Otsuse avalikult teatavaks 09.10.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-20809
Tsiviilasi
Raud Invest OÜ hagi K. T. (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi ja Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu Raud Invest OÜ nõude tunnustamiseks K. T. (pankrotis) pankrotimenetluses. 3500 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Raud Invest OÜ (registrikood 11259008, asukoht Maakri 36-57, Tallinn 10145); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Gerly Kask (Advokaadibüroo HansaLaw, e-post: [email protected]); Kostja 1: K. T. (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm (Maria Mägi Advokaadibüroo, e-post: [email protected]); Kostja 2: Euro Leisure Group OÜ (pankrotis, registrikood 12783898) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (Roseni 7, Tallinn 10111, e-post: [email protected]); Kostja 2 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres (Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise 02.09.2020 aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada Raud Invest OÜ nõuet K. T. (pankrotis) pankrotimenetluses 83200 euro ulatuses esimese järgu nõudena.
3.Tunnustada Raud Invest OÜ nõuet K. T. (pankrotis) pankrotimenetluses 28216,61 euro ulatuses teise järgu nõudena.
Tsiviilasi nr 2-19-20809
4.Jätta hageja menetluskulud võrdselt kostjate I ja II kanda ja kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda.
5.Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena 1447,50 eurot.
6.Mõista kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 723,75 eurot.
7.Mõista kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 723,75 eurot
8.Kohustada kostjat I tasuma punktis 6 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Kohustada kostjat II tasuma punktis 7 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 27.12.2019 hagi kostjate vastu, paludes kohtul tunnustada K. T. (pankrotis) pankrotimenetluses Raud Invest OÜ nõuet K. T. (pankrotis) vastu summas 83 200 eurot pandiga tagatud (s.o esimese järgu) nõudena ja tunnustada K. T. (pankrotis) pankrotimenetluses Raud Invest OÜ nõuet K. T. (pankrotis) vastu summas 28 216,61 eurot teise järgu nõudena, sh põhinõue 60 038 eurot, intressinõue 6592,67 eurot, viivisenõue summas 35780,67 eurot ja leppetrahv 9005,27 eurot. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: 31.01.2017.a sõlmisid X OÜ ja K. T. (pankrotis) laenulepingu nr VME-1, milles sätestati laenusummaks 60 038 eurot, laenutähtajaga 31.12.2017, intressimääraga 12% aastas alates 01.02.2017, viivisemääraga 0,1% tähtaegselt tagastamata laenusummalt ja leppetrahviga, mille nõudmise õigus on alates 01.02.2018 määras 15% laenu tagastamata osalt. 31.01.2017 sõlmisid K. T. (pankrotis), X OÜ ja Swedbank AS notariaalse lepingu, milles Swedbank AS loovutas X OÜ-le xxx korteriomandi, registriosa nr 5889101 IV jakku kantud hüpoteegi summas 83 200 eurot. Lepingus lepiti kokku, et punktis hüpoteek tagab kõiki nõudeid K. T. (pankrotis) vastu, mis tuleneb X OÜ (pankrotis) ja K. T. (pankrotis) vahel 31.01.2017 sõlmitud laenulepingust nr VME-1 ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest.
Tsiviilasi nr 2-19-20809 25.10.2017. sõlmisid X OÜ (pankrotis) ja Y OÜ „Hüpoteegi üleandmise lepingu ja nõude loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu“. Y OÜ esitas 08.01.2018 K. T.le maksenõude summas 66 642,18 eurot, 02.02.2018 korduva maksenõude summas 77 569,1 eurot ja leppetrahvi nõude summas 9005, 27 eurot. K. T. kinnitas nõuete kättesaamist. Y OÜ esitas 09.05.2018 täitmisavalduse kohtutäiturile Hille Kudu. Täitmisavalduses märkis Y OÜ nõude suuruseks 83 392,35 eurot. Tsiviilasjas nr 2-18-13212 esitas Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi K. T. ja Y OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või alternatiivselt tuvastada, et Y OÜ nõude suurus K. T. vastu ei ületa 04.09.2018 seisuga 69 922,46 eurot ning et Y OÜ-l ei ole täitemenetluses täiteasjas nr 035/2018/949 õigust tulemile 69 922,46 eurot ületavas osas. Harju Maakohus jättis 21.05.2019 määrusega Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi täies ulatuses läbivaatamata selle õigusliku perspektiivistuse tõttu. Kohtulahend on jõustunud. 21.06.2019 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-6641 välja K. T. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. 25.07.2019. a sõlmisid OÜ Y ja hageja „Hüpoteegi ja nõuete loovutuse lepingu ja asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse“. Nõude loovutuse kohta edastati 25.07.2019 nõude teade, mille kättesaamist kinnitas K. T. 26.07.2019. 02.08.2019 esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada K. T. (pankrotis) vastu nõuet summas 112 290.27 eurot. Hageja märkis, et tema nõue on pandiga tagatud. 26.11.20119 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmine. Nõudele esitasid vastuväite võlgniku panktrotihaldur Maire Arm summa 52 252,27 eurot ja Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo täies ulatuses. Vastuseks kostjate vastuväidetele märkis hageja: Hageja ei nõustu kostjate vastuväidetega, et hageja on omandanud nõude üksnes summas 60 038 eurot. Vaidluse sisu taandub 25.07.2019 notariaalse lepingu punktide 1.2. ja 2.1. tõlgendamisele. Kostjad 1 ja 2 üritavad anda lepingule sellega vastuolus olevat ja lepingu poolte tahtest erinevat sisu. Kostjad I ja II ei ole vastu vaielnud hagiavalduse punktides 1.3-1.7 esitatud asjaoludele ja tõenditele. Mõistlikult võttes on aru saada, et nõude loovutaja poolt nõude maksmapanek on toimunud suuremas summas kui 60 038 eurot ning nõue kostja 1 vastu koosneb põhinõudest 60 038 eurot, millel lisanduvad kõrvalnõuded. Kostja II väide, et hagejale üle läinud laenulepingust tulenevad nõuded on summas 60 038 eurot ja seda summat ületavas osas on hageja sisuliselt nõude loovutamise lepinguga ka nõudest loobunud VÕS § 207 lg 1 mõttes, on eksitav ja ebaõige. Kui Y OÜ oleks oma nõude hagejale loovutanud osaliselt, siis oleks seda sellisel viisil ka lepingus kajastatud. Samuti ei nõustu hageja kostja II arvamusega, et lepingu sõnastust arvestades sisaldub selles summas ka kõrvalnõuded ning hagejal nõue põhinõudena on 30 947,73 eurot ja intressidena 29 090,27 eurot. Nõude aluseks oleva summa kujunemisel tuleb aluks võtta 25.07.2019 notariaalse lepingu p.-s 1.2. nimetatud X OÜ ja K. T. vahel 31.01.2017. sõlmitud laenuleping nr VME-1, selle lisad ja muudatused, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Teistsuguse kokkuleppe olemasolule ei ole kostja II tuginenud.
Tsiviilasi nr 2-19-20809 Hageja palus määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta hageja menetluskulud võrdses osas kostjate kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 1515 eurot sh riigilõiv 300 eurot. Hageja kinnitas, et on käibemaksukohuslane ning sellest tulenevalt taotles menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulutused on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja taotles kuludelt viivise väljamõistmist. Kostja II menetluskulude nimekirjas toodud kuludele vaidles hageja vastu.
2.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata nõuet summas 60 038 eurot ületavas osas. Kostja I peamised vastuväited olid järgmised: notariaalse lepingu punktis 1.2 on kajastatud: „...Loovutaja ja Loovutuse saaja avaldavad nõuete suuruseks kuuskümmend tuhat kolmkümmend kaheksa (60 038) eurot, intressiga kaksteist protsenti (12%) aastas, koos võimalike kõrvalnõuetega.“ Notar on poolte tahteavalduse märkinud lepingusse viisil, mis annab üheselt teavet, et nõuete (nb mitmuses) suuruseks koos võimalike kõrvalnõuetega on pooled avaldanud summa 60 038 eurot. Viidatud notariaalset lepingut ei ole võimalik laiendavalt tõlgendada, sest korrektne sõnastus, juhul kui põhisummale lisanduvad intressid, viivised vms, oleks „Summa, millele lisanduvad kõrvalnõuded.“ Kuna pankroti kuulutati välja 21.06.2019, siis sellest kuupäevast kõrvalnõuded ei suurene. Seega õige nõude summa saab olla 60 038 eurot. Ei ole usutav, et nõude loovutuse osapooled on notarile andnud ebamäärast infot nõude suuruse kohta ja notar on jätnud poolte tahte lõpuni välja selgitamata ja nõude õige suuruse kajastamata ja lahtiseks. On võimalik, et K. T. ja tema laenuandjate vahel võib olla toimunud laenude tagastamisi või erikokkuleppeid, mida pankrotihaldurile ei ole avaldatud. Kostja I palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja I ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Kostja I ei vaidle vastu hageja ja kostja II menetluskuludele.
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus tunnustada hageja nõuet osaliselt, s.o. esimese järgu nõudena 60 038 euro ulatuses. Kostja peamised vastuväited olid järgmised: Hageja on nõude loovutamise lepinguga omandanud varasemalt Y OÜ-le kuuluvad nõuded. Selle lepingu p-i 2.1 kohaselt on loovutatud kõik nõuded, mis on nimetatud lepingu p-s 1.2. Punktis 1.2 on nimetatud nõuded laenulepingust nr VME-1 ning selle lisadest ja muudatustest. Lisaks on p-s 1.2 sätestatud ka laenulepingust tulenevate nõuete, muuhulgas ka kõrvalnõuete suuruseks määratud 60 038 eurot. Seega on hagejale üle läinud laenulepingust tulenevad nõuded summas 60 038 eurot. Seda summat (60 038 eurot) ületavas osas on hageja sisuliselt nõude loovutamise lepinguga ka nõudest loobunud VÕS § 207 lg 1 mõttes. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisega tunnistaski nii Y OÜ kui eelnev võlausaldaja kui ka hageja kui praegune võlausaldaja, et nõude summa koos kõrvalnõuetega on vaid 60 038 eurot, mistõttu on võlausaldaja tunnistanud võlasuhte puudumist 60 038 eurot ületavas osas. Kui kohus ei nõustu väitega, et Y OÜ eelnev võlausaldaja loobus osaliselt oma nõudest, siis igal juhul ei ole Y OÜ 60 038 eurot ületavas osas nõuet loovutanud. Arvestades lepingu sõnastust, sisaldub selles summas ka kõrvalnõuded, mistõttu on hagejal nõudeid kõrvalnõuetena 29 090,27 eurot ning põhinõudena 60 038 – 29 090,27 = 30 947,73 eurot.
Tsiviilasi nr 2-19-20809 Arvestades, et pankrot kuulutati välja 21.06.2019 ning nõude loovutamise leping sõlmiti 25.07.2019, ehk pärast pankroti väljakuulamist, rakendub hageja nõuetele PankrS § 35 lg 1 p 6. Seega ei suurene hageja kõrvalnõuded alates 21.06.2019. Järelikult on hageja nõuete lõppsummaks nõude loovutamise lepingust tulenev ehk põhinõue 30 947,73 eurot ning kõrvalnõuded 29 090,27 eurot. Arvestades, et hageja nõuded on hüpoteegiga tagatud 83 200 euro ulatuses, on kogu hageja nõue summas 60 038 eurot esimese järgu nõue. Kostja II palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud olid nimekirja kohaselt 1771,20 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub tasu kohtuistungil osalemise aja eest summas 120 eurot (kohtuistungi aeg 30min tunnihinnaga 200 eurot/h ilma km-ta). Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kostja II kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga. Kostja taotles kuludelt viivise väljamõistmist.
4.02.09.2020 kohtuistungil jäi hageja väite juurde, et notariaalse lepingu viimasel leheküljel (tl 32) esitatud summa 60 038 eurot on suunatud notarile tehingu hinna arvutamiseks. Hageja hinnangul ei puutu asjasse, et viimane nõudeloovutus on tehtud pankrotimenetluse ajal. Hageja on seisukohal, et nõudeloovutuse ehk käsutustehingu sisu nähtub notariaalse lepingu punktist 2.1, mitte punktist 1.2, nagu üritavad kostjad väita. Kostja I hinnangul on väga oluline, et nõue loovutati just pankrotimenetluse ajal, kuna tegu on hüpoteegiga tagatud nõudega ja nõude loovutamine ei saanud olla juhuslik. Kostja I jääb oma seisukoha juurde, et nõude suurus on 60 038 eurot, nagu notariaalses lepingus märgitud on.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11).
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
7.Pankrotiseadus (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi on esitatud kohtule 27.12.2019 ehk tähtaegselt. Edasi tuvastab kohus, kas kostjate vastuväited hageja nõudele on sisuliselt põhjendatud.
8.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ning puudub vaidlus, et:
Tsiviilasi nr 2-19-20809 31.01.2017.a sõlmisid X OÜ ja K. T. (pankrotis) laenulepingu nr VME-1, milles sätestati laenusummaks 60 038 eurot, laenutähtajaga 31.12.2017, intressimääraga 12% aastas alates 01.02.2017, viivisemääraga 0,1% tähtaegselt tagastamata laenusummalt ja leppetrahviga, mille nõudmise õigus on alates 01.02.2018 määras 15% laenu tagastamata osalt. 31.01.2017 sõlmisid K. T. (pankrotis), X OÜ ja Swedbank AS notariaalse lepingu, milles Swedbank AS loovutas X OÜ-le xxx korteriomandi, registriosa nr 5889101 IV jakku kantud hüpoteegi summas 83 200 eurot. Lepingus lepiti kokku, et punktis hüpoteek tagab kõiki nõudeid K. T. (pankrotis) vastu, mis tuleneb X OÜ (pankrotis) ja K. T. (pankrotis) vahel 31.01.2017 sõlmitud laenulepingust nr VME-1 ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest. 25.10.2017. sõlmisid V.M. Ehitus OÜ (pankrotis) ja Y OÜ „Hüpoteegi üleandmise lepingu ja nõude loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu“. Y OÜ esitas 08.01.2018 K. T.le maksenõude summas 66 642,18 eurot, 02.02.2018 korduva maksenõude summas 77 569,1 eurot ja leppetrahvi nõude summas 9005, 27 eurot. K. T. kinnitas nõuete kättesaamist. Y OÜ esitas 09.05.2018 täitmisavalduse kohtutäiturile Hille Kudu. Täitmisavalduses märkis Y OÜ nõude suuruseks 83 392,35 eurot. Tsiviilasjas nr 2-18-13212 esitas Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi K. T. ja Y OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või alternatiivselt tuvastada, et Y OÜ nõude suurus K. T. vastu ei ületa 04.09.2018 seisuga 69 922,46 eurot ning et Y OÜ-l ei ole täitemenetluses täiteasjas nr 035/2018/949 õigust tulemile 69 922,46 eurot ületavas osas. Harju Maakohus jättis 21.05.2019 määrusega Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi täies ulatuses läbivaatamata selle õigusliku perspektiivistuse tõttu. Kohtulahend on jõustunud. 21.06.2019 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-6641 välja K. T. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. 25.07.2019. a sõlmisid OÜ Y ja hageja „Hüpoteegi ja nõuete loovutuse lepingu ja asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse“. Nõude loovutuse kohta edastati 25.07.2019 nõude teade, mille kättesaamist kinnitas K. T. 26.07.2019. 02.08.2019 esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada K. T. (pankrotis) vastu nõuet summas 112 290.27 eurot. Hageja märkis, et tema nõue on pandiga tagatud. 26.11.20119 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmine. Nõudele esitasid vastuväite võlgniku panktrotihaldur Maire Arm summa 52 252,27 eurot ja Euro Leisure Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo täies ulatuses.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas võlgniku pankroti väljakuulutamise järgselt 25.07.2019 OÜ Y ja hageja vahel sõlmitud „Hüpoteegi ja nõuete loovutuse lepingu ja asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduses“ omandas hageja laenulepingust tulenevad nõuded summas 60 038 eurot või kõikvõimalikud nõuded, mis tulenesid OÜ X ja K. T. (pankrotis) vahel 31.01.2017.a sõlmitud laenulepingust.
10.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Y ja hageja vahel on 25.07.2019 toimunud nõude loovutamine, millele kostjad vastu ei vaidle. 25.07.2019 sõlmitud lepingu punkist 2.1. nähtub, et „Loovutaja loovutab kõik Loovutajale kuuluvad käesoleva lepingu punktis üks kaks (1.2.) nimetatud lepingust tulenevad nõuded,
Tsiviilasi nr 2-19-20809 sh rahalised ja mitterahalised nõuded, tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded täielikult Loovutuse saajale ja Loovutuse saaja võtab need vastu“ (tl 30p). Eelpooltoodust lähtuvalt nõustub kohus hagejaga, et hageja on omandanud K. T. (pankrotis) vastu tervikuna kõik nõuded, mis tulenevad OÜ X ja K. T. (pankrotis) vahel 31.01.2017.a sõlmitud laenulepingust.
11.Hagiavalduse ja hagi nõude suuruse täpsustuse kohaselt on hagejal nõue K. T. (pankrotis) vastu kokku summas 111 416,61 eurot, mis koosneb põhinõudest 60 038 eurot, intressinõudest 6592,67 eurot, viivisenõudest summas 35780,67 eurot ja leppetrahvist 9005,27 eurot. Kostjate hinnangul on hagejale üle läinud laenulepingust tulenevad nõuded summas 60 038 eurot lähtuvalt 25.07.2019 sõlmitud lepingu punkti 1.2. sõnastusest, milles on sätestatud ka laenulepingust tulenevate nõuete, muuhulgas ka kõrvalnõuete suuruseks märgitud 60 038 eurot. Kostjad I ja II osundavad ka, et nõude loovutuse tehingu ajaks oli K. T. pankrot juba välja kuulutatud ja kõikide nõuete tähtajad saabunud, seega lõpetatud intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt (PankrS § 35 lg 1 p 6). Kostja II hinnangul on hageja nõuete lõppsummaks nõude loovutamise lepingust tulenev ehk põhinõue 30 947,73 eurot (60 038-29 090,27) ning kõrvalnõuded 29 090,27 eurot (tl 46p, 61) VÕS § 29 lõige 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja nõue lähtub seisukohast, et nõude loovutus ehk käsutustehing lähtub 25.07.2019 notariaalse lepingu punktist 2.1., millest lähtuvalt on käsutustehingu sisuks kõigi Loovutajale kuuluvate punktis 1.2. nimetatud lepingust tulenevate nõuete loovutamine, seejuures ei ole nõude terviksummat numbriliselt määratletud ning lepingu punktis 1.2. nõuete summa avaldamise eesmärk oli suunatud notarile tehinguhinna arvutamiseks. (tl 64p) Hageja on kohtule esitanud tõendina 25.10.2017. V.M. Ehitus OÜ ja Y OÜ vahel sõlmitud „Hüpoteegi üleandmise lepingu ja nõude loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu“, mille punkti 2 alapunktides lepiti kokku xxx korteriomandi, registriosa nr 5889101 IV jakku kantud hüpoteegi summas 83 200 eurot loovutamises Y OÜ-le, sõlmiti asjaõigusleping ning anti kinnistamiseks vajalikud tahteavaldused. Lepingu punkti 3 alapunktides leppisid pooled kokku X OÜ (pankrotis) ja K. T. (pankrotis) vahel 31.01.2017 sõlmitud laenulepingust nr VME-1 ja selle lisadest ja muudatustest tuleneva nõude tervikuna ja selle kõrvalnõuete loovutamises loovutuse saajale. Lepingu punktis 4 leppisid osapooled kokku, et nõue loetakse üleläinuks käesoleva lepingu sõlmimisest. (tl 16-19) Kohtu hinnangul on antud lepingu punktide 1.2. ja 3.1. sõnastus ja mõte analoogne 25.07.2019 lepingu punktidele 1.2. ja 2.1. – seejuures sätestati 25.10.2017.a lepingu punktis
1.2.järgmist – „/---/ Loovutaja ja loovutuse saaja avaldavad Nõude suuruseks kuuskümmend tuhat kolmkümmend kaheksa (60 038) eurot, intressiga kaksteist protsenti (12%) aastas, koos võimalike kõrvalnõuetega.“ (tl 16p)
Tsiviilasi nr 2-19-20809 25.07.2019 a lepingu punktis 1.2. sätestati järgmist – „/---/ Loovutaja ja Loovutuse saaja avaldavad nõuete suuruseks kuuskümmend tuhat kolmkümmend kaheksa (60 038) eurot, intressiga kaksteist protsenti (12%) aastas, koos võimalike kõrvalnõuetega.“ (tl 30). Kostja II hinnangul on hageja 60 038 eurot ületavas osas sisuliselt nõude loovutamise lepinguga ka nõudest loobunud VÕS § 207 lg 1 mõttes ning viitas VÕS § 208 lõikele 2, millest lähtuvalt kohaldatakse võlasuhte lõppemise regulatsiooni ka olukordades, kus võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet pole. Kostja II hinnangul tunnistaski Y OÜ kui eelnev võlausaldaja kui ka hageja kui praegune võlausaldaja, et nõude summa koos kõrvalnõuetega on vaid 60 038 eurot. (tl 61) Hageja leiab, et kostja II seisukoht on eksitav ja ebaõige, kuna kui Y OÜ oleks oma nõude hagejale loovutanud osaliselt, siis oleks seda sellisel viisil ka lepingus kajastatud, kuid lepingu punktis 2.1. on selgesõnaliselt märgitud, et loovutatakse kõik Loovutajale kuuluvad nõuded. (tl 65) Seejuures toob hageja välja, et kostjad ei ole vastu vaielnud, et nõude eelmine omanik Y OÜ on pärast 25.10.2017 nõude omandamist K. T. vastu esitanud 08.01.2018 K. T.le maksenõude summas 66 642,18 eurot (millest põhinõue summas 60 038 eurot ja intressid 6604,18 eurot), mille kättesaamist kinnitas K. T. 09.01.2018; Y OÜ esitas 02.02.2018 K. T.le korduva maksenõude summas 77 569,1 eurot (millest põhinõue summas 60 038 eurot, intressid 6604,18 eurot ja viivised summas 1921,22 eurot) ning lisaks esitati leppetrahvi nõue summas 9005, 27 eurot – K. T. kinnitas 05.02.2018 nõude kättesaamist ja Y OÜ esitas 09.05.2018 täitmisavalduse kohtutäiturile Hille Kudu, milles märkis Y OÜ nõude suuruseks 83 392,35 eurot (milles põhinõue 60 038 eurot, intressid 6604,18 eurot, leppetrahv 9005,27 eurot ja viivised 01.01.2018-09.05.2019 summas 7744,91 eurot). (tl 2122) Kohtu hinnangul nähtub eelpooltoodust, et 25.10.2017.a leping, millega Y OÜ omandas 31.01.2017 X OÜ (pankrotis) ja K. T. (pankrotis) sõlmitud laenulepingust nr VME-1 tuleneva nõude K. T. (pankrotis) vastu, oli omandatava nõude suuruse osas, mis oli sätestatud 25.10.2017 lepingu punktides 1.2. ja 3.1., sõnastatud analoogselt Y OÜ ja hageja vahel 25.07.2019 sõlmitud lepingu vastavate punktidega 1.2. ja 2.1.. Y OÜ oli 08.01.2018 maksenõuet, 02.02.2018 korduvat maksenõuet ja 09.05.2018 täitmisavaldust esitades tõlgendanud 25.10.2017 lepingut selliselt, et antud lepingus oli sätestatud põhinõude suurusena 60 038 eurot, millele lisandusid 31.01.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevad kõrvalkulud. Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnik nõuet ei tunnistatud 60 038 eurot ületavas osas ja/või oleks vastu vaielnud sellele ja/või oleks nõuet mingis osas täitnud. Eelpooltoodust lähtudes on kohtu hinnangul tõendatud, et kuivõrd 25.10.2017 ja 25.07.2019 nõude loovutamise lepingud on loovutavate nõuete ja nende suuruse osas analoogselt sõnastatud, kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnik ei oleks nõuet tunnistanud 60 038 eurot ületavas osas, kohtu ette on toodud tõendid, millest nähtub, et nõude loovutaja poolt nõude maksmapanek on toimunud suuremas summas kui 60 038 eurot, tuleb tõlgendada 25.07.2019 sõlmitud lepingu punkte loovutatava nõude suuruse osas selliselt, et Loovutaja loovutab kõik Loovutajale kuuluvad X OÜ (registrikood 11970285) ja K. T. (pankrotis; isikukood xxx) vahel 31.01.2017 sõlmitud laenulepingust nr VME-1 ning selle lisadest ja muudatustest tulenevad nõuded ning Loovutaja ja Loovutuse saaja avaldavad põhinõude suuruseks kuuskümmend tuhat kolmkümmend kaheksa (60 038) eurot, millele lisanduvad laenulepingust nr VME-1 tulenevad kõrvalnõuded.
Tsiviilasi nr 2-19-20809
12.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on lähtunud kõrvalnõuete arvutamisel laenulepingus nr VME-1 sätestatust, mille kohaselt on hagejal võlgniku vastu nõue, mis koosneb sh põhinõudest 60 038 eurot, intressinõudest summas 6592,67 eurot (01.02.2017-31.12.2017), viivisenõudest summas 35780,67 eurot (01.01.2018 – 21.06.2019) ja leppetrahvist 9005,27 eurot. 31.01.2017 laenulepingus nr VME-1 sätestati laenusummaks 60 038 eurot, laenutähtajaga 31.12.2017, intressimääraga 12% aastas alates 01.02.2017, viivisemääraga 0,1% tähtaegselt tagastamata laenusummalt ja leppetrahviga, mille nõudmise õigus on alates 01.02.2018 määras 15% laenu tagastamata osalt. Kostjad ei ole hageja kõrvalnõuete suurusele vastu vaielnud, kuid on viidanud PankrS § 35 lg 1 punktile 6, mille kohaselt pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Kuivõrd hageja ei ole põhinõudelt kõrvalnõudeid arvestanud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist 21.06.2019, on kohtu hinnangul esitatud nõuded kooskõlas viidatud sättega.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja tunnustab K. T. (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet 83 200 euro ulatuses I järgu nõudena (PankrS § 153 lg 2) ja 28 216,61 euro ulatuses II järgu nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 2). Menetluskulude kindlaksmääramine
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.
15.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
16.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
17.Hageja esitas 02.09.2020. a menetluskulude nimekirja, kus toob välja lepingulise esindaja toimingud 9h ulatuses, mis vastab nõutavale hüvitisele 1215 eurot (ilma käibemaksuta) ning
Tsiviilasi nr 2-19-20809 käesolevas asjas tasutud riigilõivu 300 eurot. Kostjad ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale. Kohus peab kontrollima omal algatusel siiski menetluskulude suuruse põhjendatust. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Menetluskulude nimekirjas toodud toimingud vastavad esitatud menetlusdokumentidele, nende mahule ja sisule ning kohtu poolt nõutule (sh hagiavaldus, vastus kostja II taotlusele, seisukohtade koostamine). Asjas toimus ka istung ning istungiks ettevalmistamise aeg koos istungil osalemise ajaga on esitatud prognoositud kohtuistungi kestusest lähtuvalt. Esindaja on hinnangud kohtuistungil osalemise ajaks 1h, kohtuistung kestis 30min. Eelpooltoodust lähtuvalt vähendab kohus hageja lepingulise esindaja tasu kohtuistungi tegelikust ajast lähtuvalt 30min ehk 67,50 euro ulatuses. Riigikohus on pidanud advokaadist esindaja puhul mõistlikuks tasumääraks ka veel 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik ja samas esimeses lõigus viidatud varasem praktika). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb siiski hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (ibid). Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär on põhjendatud ega ületa oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda kohtupraktika kohaselt. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta. Seega tuleb kindlaks määrata hageja põhjendatud lepingulise esindaja kuludena kokku 1447,50 eurot ilma käibemaksuta (1515 eurot – 67,50 eurot), mis tuleb kostjatel võrdsetes osades hüvitada.
18.Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
19.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.