on AS KA Vaiko kohaliku omavalitsuse (Narva-Jõesuu Linnavalitsus) ainuomandis olev aktsiaselts, mille majandustegevus seondub kohalikus omavalitsuses (Narva-Jõesuu linnas) erinevate kommunaalteenuste osutamisega elanikkonnale ja ettevõtetele. M. M. oli hageja nõukogu liige ajavahemikul 26.09.2001 kuni 12.12.2018 (mil kostja AS KA Vaiko nõukogust tagasi kutsuti). Kostja oli alates 16.02.2015 kuni enda volituste lõppemiseni 12.12.2018 AS KA Vaiko nõukogus selle esimees.
1.2.Ajal, mil kostja oli AS KA Vaiko nõukogu esimees, olid kõik nõukogu otsused ja koosolekute protokolli ainuisikuliselt kostja käes. AS KA Vaiko nõukogust tagasikutsumisel ja seeläbi kostja volituste lõppemisel hageja nõukogu liikmena ei ole kostja hagejale AS KA Vaiko nõukogu otsuseid ega koosolekute protokolle üle andnud. Seega puudub hagejal ülevaade vastava perioodi AS KA Vaiko nõukogu tegevusest (vastu võetud otsustest), mis raskendab oluliselt hageja tegevust, arvestades seaduse ja põhikirjaga aktsiaseltsi nõukogu pädevuses olevaid küsimusi.
1.3.07.02.2019 edastas hageja juhataja Jevgeni Hohlov kostjale taotluse dokumentide üleandmiseks. Kostja nimetatud kirjale ega taotlusele ei reageerinud ning hagejale taotletud dokumente üle ei andnud. Hageja on korduvalt proovinud kostjaga telefoni teel ühendust saada, aga kostja ei vasta hageja kõnedele. Kuivõrd AS KA Vaiko nõukogu otsused/protokollid on vajalikud ka hageja audiitorile (vandeaudiitor Tatjana Minzatova, Audest Audiitorteenuste OÜ) oma kohustuste/ülesannete täitmiseks, on audiitor proovinud kostjaga ühendust saada, kuid samuti edutult.
1.4.Vaidlust ei saa olla selles, et aktsiaseltsi dokumendid, sh aktsiaseltsi nõukogu koosoleku protokollid, otsused kuuluvad aktsiaseltsile ning seeläbi on aktsiaselts (hageja) isikuks, kellel on nõudeõigus igaühe, sh kostja vastu, kes õigusliku aluseta aktsiaseltsile kuuluvaid dokumente valdab. Seega on täidetud AÕS § 82 lg 1 eeldus vindikatsiooninõude esitamiseks, s.o hagejal on AS KA Vaiko nõukogu koosolekute protokollide, otsuste suhtes omandiõigus. Samuti ei saa
vaidlust olla selles, et alates 12.12.2018 ei ole kostja enam AS KA Vaiko nõukogu liige, kostjal puudub mistahes seos hagejaga ning seeläbi puudub kostjal õiguslik alus hoida enda valduses hagejale kuuluvat vara, sh dokumente. Seega on käesolev vindikatsiooninõue suunatud õige isiku vastu, s.o isiku (kostja) vastu, kes valdab võõrast asja (dokumente). Kuivõrd kostja valdab ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluvaid AS KA Vaiko nõukogu koosoleku protokolle/otsuseid, on hagejal kostja vastu nõudeõigus
1.5.Hageja nõuab, et kohus kohustaks kostjat hagejale välja andma kõik kostja ebaseaduslikus valduses olevad AS KA Vaiko nõukogu koosolekute protokollid ning otsused perioodi 16.02.2015 kuni 12.12.2018 kohta. Hageja hinnangul on põhjendatud kohtuotsusega kindlaks määrata, et dokumentide valdus tuleb hagejale üle anda 10 päeva jooksul alates nõude esitamisest. Kõik kohtukulud tuleb jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
2.1.Kostja esitas hagile vastuse, milles kosja on esmalt vastu, et kohus asja menetlusse võttis. Hagiavaldus on esitatud puudustega. Hageja ei ole esile toonud hagi alust. TsMS § 363 lg 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud; tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagi alus on need hageja osundatud asjaolud, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. AÕS § 80 lg 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta (rikub hageja õigusi). Hageja ei nimeta, kuidas kostja tema õigusi rikub ning millega hageja seda tõendab.
2.2.Hageja on lisanud hagile tõenditena registrikaardi ajaloo, millega soovib tõendada, et kostja on olnud hageja nõukogu liige ning enda koostatud taotluse dokumentide üleandmiseks, millega soovib tõendada seda, et ta on esitanud kostjale kohtueelselt sama küsimuse, mida hageja nõuab nüüd kohtu kaudu. Kostja ei eita seda, et ta on olnud hageja nõukogu liige. Kuid hageja ei viita ühelegi asjaolule või tõendile, millest selguks, et kostja rikub hageja õigusi või millest tulenevalt leiab hageja, et kohtu kaudu välja nõutavad protokollid on kostja käes. Kostja arvates ei ole ilmne, et kostja oli kohustatud korraldama koosolekute protokollimise. Hagis sellekohaseid viiteid asjaoludele või seadusele ei ole. Hageja viitab küll ÄS § 323 lg 4, kuid see reguleerib vaid nõukogu esimehe kohustust koostada hääletusprotokoll, kui nõukogu otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata.
2.3.Hagi lisana toodud hageja taotlus kostjale ei tõenda, et kostja oleks rikkunud hageja õigusi. See võib küll näidata, et kostja ei soovi hagejaga suhelda, kuigi hagis pole ka viiteid selle kohta, et kostja oleks taotluse kätte saanud. Hageja ei saa seada oma nõuet sõltuvusse sellest, mida kostja vastu väidab. Hageja peab esitama hagi selliselt, et oleks võimalik hagi rahuldamine.
2.4.Kostja juhib tähelepanu hageja argumentatsiooni ebajärjekindlusele. Hageja väidab, et protokollid on vajalikud hageja audiitorile (hagi p 5). Kostja teab, et hageja ei pea põhjendama, milleks talle nõukogu protokolle vaja on, kuid kui neid on vaja hageja audiitorile, siis kostjale teadaolevalt on hageja 2015-2018 raamatupidamise aastaaruanded äriregistrile juba esitatud. Järelikult on ka kõik audiitoraruanded tehtud. Seejuures on hageja esitanud 2018. aasta aruande 18.04.2019, see tähendab enne ÄS 334 lg 2 sätestatud kuuekuulist lõpptähtaega arvates majandusaasta lõppemisest. Hageja majandusaasta on kalendriaasta. Vaatamata, et kõik aastaaruanded on registrile esitatud ja järelikult ka audiitorkontroll läbi viidud, põhjendab hageja vajadust protokollidele audiitorkontrolli läbiviimise vajadusega. Raske on uskuda ka seda, et protokollide puudumine raskendab oluliselt hageja tegevust. Kui hageja soovib reguleerida ettevõtte tegevust küsimuses, mis kuulub nõukogu ainupädevusse, võib hageja juhatus selles küsimuses taotleda olemasolevalt nõukogult otsust. Ülaltoodust tulenevalt ei ole kostjale selge
hageja motiivid hagiavalduse esitamisel ning kostja ei saa välistada, et hageja varjab neid, kuna soovib kostjat mingil viisil süüstada või talle kahju tekitada.
2.5.Seega leiab kostja, et hagi on tõendamata (hagil puudub alus). Hageja peab tõendama, et kostja on hageja õigusi rikkunud. Kostja valduses ei ole hageja nõukogu protokolle. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUISTUNG 09.10.2019
3.Kohtuistungil jäi hageja esindaja Kristiina Lee hagi juurde, selgitades, et peale nõukogu liikme volituste lõppemist kostja protokolle ja otsuseid üle ei andnud. Hageja nõue on põhjendatud ja esitatud AÕS § 80 lg 1 ja lg 2 alusel. Kogu dokumentatsioon oli alati kostja valduses eraldi kaustana. Hageja esindaja Küllike Namm selgitas, et nad vajavad protokolle selleks, et saada aru majandustehingutest, otsustest, saada teada, kes otsuste tegemise juures olid ning, et vajadusel kujundada võimalikke kahjunõudeid. Kostja esindaja Kenno Vilippus hagi ei tunnistanud, selgitades, et nad ütlesid juba vastuses hagile, et kostja käes neid dokumente ei ole. Kui kostja töölt ära läks, jäid need dokumendid tema kabinetti. Vaidlust ei ole selles, et kostja täitis oma nõukogu esimehe ülesandeid. Kostja võtab omaks, et nõukogu koosolekuid protokolliti.
ASJA EDASINE KÄIK
4.Kohtuistungil 11.12.2019 kuulas kohus tunnistajatena ära M. K., A. L. ja T. K. Kohus määras, et hagejal tuleb 20.01.2020 täpsustada oma nõudeid ja tõendeid, millega ta oma nõudeid põhjendavad, kostjal esitada oma seisukohad 27.02.2020. Mõlemal poolel tuli esitada oma menetluskulude nimekirjad.
5.1.Hageja esindajad esitasid 27.02.2020 täiendava seisukoha, mille kohaselt o nii hageja poolt esitatud dokumentidega (audiitori poolt esitatud dokumendid) ning tunnistajate ütlustega tõendanud, et kostja valduses on AS KA Vaiko nõukogu koosolekute protokollid ning otsused perioodi kohta 16.02.2015 kuni 12.12.2018, kuivõrd kostja ainuisikuliselt valdas vastavaid protokolle ning edastas neid vajadusel teistele isikutele – hageja audiitorile, hageja raamatupidajale, teistele nõukogu liikmetele. Oluline on ka asjaolu, et kostja isiklikult protokollis kõiki hageja nõukogu koosolekuid, korraldas protokollide, otsuste allkirjastamise ning kogus enda kätte kõik allkirjastatud protokollid, otsused,millist asjaolu kinnitasid nii T. K. kui ka A. L., andes ütlusi, et saatsid enda poolt allkirjastatud otsused alati just kostjale, ning raamatupidaja M. K. kinnitas, et kostja edastas temale elektrooniliselt väljavõtteid nõukogu otsustest ja protokollidest.
5.2.Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et kostja valduses on AS KA Vaiko nõukogu koosolekute protokollid ning otsused perioodi kohta 16.02.2015 kuni 12.12.2018 ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja ei ole käesolevas kohtumenetlus esitanud mitte ühtegi tõendit, millele tuginevad tema vastuväited. Nii on kostja lepinguline esindaja 09.10.2019 kohtuistungil paljasõnaliselt esmalt avaldanud, et „Kui kostja läks töölt ära, need dokumendid jäid tema kabinetti“, kuid 11.12.2019 kohtuistungil, pärast tunnistajate ülekuulamist, avaldas kostja lepinguline esindaja, kuivõrd tunnistajad olid avaldanud, et protokolle koostati arvutis ja allkirjastati digitaalselt, et kostja andis oma tööarvuti ära, kuna tööleping oli lõppenud. Seega on kostja lepinguline esindaja teinud vastuolulisi avaldusi selles osas, millises vormis olid koostatud, säilitatud nõukogu otsused, protokollid, kas elektroonselt või paberkandjal ning mida
kostja vastavate dokumentidega tegi. Seejuures on kostja avaldatuga omaks võtnud, et hageja poolt nõutavad dokumendid siiski olid kostja valduses. Samas keeldub kostja esindaja vastamast hageja küsimustele, kellele on kostja tööarvuti väidetavalt üle antud. Kohtupraktika kohaselt ei saa kohus asja lahendamisel lähtuda kostja ebamäärasel tasemel vastuväidetest, sest kostjal on ka endal oma vastuväidete tõendamise kohustus (TsMS § 230 lg 1). Kohtus tuleks vältida lauseituse ja laustõendamatuse positsiooni. Praegusel juhul on valinud kostja lauseituse ja laustõendamatuse positsiooni, milline ei ole kooskõlas TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud poolte tõendamiskoormisega. Eeltoodust johtuvalt on kõik kostja vastuväited paljasõnalised ning tõendamata. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjalt TsMS 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.
5.3.Tähelepanu väärib asjaolu, et tunnistaja A. L. kinnitas kohtuistungil korduvalt, et nõukogu protokollid allkirjastati suuremas osas digitaalselt ning „võib-olla mõnel korral käsitsi“. Tunnistaja T. K. kinnitas sarnaselt A. L.ga, et protokollide allkirjastamine toimus üldjuhul digitaalselt ning kirjeldas digitaalse allkirjastamise protseduuri. Ka hageja raamatupidaja M. K. kes viibis nõukogu koosolekutel, andis ütlusi, et kõik otsused, mis temale M. M. poolt saadeti, nendel olid nõukogu liikmete digitaalsed allkirjad. Samas nähtub hageja valdusesse audiitori kaudu kohtumenetluse käigus jõudnud nõukogu koosolekute protokollide koopiatest, et need on enamuses allkirjastatud käsikirjaliselt, seejuures 2016. aasta protokollid, otsused, mille kohta avaldas A. L., et 2015., 2016. aastate protokollid on digitaalselt allkirjastatud. Ainsaks erandiks on 12.05.2017 AS KA Vaiko nõukogu protokoll nr 2017-2 ning samal kuupäeval (12.05.2017) vastu võetud nõukogu otsused – tegemist on A. L.lt saadud dokumentidega. Eeltoodust tulenevalt on kahtlus selles, et tunnistajad on andnud kohtuistungil ebaõigeid ütlusi protokollide allkirjastamise kohta või on M. M. esitanud audiitorile 2016. ning 2017. aastate AS KA VAIKO nõukogu koosolekute protokolle, nõukogu otsuseid, mis ei olnud algupäraselt käsikirjaliselt allkirjastatud ning mis ei pruugi olla seetõttu autentsed. Arvestades, et kolm tunnistajat on andnud kokkulangevaid ütlusi protokollide vormistamise, allkirjastamise osas, on eluliselt usutav, et käsikirjaliselt allkirjastatud protokollid ei pruugi olla autentsed. Seega jääb hageja selle juurde, et kostja kohustub välja andma kõik tema ebaseaduslikus valduses olevad AS KA Vaiko nõukogu koosolekute protokollid ning otsused perioodi kohta 16 02 2015 kuni 12.12.2018, välja arvatud 12.05.2017 AS KA Vaiko nõukogu protokoll nr 2017-2; 12.05.2017 AS KA Vaiko nõukogu otsus seltsi 2016. majandusaasta aruande heaks kiitmise kohta, juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekuga nõustumise ning üldkoosolekule nõukogu töö aruande esitamise kohta; 12.05.2017 AS KA Vaiko nõukogu otsus juhatuse liikmele preemia maksmise kohta; 12.05.2017 AS KA Vaiko nõukogu otsus juhatuse liikmele tasu määramise kohta alates 01.04.2017. Dokumentide valdus tuleb hagejale üle anda 10 päeva jooksul arvates nõude esitamisest. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kosja kanda.
6.1.Kostja esindaja esitas 27.02.2020 seisukoha hageja menetlusdokumendi suhtes, milles viitab, et kuigi hageja kitsendab oma nõuet, ei vasta hageja jätkuvalt küsimusele, kas nõutavad dokumendid on kostja valduses ka täna. Hageja esitas AÕS § 80 lg 1 tugineva omandi kaitse hagi. AÕS § 80 lg 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Kostja rõhutab, et antud juhul ei pea valduse puudumist tõendama kostja, vaid valduse tõendamiseks kohustatud pool on hageja, so hagejal tuleb tõendada, et kostja valdab neid asju. 6.2 kostja viitab TsMS § 442 lg 5, mille kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kui kohus hageja nõude rahuldaks, tekiks paratamatult küsimus otsuse täidetavusest. Kui kohtul ei ole olnud võimalik menetluse käigus tuvastada, kas nõutavad dokumendid üldse on kostja käes, siis kuidas saaks kohus neid kostjalt välja mõista.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistajate ütlused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Hageja palub kohustada kostjat välja andma AS-le KA Vaiko kõik kostja ebaseaduslikus valduses olevad AS KA Vaiko nõukogu koosolekute protokollid ning otsused perioodi kohta 16.02.2015 kuni 12.12.2018, välja arvatud 12.05.2017 AS KA Vaiko nõukogu protokoll nr 20172; 12.05.2017 AS KA Vaiko nõukogu otsus seltsi 2016. majandusaasta aruande heaks kiitmise kohta, juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekuga nõustumise ning üldkoosolekule nõukogu töö aruande esitamise kohta; 12.05.2017 AS KA Vaiko nõukogu tsus juhatuse liikmele preemia maksmise kohta; 12.05.2017 AS KA Vaiko nõukogu otsus juhatuse liikmele tasu määramise kohta alates 01.04.2017. Dokumentide valdus tuleb hagejale üle anda 10 päeva jooksul arvates nõude esitamisest. Kostja väitel tema valduses hageja nõukogu protokolle ei ole.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg1 ja lg 2 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
11.Asjas ei ole vaidlust selles, et M. M. oli hageja nõukogu liige ajavahemikul 26.09.2001 kuni 12.12.2018 (mil kostja AS KA Vaiko nõukogust tagasi kutsuti). Kostja oli alates 16.02.2015 kuni enda volituste lõppemiseni 12.12.2018 AS KA Vaiko nõukogus selle esimees.
12.Vaidlust ei saa olla selles, et aktsiaseltsi dokumendid, sh aktsiaseltsi nõukogu koosoleku protokollid ja otsused kuuluvad aktsiaseltsile ning seeläbi on aktsiaselts (hageja) isikuks, kellel on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta aktsiaseltsile kuuluvaid dokumente valdab. Seega on täidetud AÕS § 80 lg 2 eeldus vindikatsiooninõude esitamiseks, s.o hagejal on AS KA Vaiko nõukogu koosolekute protokollide ja otsuste suhtes omandiõigus.
13.Kuigi vaidlust ei ole selles, et alates 12.12.2018 ei ole kostja enam AS KA Vaiko nõukogu liige ning kostjal puudub mistahes seos hagejaga, on käesolevas asjas vaidlus selles, kas kostja hoiab enda valduses hagejale kuuluvat vara, so dokumente või mitte. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti Omanikul on AÕS § 80 lg 1 järgi nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, kuid vaidluse korral peab omanik AÕS § 82 lg 1 kohaselt tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Seega on hageja kui dokumentide omanikul kohustus tõendada, et M. M. valduses on ilma õigusliku aluseta AS KA Vaiko nõukogu koosolekute protokollid ning otsused ajavahemiku kohta 16.02.2015 kuni 12.12.2018 (välja arvatud 12.05.2017 nõukogu protokollid ja otsused).
Hageja leiab, et AS KA Vaiko nõukogu koosolekute protokollide ja otsuste kostja poolt
valdamine on tõendatud nii hageja poolt esitatud dokumentidega (audiitori poolt esitatud hageja nõukogu protokollid) (tl 82-99) ning tunnistajate T. K., A. L.i ja M. K. ütlustega (tl 73-78), kuivõrd kostja ainuisikuliselt valdas vastavaid protokolle ning edastas neid vajadusel teistele isikutele – hageja audiitorile, hageja raamatupidajale ja teistele nõukogu liikmetele. Hageja pidas oluliseks ka asjaolu, et kostja isiklikult protokollis kõiki hageja nõukogu koosolekuid, korraldas protokollide, otsuste allkirjastamise ning kogus enda kätte kõik allkirjastatud protokollid, otsused, millist asjaolu kinnitasid nii T. K. kui ka A. L., andes ütlusi, et saatsid enda poolt allkirjastatud otsused alati just kostjale, ning raamatupidaja M. K. kinnitas, et kostja edastas temale elektrooniliselt väljavõtteid nõukogu otsustest ja protokollidest. Kuigi hageja viidatud tõendid kinnitavad, et nõukogu koosoleku protokollid ja otsused olid kostja valduses, kui ta neid hageja nõukogu esimehena vormistas ja edasi saatis, ei kinnita need tõendid vaieldamatult, et kostja valdab vaidlusaluseid dokumente käesoleval ajal. Asjas puuduvad tõendid, mis annaksid üheselt võimaluse hinnata, millisel kujul (digitaalsed, paberkandjal) hageja vaidlusaluseid dokumente väidetavalt valdab.
15.Kohus ei nõustu hageja etteheidetega kostja esindajale selles, et viimane on esitanud ebamäärasel tasemel vastuväiteid ning jätnud need tõendamata. Kuigi TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis kostja võib piirduda vastuväidete esitamisega ilma tõendeid esitamata seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolude tõendamiseks (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
28.novembri 2018 kohtuotsus tsiviilasja nr 2-17-10348, p 13). Kuna antud juhul ei ole hageja esitanud tõendeid, et kostja valdab hagejale kuuluvaid asju (dokumente), siis võib kostja piirduda vastuväidete esitamisega.
16.Kohus nõustub hageja esindajatega selles, et esineb vastuolu kõigi kolme tunnistaja poolt kohtuistungil antud kokkulangevate ütluste (so et enamus nõukogu protokollidest allkirjastati digitaalselt) ning asja materjalides olevate AS KA Vaiko nõukogu protokollide, välja arvatud 12.05.2017 nõukogu protokoll nr 2017-2, vormistamise (allkirjastatud käsikirjaliselt) vahel. Kuid kohus ei nõustu hageja esindajate järeldusega selles, et kuna kolm tunnistajat on andnud kokkulangevaid ütlusi protokollide vormistamise, sh allkirjastamise osas, on eluliselt usutav, et kostja poolt audiitorile esitatud käsikirjaliselt allkirjastatud protokollid ei pruugi olla autentsed. Tunnistajad T. K. ja A. L. ütlusi selles, et kostja on neil varem digitaalselt allkirjastatud nõukogu protokollid hiljem uuesti käsikirjaliselt allkirjastada lasknud, ning seetõttu ei pruugi need autentsed olla, andnud ei ole. Kohus leiab, arvestades, et tunnistajate kohtus ärakuulamise ajaks oli hageja nõukogu protokollide allkirjastamisest aastatel 2016 - 2017 möödunud juba mitmeid aastaid ning, et valdavalt toimub dokumentide allkirjastamine digitaalselt, et pigem on tunnistajad andnud kohtuistungil ebaõigeid ütlusi protokollide allkirjastamise kohta.
17.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus nõustub kostja esindajaga selles, et kui kohus hageja nõude rahuldaks, tekiks paratamatult küsimus otsuse täidetavusest. Kui kohtul ei ole olnud võimalik menetluse käigus tuvastada, kas nõutavad dokumendid üldse on kostja käes ning millisel kujul nad tuleks üle anda, siis kuidas saaks täitemenetluses neid kostjalt välja nõuda.
18.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
20.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud nende õigustatud ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 21.Kostja esindaja esitas 27.02.2020 menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista hagejalt menetluskulud kogusummas 2 232 eurot (taotluse sisulises osas on märgitud 2 304 eurot, so 144 eurot x 16 tundi) või alternatiivselt 1 680,48 eurot (lähtudes Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 § 5 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta), samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kostja lepingulise esindaja K. Vilippuse tunnitasu on 144 eurot (koos käibemaksuga), mis kohtu arvamuse kohaselt on mõistliku suurusega. Kostja esindaja taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamisele 16 tundi, sh 30.04.2019 hagiavaldusele vastuse koostamine 3,0 tundi; 19.09.2019 vastuse koostamine 2,0 tundi; 09.10.2019 kohtuistungile sõidu ajakulu 3,0 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumine 1,0 tund ja kohtuistungil osalemine 0,5 tundi; 11.12.2019 kohtuistungile sõidu ajakulu 3,0 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumine 1,0 tundi ja kohtuistungil osalemine 1,5 tundi; 27.02.2020 vastuse koostamine 1,0 tundi. Kostja esindaja märgib, et „Kui kohus ei pea võimalikuks sõidule kulunud aja 2 x 3 tundi hüvitamist, taotleb kostja sõidukulude hüvitamist analoogia alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 § 5 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta. Esindaja büroost Tallinnast Jõhvi ja tagasi on 334 km (167 km üks ots). 0,3 eurot x 334 = 100,2 eurot + 20% käibemaks = 120,24 eurot. Kaks istungit, kaks sõitu võrdub 2 x 124,24 = 240,48 eurot. Sellisel juhul oleks menetluskulude arvestus järgnev: 10 tundi x 144 = 1440 + 240,48 = 1680 eurot ja 48 senti.“ Hageja esindaja esitas 06.03.2020 vastuväite seoses kostja menetluskuludega, nõustudes kuludega osaliselt. Hageja leiab, et esindaja kulud 30.04.2019 vastuse koostamisele on põhjendatud osaliselt, 1 tunni ulatuses; 19.09.2019 vastuse koostamisele on põhjendatud ajakulu 0,5 tunni ulatuses (vastused ei ole mahukad); 09.10.2019 ja 11.12.2019 kohtuistungite sõidukulude osas, kokku 6,0 tundi, ei ole põhjendatud; nimetatud istungite ettevalmistustega ja istungitel osalemisega seotud ajakulud on põhjendatud (kokku 1,5+2,5 tundi=4,0 tundi); 27.02.2020 vastuse koostamise ajakulu ei ole põhjendatud, seega leiab hageja esindaja, et kostja põhjendatud menetluskulude suurus moodustab kokku 792 eurot (5,5 tundi x x144 eurot, sh käibemaks).
22.Kohus, tutvudes kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga ja hageja esindaja vastuväidetega leiab et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt:
• 30.04.2019 - hagiavaldusele vastuse koostamine – ajakulu 3,0 tundi, maksumusega 144 eurot tund (sh käibemaks), kokku 432 eurot. Kohus nõustub antud kulu osas osaliselt hageja vastuväitega ja leiab, et põhjendatud ajakulu moodustab 1,5 tundi, kuna hagile esitatud vastus ei ole pikk, 2,0 lk, millest sisuline osa moodustab ca 1,5 lk, seega peab kohus ajakuluks 1,5 tundi, maksumusega 216 eurot (koos käibemaksuga). • 19.09.2019 – vastus hageja taotlusele – ajakulu 2,0 tundi, maksumusega 144 eurot tund (sh käibemaks), kokku 288 eurot. Kohus nõustub antud kulu osas hageja vastuväitega ja leiab, et põhjendatud ajakulu moodustab 0,5 tundi, kuna esitatud vastus ei ole pikk, 1,5 lk, millest sisuline, põhistatud osa moodustab ca 0,5 lk, seega peab kohus põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi, maksumusega 72 eurot (koos käibemaksuga). • 09.10.2019 kohtuistung - ajakulu sõidule (3,0 tundi); ettevalmistus kohtuistungiks (1,0 tundi) ja kohtuistungil osalemine (0,5 tundi); ajakulu kokku 4,5 tundi hinnaga 144 eurot tund, kokku kuulub tasumisele 648 eurot (koos käibemaksuga). Kohus peab õigustatuks ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 1,0 tundi ja kohtuistungile osalemise ajakulu 0,5 tundi, kokku 1,5 tundi hinnaga 144 eurot tund, kokku 216 eurot. Sõidule kulunud ajakulu (3 tunni) osas rahuldab kohus taotluse summas 120,24 eurot, lähtudes Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 05.02.2020 lahendi nr. 2-14-14536 p. 16 „Ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka hagejate väidetu, et ringkonnakohus ei põhjendanud kostjate III ja IV esindajate sõidukulu määra 0,3 eurot kilomeetri kohta. Kostjad III ja IV taotlesid esindaja sõidukulude hüvitamist esindajaga kokkulepitud õigusabitasu tunnihinna alusel. Ringkonnakohus märkis õigesti, et kostjatele III ja IV hüvitatavaks esindaja sõidukuluks on otsene transpordikulu, st nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Kuivõrd kostjad III ja IV olid nõudnud esindaja sõidukulude hüvitamist ning maakohtu istungid, kus kostjate esindaja osales, toimusid Jõhvis, on ringkonnakohus põhjendatult lugenud esindaja sõidukulu kostjatele III ja IV hüvitatavaks kuluks (TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1). Kolleegium selgitab, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad. Riigikohtu üldkogu on 26. aprilli 2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15 leidnud, et vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (p 69-75). Seega võttis ringkonnakohus sõidukulude hüvitamise aluseks õigesti 0,3 eurot kilomeetri kohta“ Kokku peab kohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi maksumusega 216 eurot, millele lisandub sõidukulu 120,24 eurot, kokku 336,24 eurot (koos käibemaksuga). • 11.12.2019 kohtuistung - ajakulu sõidule (3,0 tundi); ettevalmistus kohtuistungiks (1,0 tundi) ja kohtuistungil osalemine (1,5 tundi); ajakulu kokku 5,5 tundi hinnaga 144 eurot tund, kokku kuulub tasumisele 792 eurot (koos käibemaksuga). Kohus peab õigustatuks ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 1,0 tundi ja kohtuistungile osalemise ajakulu 1,5 tundi, kokku 2,5 tundi hinnaga 144 eurot tund, kokku 360 eurot. Sõidule kulunud ajakulu (3 tunni) osas rahuldab kohus taotluse summas 120,24 eurot, võttes arvesse eelnevas punktis toodud põhjendusi. Kokku peab kohus põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi maksumusega 360 eurot, millele lisandub sõidukulu 120,24 eurot, kokku 480,24 eurot (koos käibemaksuga). • 27.02.2020 – vastus 27.01.2020 dokumendile - ajakulu 1,0 tundi, maksumusega 144 eurot tund (sh käibemaks). Kohus ei nõustu antud osas hageja vastuväitega, et tegemist on sisutühja vastusega, kuna kostja esindaja on siiski antud dokumendis väljendanud kostja seisukohta. Samas leiab kohus, et antud vastuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakulu moodustab mitte 1,0 tundi, vaid 0,5 tundi, kuna esitatud vastus ei ole pikk, natuke rohkem
kui 1,0 lk, millest sisuline, põhistatud osa moodustab ca 0,5 lk, seega peab kohus põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi, maksumusega 72 eurot (koos käibemaksuga). Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja põhjendatud õigusabikulud, sh sõidukulud, moodustavad kokku 1 176,48 eurot (6,5 tundi x 144 eurot, sh käibemaks), sh asja vastuste koostamise kulud kokku 360 eurot (1,5+0,5+0,5=2,5 tundi), kohtuistungiteks ettevalmistumiste kulud kokku 288 eurot (1,0+1,0=2,0 tundi); kohtuistungitel osalemise kulud 288 eurot ((1,5+0,5=2,0 tundi) ning sõidukulud kogusummas 240,48 eurot (2x120,24 eurot). Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu kogusummas 1 176,48 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (1 176,48 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
24.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda ning kohus ei anna sisulist hinnangut hageja õigusabikulude põhjendatusele.
25.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
26.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.