Tallinn, Lembitu xxxx korteriühistu avaldus P K vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5 126,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinn, Lembitu xxxx korteriühistu (registrikood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Puudutatud isik P K (isikukood xxxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, Lembitu xxxx korteriühistu avaldus P K vastu võla ja viivise nõudes osaliselt.
2.Mõista P Klt Tallinn, Lembitu xxxx korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus summas 3781,61 eurot ja avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 574,21 eurot.
4.Mõista P Klt Tallinn, Lembitu xxxx korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt (3781,61 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 02.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
7.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista P Klt Tallinn, Lembitu xxxx korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 745,92 eurot.
8.Mõista P Klt Tallinn, Lembitu xxxx korteriühistu kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (745,92 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Toimetada puudutatud isikule kohtulahend avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AVALDAJA SEISUKOHT JA NÕUDED
1.P. K on korteri asukohaga xxxx omanik ja Tallinn, Lembitu xxxx korteriühistu (korteriühistu) liige. Korteriühistu põhikirja kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma korteriühistule sihtotstarbelisi makseid elamu majandamise kulutuste (sh prügiveo, elamu korrashoiu, üldelektri, kütte-, vee, kanalisatsiooni- elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hoolduse ja remondi, reservfondi, laenude tasumise ja ühistu tegevusega seotud kulude) katteks. Lisaks on korteriomanik kohustatud tasuma ühistu kaudu kasutatavate kommunaalteenust (sh vee, soojuse, kütte, sooja vee ja kanalisatsiooni) eest. Remondifondi makse suuruseks on 0,469 €/m2. Korteriühistu põhikirja järgi oli viivisemääraks kuni 31.12.2017 0,07% päevas ning alates 01.01.2018 on viivisemääraks 0,02% päevas. Veekulu arvestamise kord tuleneb juhatuse 01.09.2011 otsusest.
2.Korteriühistu esitas P. Kle perioodil 01.11.2016-30.09.2019 arveid kogusummas 4 510,74 eurot, mis P. K jättis tasumata. Tasumata arvetele lisandub viivisevõlgnevus summas 615,33 eurot. Korteriühistu taotleb P. Klt võlgnevuse summas 4 510,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 615,33 eurot ning jooksva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras.
3.Kohus selgitas 17.04.2020 määrusega avaldajale vajadust tõendada arvetel kajastatud maksete aluseks olevaid juhatuse või üldkoosoleku otsuseid. Avaldaja leidis, et korteriga kaasnevaid kulutusi võib pidada üldtuntud asjaoluks ning seda pole vaja tõendada. Juhatuse otsus kulutusi nõuda nähtub arvetel nõutud summadest. Kohtupraktikas pole avaldajalt arvete aluseks olevaid otsuseid varem nõutud. Puudutatud isik pole avaldusele ka vastu vaielnud, mistõttu saab eeldada asjaolude omaksvõttu. Alternatiivselt palus avaldaja teha otsuse TsMS § 233 alusel kohtu õiglasel äranägemisel.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
4.Kohus toimetas P. Kle avalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendid loeti P. Kle kättetoimetatuks 29.02.2020. P. K pole avaldusele vastust esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 13). Riigikohus on lahendis 2-12-24747 selgitanud (p 18), et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes asjast puudutatud korteriomanikud. Seetõttu ei kaasanud kohus käesolevasse menetlusse peale puudutatud isiku teisi korteriühistusse kuuluvaid korteriomanikke.
6.Hagita asja ei või lahendada tagaselja määrusega (TsMS § 477 lg 3). Kohus peab hagita menetluses kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7 ls 1). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus lugeda avaldust põhjendatuks ainuüksi põhjusel, et puudutatud isik pole avaldusele
2(9)
vastu vaielnud. Kohtu otsused teistes tsiviilasjades ei ole kohtu jaoks siduvad. Lähtuvalt kehtivast menetlusõigusest ei ole kohtul võimalik teha asjas lahendit osas, milles avalduses esitatud nõuded pole tõendatud. Seetõttu ei anna avaldaja täiendavad selgitused kohtule alust lahendada avaldust selle tõendatust hindamata.
7.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine (TsMS § 100). Võlasuhe võib tekkida seadusest tuleneval alusel (VÕS § 3). Nõuete kajastamine raamatupidamisdokumentides ehk arve esitamine kohustust ei tekita (RKTKo 3-2-1-107-99, 3-2-1-144-09, p 11). Kuni 2018. aastani esitatud nõuete osas reguleerib avaldaja ja puudutatud isiku vahelisi suhteid korteriühistuseadus (KÜS) ja korteriomandiseadus (KOS) ning alates 2018. aastast korteriomandi- ja korteriühistuühistuseadus (KrtS).
8.Kuni 2018. aastani reguleeris vaidlusaluseid küsimusi korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS). Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (KÜS § 5 lg 1). Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud (KÜS § 13 lg 4). Majandamiskuludeks on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (KÜS § 151 lg 1). Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud ja kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega (KOS § 13 lg 1). Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (KOS § 15 lg 1). Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse (KOS § 15 lg 3). Sellisteks küsimusteks on majanduskava koostamine, korrapärane kaasomandi eseme korrashoid ja remondifondi kogumine (KOS § 15 lg 6 p 2, 4 ja 5). Majanduskavaga otsustatakse kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavad sissetulekud ja väljaminekud korteriomanike kohustused kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel ja remondifondi tehtavate maksete suurus (KOS § 22 lg 1 p 2-4). Häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul (KOS § 17 lg 1). Seega oli avaldaja ja puudutatud isiku vahel kuni 01.01.2018 KÜS § 5 lg 1 ja § 13 lg 4 alusel seadusest tulenev võlasuhe. Puudutatud isikul oli kuni 01.01.2018 kohustus KÜS § 151 lg 1 alusel tasuda korteriühistu osutatud ja ostetud teenuste eest ja KOS § 13 lg 1 alusel üldelektri ja jäätmekäitluse eest. Kaasomandi korrashoiuks ja remondifondi kogumiseks tehtavate maksete tegemise otsustamine oli korteriomanike üldkoosoleku pädevuses, mistõttu tuleb kuni 01.01.2018 nõutavate kulude põhjendatust ja tõendatust hinnata lähtudes olemasolevatest üldkoosoleku otsustest.
9.Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (KÜS § 7 lg 4).
10.Alates 2018. aastast reguleerib hageja nõudeid korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (KrtS § 1 lg 4). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sisaldab korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel ja reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurust (KrtS § 41 lg 1 p 3 ja 4). Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 3(9)
lg 3). Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 1). Kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus (KrtS § 41 lg 2). Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid (KrtS § 35 lg 1). Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine kindlustuslepingute sõlmimine, reservkapitali ja remondifondi loomine (KrtS § 35 lg 2 p-id 1,2,4 ja 5). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist seaduses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Seega on avaldaja ja puudutatud isiku vahel KrtS § 1 lg 4 alusel seadusest tulenev võlasuhe. Puudutatud isikul on alates 01.01.2018 kohustus KrTS § 40 lg 1 ja põhikirja alusel kohustus tasuda tarbitud teenuste eest. Puudutatud isikul on kohustus KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja alusel tasuda majanduskava alusel perioodilisi makseid majandamiskulude kandmiseks. Majandamiskava ja seega majandamiskulude kandmine tuleb KrtS § 41 lg 3 alusel otsustada korteriomaniku üldkoosolekuga. Seetõttu hindab kohus alates 01.01.2018 esitatud nõuete põhjendatust ja tõendatust lähtuvalt üldkoosoleku otsustest.
11.Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga (TsÜS § 31 lg 3). Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule (TsÜS § 31 lg 3 ls 2). Seega pole võimalik põhikirjaga anda korteriühistu juhatusele üle neid pädevusi, mis on antud seadusega korteriühistu/korteriomanike üldkoosolekule.
12.Kohus tuvastas, et kinnisasja asukohaga Lembitu xxxx, Tallinn majandamiseks on asutatud korteriühistu (dtl 49). P. Kle kuulub korteriomand asukohaga xxxx (dtl 8-10). P. Kle on esitatud perioodil 15.11.2016-12.09.2019 arveid korteriühistu poolt (dtl 14-48). Arvete kohaselt nõudis korteriühistu P. Klt majandamiskulude tasumist ja tarbitud kommunaalkulude tasumist. Majandamiskulude all on toodud haldustasu 0,1120 €/m2, hooldustasu 0,2120 €/m2, hoone kindlustus 0,0170 €/m2, muud (kulud) 0,0180 €/m2 ja remonditasu 0,4690 €/m2 (nt dtl 14). Kommunaalkulude all on toodud muutuvas suuruses prügivedu, soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon ning üldelekter (nt dtl 14).
13.Korteriühistu põhikirjaga on kindlaks määratud, et korteriomanikud peavad tasuma elamu majandamisekulusid (prügivedu, elamu ja maatüki korrashoiukulud, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, laenumaksed, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulud) juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras (korteriühistu põhikirja p 3.2.6, dtl 49). Kohus leiab, et arvestades KOS § 15 lg 3 ja lg 6 ning § 17 lg 1 ning KrtS § 41 lg 1 ja lg 3 sai majapidamiskulude suuruse määrata üksnes korteriühistu/korteriomanike üldkoosoleku otsusega. Majandamiskulude määramise otsustust ei saanud TsÜS § 31 lg 3 alusel anda üle korteriühistu juhatusele. Seetõttu ei saanud juhatus otsustada, et majapidamiskuludena tuleb tasuda haldustasu, hooldustasu ja muud kulu ning vastava otsuse konkreetsete kulude kohta oleks pidanud vastu võtma korteriühistu/korteriomanike üldkoosolek. Ühtegi üldkoosoleku otsust, kust nähtuks haldustasu, hooldustasu ja muude kulude kandmise kohustuse kehtestamine või kohustuse suurus, kohtule esitatud ei ole. Selliste kulude määramist ei saanud määrata juhatus ja isegi kui oleks saanud, ei oleks seda saanud teha kulutuse märkimisena arvel, sest arve ei ole aluseks kohustuse tekkimisele. Samuti ei saa kohtu hinnangul nimetatud kulutuste tekkimist
4(9)
pidada üldteada asjaoluks, sest kulutuste kehtestamine sõltub iga konkreetse kortermaja tegevuse korraldamisest ning kulutuste suurus konkreetse kortermaja puhul korteriomanike poolt valitud kasutatavatest teenusest. Seetõttu on tõendamata korteriühistu nõuded haldustasu, hooldustasu ja muude kulutuste osas. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega otsustati remondifondi makse suurusena 0,469 €/m2 ning kindlustuslepingu sõlmimine, sõlmimise õiguse andmisega juhatusele (korteriühistu 22.03.2011 üldkoosoleku otsus p 5, 9 ja 10, dtl 54). Seega on tõendatud majandamiskulude nõue remonditasu osas ning kohus loeb tõendatuks nõude kindlustuse osas, kuna vastava lepingu sõlmimise otsuse võtmised korteriühistu liikmed vastu üldkoosolekul ja andsid lepingu sõlmimise pädevuse juhatusele ning kindlustuse kulu sõltub selgelt vastavast pakkumisest. Seega loeb kohus majapidamiskulude nõude tõendatuks summas 1204,90 eurot (41,15 + 1163,75). Arvestuse Kindlustus- Remondifondi aluseks olev kuu makse (€) makse (€) Oktoober 2016 1,13 33,25 November 2016 1,13 33,25 Detsember 2016 1,13 33,25 Jaanuar 2017 1,13 33,25 Veebruar 2017 1,13 33,25 Märts 2017 1,13 33,25 Aprill 2017 1,13 33,25 Mai 2017 1,13 33,25 Juuni 2017 1,13 33,25 Juuli 2017 1,13 33,25 August 2017 1,13 33,25 September 2017 1,13 33,25 Oktoober 2017 1,13 33,25 November 2017 1,13 33,25 Detsember 2017 1,13 33,25 Jaanuar 2018 1,21 33,25 Veebruar 2018 1,21 33,25 Märts 2018 1,21 33,25 Aprill 2018 1,21 33,25 Mai 2018 1,21 33,25 Juuni 2018 1,21 33,25 Juuli 2018 1,21 33,25 August 2018 1,21 33,25 September 2018 1,21 33,25 Oktoober 2018 1,21 33,25 November 2018 1,21 33,25 Detsember 2018 1,21 33,25 Jaanuar 2019 1,21 33,25 Veebruar 2019 1,21 33,25 Märts 2019 1,21 33,25 Aprill 2019 1,21 33,25 Mai 2019 1,21 33,25 Juuni 2019 1,21 33,25 Juuli 2019 1,21 33,25 August 2019 1,21 33,25
5(9)
Kokku
41,15
1163,75
14.Korteriomanik peab tasuma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuse (vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest juhatuse poolt kehtestatud korras (korteriühistu põhikirja p 3.2.7, dtl 50). Maksete suurusel lähtutakse soojusenergia, külma vee ja kanalisatsiooni osas korteris elavate isikute arvust või mõõturi näidust ja kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri pindalast (korteriühistu põhikirja p 3.2.7, dtl 50). Juhatuse otsusega määrati kindlaks, et kui korteriomanik veenäite ei esita, arvestatakse vee ja kanalisatsioonikulu lähtuvalt üldvee arvestusest (dtl 56). Kommunaalkuludena on P. Klt nõutud prügiveo, soojusenergia, vee- ja kanalisatsiooni ning üldelektri makseid. Soojusenergiat on arvestatud lähtuvalt korteri pindalast nagu näeb ette korteriühistu põhikiri, vee- ja kanalisatsiooni osas on arved esitatud lähtuvalt üldarvestusest nagu näeb ette juhatuse otsus. Üldelekter ja prügivedu on arvestatud lähtuvalt korteri pindalast. Ühtegi otsust, mille alusel on üldelektri ja prügiveo kulutuste vastav arvestus kokku lepitud, kohtule esitatud ei ole. Jäätmeveo korraldamise kohustus tuleneb kortermajale seadusest. Seetõttu tuleks nimetatud kulu kanda ka juhul, kui korteriomanikud selles kokku ei lepiks ja kulutuste nõudmist saab pidada põhjendatuks KOS § 13 lg 1 ja KrtS § 37 lg 1 alusel. Samuti loeb kohus üldelektrikulu kaasomandi säilitamiseks vajalikuks kuluks. Seetõttu mõistab kohus nimetatud kulud P. Klt välja. Seega loeb kohus kommunaalkulude nõude tõendatuks summas 2576,71 eurot. Vesi- ja Arvestuse Prügivedu kanalisatsioon Üldaluseks olev kuu (€) Soojus (€) (€) elekter (€) Oktoober 2016 3,64 55,24 15,95 1,75 November 2016 3,72 85,56 16,67 1,77 Detsember 2016 3,82 86,48 6,30 1,72 Jaanuar 2017 3,85 101,39 6,30 1,77 Veebruar 2017 3,41 93,26 6,30 1,55 Märts 2017 3,87 88,15 10,44 1,65 Aprill 2017 3,41 74,24 16,12 1,62 Mai 2017 3,92 45,13 13,26 1,76 Juuni 2017 3,64 13,80 4,16 1,65 Juuli 2017 3,64 5,74 4,16 1,52 August 2017 3,23 4,05 16,61 2,05 September 2017 3,64 26,09 16,79 1,69 Oktoober 2017 3,69 56,95 25,79 1,72 November 2017 3,36 69,41 24,29 1,83 Detsember 2017 3,64 86,64 11,56 1,73 Jaanuar 2018 3,92 100,81 8,68 1,83 Veebruar 2018 3,41 108,84 0,99 1,67 Märts 2018 3,64 106,99 2,14 1,92 Aprill 2018 3,78 62,45 5,14 1,62 Mai 2018 3,69 16,95 5,14 1,77 Juuni 2018 3,64 0,32 5,14 1,08 Juuli 2018 3,69 0,00 18,71 0,56 August 2018 3,87 0,00 18,48 0,58 September 2018 3,41 14,14 15,24 1,08 Oktoober 2018 3,92 58,32 14,55 1,84 November 2018 3,64 79,60 14,96 1,99
6(9)
Detsember 2018 Jaanuar 2019 Veebruar 2019 Märts 2019 Aprill 2019 Mai 2019 Juuni 2019 Juuli 2019 August 2019 Kokku
15.Kohus võib nõude suuruse kindlaks määrata siseveendumuse kohaselt ka muu varalise vaidluse korral, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega (TsMS § 233 lg 2). Normi kohaldamise eelduseks on, et tõendamisraskused puudutavad nõude suurust ja nõude alus on tõendatud.1 Käesoleval juhul ei ole probleemkohaks tõendamisel, missuguses summas on hageja erinevad kulutused tõendatud, vaid kas korteriühistul oli õiguslik alus nõuda teatud kulude kandmist ja missuguses summas oli korteriühistul õiguslik alus nõuda kulude kandmist. Eeltoodut saaks tõendada korteriühistu või korteriomanike otsusega ehk tegemist pole tõendamise eriliste raskustega. Kui otsuseid, mille alusel korteriühistu saaks kulusid nõuda, pole olemas, ei ole tõendamata põhjendatud maksete suurus, vaid õiguslik alus, mille alusel korteriühistu nõudeid on esitanud. Seetõttu ei anna TsMS § 233 lg 2 kohtule võimalust mõista P. Klt korteriühistu poolt esitatud nõudeid välja suuremas ulatuses, kui kohus eelnevalt leidis, et nõuded on põhjendatud.
16.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Korteriühistu määras viivisemäärana seaduses lubatud maksimummäära ehk 0,07% päevas (korteriühistu põhikiri p 3.2.10, dtl 50) ning alates 01.01.2018 on korteriühistu arvestanud viivist KrtS § 42 lg 1 järgi seadusjärgses määras. Vastavalt kohtu poolt tõendatuks loetud nõuetele, on põhjendatud ja vajalik viivisenõue 574,21 eurot. Viivis Viivis kokku Arvestuse Põhjendatud MakseViivis kuni alates kuni aluseks olev kuu arve (€) tähtaeg 31.12.2017 01.01.2018 01.10.2019 Oktoober 2016 110,96 30.11.2016 30,76 14,16 44,92 November 2016 142,10 31.12.2016 36,31 18,13 54,44 Detsember 2016 132,70 31.01.2017 31,03 16,93 47,96 Jaanuar 2017 147,69 28.02.2017 31,64 18,85 50,48 Veebruar 2017 138,90 31.03.2017 26,74 17,72 44,46 Märts 2017 138,49 30.04.2017 23,75 17,67 41,42 Aprill 2017 129,77 31.05.2017 19,44 16,56 36,00 Mai 2017 98,45 30.06.2017 12,68 12,56 25,24 Juuni 2017 57,63 31.07.2017 6,17 7,35 13,53 Juuli 2017 49,44 31.08.2017 4,22 6,31 10,53 August 2017 60,32 30.09.2017 3,88 7,70 11,58 September 2017 82,59 31.10.2017 3,53 10,54 14,07
A. Kangur. TsMS I komm vlj § 233, p 3.3.
7(9)
Oktoober 2017 November 2017 Detsember 2017 Jaanuar 2018 Veebruar 2018 Märts 2018 Aprill 2018 Mai 2018 Juuni 2018 Juuli 2018 August 2018 September 2018 Oktoober 2018 November 2018 Detsember 2018 Jaanuar 2019 Veebruar 2019 Märts 2019 Aprill 2019 Mai 2019 Juuni 2019 Juuli 2019 August 2019 Kokku
17.Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 ls 2). Vastavalt avalduse lahendamise ulatusele jätab kohus menetluskulud 90% ulatuses puudutatud isiku ja 10% ulatuses avaldaja kanda.
18.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
19.Avaldaja taotles menetluskulude välja mõistmist summas 1467,80 eurot, millest 1042,80 eurot on õigusabikulud ja 425,00 eurot avalduselt tasutud riigilõiv. Avaldaja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 1) avalduse koostamine – 4 tundi 18 minutit; 2) menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja kliendi teavitamine – 12 minutit; 3) 03.02.2020 määrusega tutvumine ja kliendi teavitamine – 12 minutit; 4) 17.02.2020 määrusega tutvumine ja selgitused kliendile – 12 minutit; 5) 21.04.2020 kohtumäärusega tutvumine ja selgitused kliendile – 30 minutit; 6) 04.05.2020 kohtunõudele vastuse koostamine – 2 tundi 30 minutit. Avaldajale osutati õigusabi tunnitasumääraga 132 eurot/tund. Kohus peab avaldaja õigusabitoiminguid ja neile kulunud aega üldjoontes vajalikuks ja põhjendatuks. Õigusabitoimingud on tehtud lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja nende tööaeg on kooskõlas õigusabitoimingu sisuga. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks 04.05.2020 8(9)
kohtunõudele vastuse koostamise tööaega, avaldaja ei suutnud kohtunõuet täita ja esitada nõutud tõendeid, avaldaja õiguslikud selgitused olid asjakohatud ega saanud muuta menetlusseadustest tulenevalt kohustust avaldajal oma nõuet tõendada. Seetõttu ei pea kohus 04.05.2020 seisukoha koostamise tööaega põhjendatuks enam kui 30 minuti osas.
20.Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 5). Tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem (TsMS § 150 lg 1 p 1). Avaldaja pidi riigilõivu tasuma 50 eurot. Avaldaja tasus 425 eurot. Seega on avaldajal võimalik taotleda 375 eurot tagastamist ning vastavas ulatuses pole põhjendatud riigilõivu väljamõistmine puudutatud isikult.
21.Kohus määrab avaldaja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 828,80 eurot, millest 50 eurot on avalduselt nõutud riigilõiv ning 778,80 eurot (5 tundi 54 minutit x 132 eurot/tunnis) on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 745,92 eurot (828,80 x 90%).
22.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja avaldaja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.