lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-5914/15

Maksekäsk › Euroopa Maksekäsu menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-5914/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Maksekäsk › Euroopa Maksekäsu menetlus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2654
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Flagito OÜ14275048(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avaldamise aeg ja koht

09.10.2020.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-20-5914

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe 34 11619 Tallinn);

Flagito OÜ hagi Air Baltic sissenõudmiskulu, viivise nõudes

Corporation

AS-i

vastu

Hageja esindaja: L L, e-post: xxx;

Asja läbivaatamine

Kostja: Air Baltic Corporation AS (välisriigi registrikood 40003245752, Tehnikas 3, Marupes, Riia LV-1053 Läti Vabariik, e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja esindaja: v.adv. Timo Kullerkupp, e-post: [email protected]. Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS-i vastu sissenõudmiskulu, viivise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS-ilt hageja Flagito OÜ kasuks sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivised 3,39 eurot.
3.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
4.Toimetada otsus kätte hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Maksekäsk
  • 03.07.20262-25-112671/8Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-25-113897/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 12.06.20262-25-101029/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-134866/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.04.20262-24-145360/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.04.20262-25-123875/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
5.
Jätta Flagito OÜ ja Air Baltic Corporation AS-i menetluskulud Air Baltic Corporation AS-i kanda.
6.Välja mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja Flagito OÜ kasuks menetluskuludena õigusabikulud summas 220 eurot ja riigilõiv 75 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Air Baltic Corporation AS-il tasuda Flagito OÜ-le viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on täidetav vaatamata võimalikule edasikaebamisele. Tagatis ei ole nõutav.

2-20-5914 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1.Reisijal S T oli kinnitatud broneering nr K4RWR2 Air Baltic Corporation AS 24.02.2020 lennule Amsterdam-Tallinn. Lend BT622 tühistati ning asenduslend ei vastanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004 art 5 lg 1 punkt c alapunkti iii tingimustele. 07.03.2020 loovutas reisija oma nõuded Flagito OÜ-le. 13.03.2020 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni Määruse 261/2004 alusel summas 250 eurot. 18.03.2020 vastuses nõustus kostja hüvitise väljamaksmisega ning palus esitada digitaalselt allkirjastatud leping. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud 25.03.2020. Kostja ei täitnud hageja ees kohustust. 21.04.2020 esitas hageja kostja vastu Euroopa maksekäsu avalduse. 29.04.2020 koostas maakohus Euroopa maksekäsu – vorm E. 11.05.2020 esitas kostja vastuväite Euroopa maksekäsule. 14.05.2020 laekus hageja pangakontole hüvitis summas 250 eurot reisija eest.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise ja sissenõudmiskulud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja viivis alates lahendi tegemise päevast kuni täitmiseni. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on pahatahtlik ning põhjendamatu. Käesoleval ajal menetluses käsitletavat viivisenõuet ja sissenõudmiskulude nõuet pole hageja kostjale kordagi kohtuväliselt esitanud. Kostja kinnitas 18.03.2020 hagejale, et tasub hagejale Määrusest tulenevad hüvitisnõuded kokku summas 500 eurot. Seejuures ei esitanud hageja kostjale kordagi mistahes täiendavaid nõudeid. Kostja leiab, et seetõttu on üllatav ja pahatahtlik hageja poolt kostja vastu Euroopa maksekäsu esitamine, sh kohtuväliselt nõutust suuremas ulatuses, eelkõige olukorras, kus kostja pole hageja põhinõudeid eitanud ning on alustanud ka nõuete makse menetlemist. Kostja leiab, et hagejal puudub VÕS § 1131 lg 1 alusel nõue. Hageja leiab oma hagiavalduses, et kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine on põhjendatud, kuna kostja ei ole kohtuväliselt hageja nõuet tasunud ning viitab, et sissenõudmiskulu on otseselt seotud hüvitisnõude kohtusse esitamisega. Viidatud kulu seondumist kohtusse pöördumisega kinnitab ka asjaolu, et kohtuväliselt ei ole hageja vastavat nõuet kostjale esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud menetluskulud.

2-20-5914

4.Kostja on seisukohal, et hageja nõude kohtusse esitamisega seonduv kulu 40 eurot on menetluskulu, mis võib kuuluda hüvitamisele vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS alusel. Sellise kohtusse pöördumisega seonduva kulu puhul ei ole aga tegemist sissenõudmiskuluga VÕS § 1131 lg 1 mõttes, mistõttu on hageja vastav nõue põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
5.Ühtlasi on kostja seisukohal, et hageja on ise põhjustanud endale kohtusse pöördumisega seonduva kulu tekkimise, kuivõrd kostja pole oma tegevusega kordagi andnud põhjust hüvitisnõuetega kohtusse pöördumiseks. Kostja on hageja hüvitisnõudeid alates nõuete kättesaamisest tunnustanud ja kinnitanud valmisolekut nõuete täitmiseks. Seejuures on kostja hagejat ka koheselt esimeses kirjavahetuses teavitanud, et tulenevalt asjaoludest võtab mistahes nõuete menetlemine tavapärasest kauem aega. Üldteada on asjaolu, et COVID-19 levik on oluliselt mõjutanud lennuliiklust ning toonud kaasa suure hulga lendude ärajäämise. COVID-19 mõjul oli ka kostja sunnitud suure osa oma lende tühistama, millest tulenevalt kasvas ühtlasi kostjale laekuvate tühistamisega seonduvate taotluste arv märkimisväärselt. Kasvanud koormusest tulenevalt nõudis taotluste lahendamine ja nõuete täitmine harilikust pikema aja. Vastav asjaolu oli kostja hinnangul teada ka hagejale kui lennuhüvitisnõuete sissenõudmisega tegelevale ettevõttele. Olukorras, kus hagejale oli eelviidatud asjaoludest teadlik, otsustas hageja siiski esitada hüvitisnõuded ka kohtusse. Kostja hinnangul on hageja seeläbi tegutsenud pahauskselt ning pöördunud asjakohatult kohtu poole. Seetõttu on ka põhjendamatu kohtusse pöördumise tulemusena tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmine kostjalt.
6.Kostja esitas vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja sõnul 10.09.2020.a kirjaga andis kohus pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja kuni 18.09.2020. Vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamiseks andis kohus pooltele tähtaja hiljemalt 25.09.2020. Kostjale teadaolevalt on hageja esitanud oma viimase menetluskulude nimekirja 10.06.2020. Käesolevaga esitab kostja tähtaegselt vastuväite hageja menetluskulude osas. Hageja palub jätta oma menetluskulud summas 295 eurot kostja kanda. Seejuures moodustavad hageja menetluskulude nimekirja kohaselt 200 eurot hageja lepingulise esindaja kulud, mis sisaldab õigusabiteenust kokku mahus 2 tundi. Kostja esitas vastuväite hageja menetluskuludele. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud ei ole viidatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Käesolevas asjas on hagihind üksnes 43,39 eurot, millest tulenevalt ei tohiks ka hagejale hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suurus olla suurem kui 43,39 eurot. Pooltevaheline vaidlus ei ole eriliselt keerukas, mis õigustaks õigusabikulude hüvitamist suuremas ulatuses kui on hagihind. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulude summat tuleb vähendada 43,39 euroni. Kohtu põhjendused
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sättest menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
9.Vaidlus puudub järgnevate asjaolude üle: - Reisijal S T oli kinnitatud broneering nr K4RWR2 Air Baltic Corporation AS 24.02.2020 lennule Amsterdam-Tallinn. - Lend BT622 tühistati ning asenduslend ei vastanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004 art 5 lg 1 punkt c alapunkti iii tingimustele. - 07.03.2020 loovutas reisija oma nõuded Flagito OÜ-le.

2-20-5914 -

13.03.2020 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni Määruse 261/2004 alusel summas 250 eurot. 18.03.2020 vastuses nõustus kostja hüvitise väljamaksmisega ning palus esitada digitaalselt allkirjastatud leping. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud 25.03.2020. 21.04.2020 esitas hageja kostja vastu Euroopa maksekäsu avalduse. 29.04.2020 koostas maakohus Euroopa maksekäsu – vorm E. 11.05.2020 esitas kostja vastuväite Euroopa maksekäsule. 14.05.2020 laekus hageja pangakontole hüvitis summas 250 eurot reisija eest.

10.Käesolevat vaidlust reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (määrus nr 261/2004). Nähtuvalt kohtule esitatud dokumentidest on hageja esitanud taotluse kostjale hüvitise maksmiseks summas 250 eurot tühistatud 24.02.2020 lennu BT622 eest. Määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 a) kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on õigustatud küsima viivist ja sissenõudmiskulu kostjalt.
11.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud 21.04.2020 kohtule Euroopa maksekäsu avalduse (vorm A), milles palub kostjalt välja mõista põhinõude summas 250 eurot (avalduse p 6), viivised intressimääraga 8% summalt 250 eurot alates 14.03.2020 (avalduse p 7) ning sissenõudekulu 40 eurot, õigusabi 20 eurot ja riigilõivu 45 eurot (avalduse p 9) ning hagiavalduse 03.06.2020.a., milles palub kostjalt välja mõista viivise 3,39 eurot ja sissenõudekulu 40 eurot. Kostja hinnangul ei ole esitatud viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud, kuna kostja kinnitas 18.03.2020 hagejale, et tasub hagejale määrusest tulenevad nõuded, sealjuures ei esitanud hageja kostjale kordagi mistahes täiendavaid nõudeid ning seega on esitatud nõuded esitatud üllatuslikult.
13.Kuna vaidlus puudub asjaolu üle, et a) hageja on 13.03.2020 esitanud kostjale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks, kostja võlgnevust ei tasunud ja b) hageja esitas 21.04.2020 Euroopa maksekäsu avalduse kohtusse, sh viivise ja sissenõudekulude osas ning c) kostja tasus üksnes võlgnetava põhisumma maksekäsu kiirmenetluse raames (14.05.2020), siis leiab kohus, et kostja on olnud nõude tasumisega viivituses (alates 13.03.2020 nõude esitamisest kuni 14.05.2020 põhinõude tasumiseni).
14.Kohus on seisukohal, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tuginedes vaid erandlikele asjaoludele (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11, Riigikohtu otsust nr 3-2-1-3-13 p 15). Kohtu hinnangul erandlikuks asjaoludeks ei saa pidada üksnes seda, et hageja 13.03.2020.a. nõudekirjas võlgnevuse tasumise kohta viivisenõuet ja sissenõude kulude nõuet ei esitanud. Seega

2-20-5914

hageja viivisenõue ei ole esitatud kostjale üllatuslikult ja seega viivisenõude rahuldamine ei oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

15.Ühtlasi ei pea kohus põhjendatuks kostja vastuväidetes viitamine COVID-19 pandeemiast tingitud halduskoormusele. Kostja on majandus-ja kutsetegevuses tegutsev äriühing, kes peab tagama reisijate takistusteta kohaleveo ning lendude hilinemise või tühistamise puhul tasuma määruse nr 261/2004 kohase hüvitise. Nimetatud hüvitise tasumise kohustuse ega summa osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud, sj on kinnitanud juba 18.03.2020.a., et tasub hüvitis, mida kostja aga enne 14.05.2020 ei teinud.
16.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodil 14.03.2019 kuni 14.05.2020 põhinõudelt 250 eurot summas 3,39 eurot. Hageja on viivise arvestusel lähtunud võlaõigusseaduse § 94 sätestatud intressimäärast, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
17.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis välistaksid viivisenõude ning seega on kohtu hinnangul hageja viivisenõue põhjendatud ning arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis alates hageja poolt kostjale nõude esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni (al 14.03.2020-14.05.2020) summas 3,39 eurot.
18.VÕS § 113.1 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulu 40 eurot.
19.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et tegemist on menetluskuluga, mis kuulub hüvitamisele Tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel, vaid tegemist on võlaõigusliku nõudega VÕS § 1131 alusel, mis kohaldub olukorras, kus sissenõudmiskulude hüvitamist nõutakse majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult. Kuna eeltooduga kohus tuvastas, et hageja viivisenõue on põhjendatud (vt otsuse p 11-17) ning kostja puhul on tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ka hageja VÕS § 113.1 lg 1 kohane nõue sissenõudekulule 40 eurot.
20.Eeltoodu alusel ja tulenevalt määrus nr 261/2004 artikli 7 lg 1 a), VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113.1 lg 1 kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 3,39 eurot ning sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt TsMS § 168 lg 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine TsMS § 168 lg 6 sätestatud eeldust menetluskulude hagejate kanda jätmiseks. Hagejad on enne kohtusse hagi esitamist pöördunud nõudekirjadega kostja poole. Kostja ei ole hageja nõudeid enne kohtusse pöördumist täitnud ning tekitanud seeläbi olukorra, kus hagejad olid sunnitud oma nõudega kohtusse pöörduma ja sellest tulenevalt ka menetluskulusid kandma.
22.Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

2-20-5914 millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

24.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 220 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 75 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot.
25.Hageja esitas 10.06.2020.a. menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista õigusabikulud 220 eurot ning riigilõiv 75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised menetluskuludelt kohase täitmiseni. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslaene ning kõik esitatud kulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-20-5914.
26.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud vastuväite hageja menetluskuludele, leides et põhjendatud menetluskulud on summas 43,39 eurot (samaväärne hagihinnaga).
27.Kuna kostja esitas vastuväited hageja menetluskulude kontrollib kohus nende vastavust TsMS § 175 lg 1.
28.Nähtuvalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja spetsifikatsioonist on hageja kulunud käesolevas tsiviilasjas 1 tund hagiga seotud materjalide läbitöötamisele, tõendite kogumisele, analüüsile ning 1 tund hagiavalduse koostamisele, kohtule esitamiseks, lisaks 20 eurot TsMS § 484.2 tulenevalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise eest. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus hinnanud hageja esitatud hagiavaldust (4lk) leiab, et kokku 2 tundi asjaoludega tutvumiseks, analüüsiks ning hagi koostamiseks ei ole ebamõistlikult pikk aeg, sj on kostjal endal õigusabile kulunud kokku 4 tundi 31 minutit. Kohus ei lähtu menetluskulude suuruse hindamisel üksnes hagihinnast vaid ka õigusabi põhjendatusest ja vajalikkusest.
29.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu peab kohus põhjendatuks 220 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt.
30.Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 295 eurot (220+75).
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (295 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-20-5914

32.Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele.
33.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.04.20262-25-7049/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.04.20262-24-130498/15Tartu Maakohus Valga kohtumaja