Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.10.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-15682
Kohtuasi
Silv Hooldus OÜ hagi Hüpoteeklaen AS-i vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2019/886
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Silv Hooldus OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Silv Hooldus OÜ (registrikood 14274221), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja (vastustaja): Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703), lepinguline esindaja Kadri Uus
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 15.09.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.03.2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulude jätta Silv Hooldus OÜ kanda.
3.Hüpoteeklaen AS-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-19-15682 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluse käik, hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Silv Hooldus OÜ (hageja) esitas 08.10.2019 Harju Maakohtule hagi Hüpoteeklaen AS-i (kostja) vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2019/886. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 09.10.2019 osaliselt hageja hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse kohtutäitur Kristiina Feinmani täiteasjas nr 034/2019/886 kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-19-15682 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt laenas kostja hagejale 04.05.2018 laenulepingu nr 2813.0418.A alusel 500 000 eurot, intressiga 12% aastas. Laen tuli tagastada 10.05.2023. 10.12.2018 sõlmisid pooled laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr 1, mille järgi oli laenusummaks 150 000 eurot, intressiga 12% aastas ja viivise määraga 0,06% päevas. Laen tuli tagastada 10.12.2021. Laenulepingu tagamiseks on hageja kinnistule Suur-Sõjamäe põik 9, Tallinn, Harju maakond (registriosa number 170901) seatud kostja kasuks hüpoteek igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
4.Hageja kavatses refinantseerida laenukohustuse kostja ees, võttes selleks uue laenu Apollona OÜ-lt, sh soovis hageja kustutada kostja kasuks seatud hüpoteegi ja seada uue hüpoteegi uue laenuandja kasuks. Tehing pidi toimuma 02.07.2019. Seoses laenu refinantseerimise kavatsusega lõpetati poolte vaheline laenuleping. Kostja nõuded muutusid sissenõutavaks, kuid kokkuleppe kohaselt oli kostja nõus ootama kuni 02.07.2019 (s.o kohustuse refinantseerimiseni).
5.Refinantseerimise tehing ei toimunud hagejast mitteolenevatel põhjustel. Nimelt seati Harju Maakohtu 02.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9914 pankrotiavalduse tagamiseks hageja kinnistule käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge OÜ DELIVER kasuks. Harju Maakohtu 13.09.2019 määrusega jäeti aga OÜ DELIVER pankrotiavaldus rahuldamata ning hagi tagamine tühistati. Pankrotiavalduse tagamise tõttu jäi 02.07.2019 tehing ära, sest ilma hüpoteegi seadmata ei saanud uus võlausaldaja Apollona OÜ kokkulepitud refinantseerimist teostada.
6.03.07.2019 esitas kostja avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur Kristiina Feinman algatas 04.07.2019 kostja avalduse ja 04.05.2018 notariaalse dokumendi alusel hageja suhtes täiteasja nr 034/2019/886. Täitemenetluses täidetakse hüpoteegiga tagatud nõuet summas 655 635,36 eurot (lisanduvad täitekulud). Nõudesummas sisalduvad mh leppetrahv 4000 eurot ja tasu lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 18 327,30 eurot. Lisaks nõuab kostja kahe lepingu alusel (põhisummalt 139 448 ja 471 462 eurot) viivist 0,06% päevas alates 03.07.2019 kuni kohase tasumiseni.
7.Hageja palub tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 034/2019/886 lubamatuks viivise, leppetrahvi ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu osas (täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1).
8.Kohtutäitur viib täitemenetlust läbi vaatamata sellele, et hagejal on reaalne soov ja võimalus sissenõudja nõuded korraga rahuldada, kuid hageja ei saa seda teha temast sõltumata põhjustel, s.o kohtuliku keelumärke tõttu, mis kuulub lähiajal kustutamisele. Pärast kohtumääruse jõustumise kinnituse saamist ja keelumärge kinnistusraamatus kustutamist tekib hagejal reaalne võimalus rahuldada kostja ja kohtutäituri nõuded korraga. Apollona OÜ on jätkuvalt valmis hageja kohustuse refinantseerimiseks. Laenulepingutest tulenevate hageja kohustuste rikkumise põhjuseks on hagejast mitteolenevad asjaolud (so. kolmanda isiku (OÜ DELIVER) poolt pahatahtlikult esitatud pankrotiavaldus ja selle tagamise taotlus).
2-19-15682
9.Hageja ei vastuta kohustuste rikkumise eest, sest rikkumine on vabandatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 1 ja 2 mõttes. Hageja rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, st asjaolu tõttu, mida hageja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada, et ta ei pea viivist (0,06% päevas), leppetrahvi (4000 eurot) ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu (18 327,3 eurot) tasuma.
10.Kui kohus leiab, et hageja rikkumine ei ole vabandatav, siis taotleb hageja viivise, leppetrahvi ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel vähendamist kohtu poolt määratud mõistliku suuruseni, kuna need on ebamõistlikult suured. Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja ei saa vastutada kolmanda isiku poolt hagejale tekitatud kahju eest, selles osas tuleb hagejal pöörduda kolmanda isiku poole ja nõuda viimaselt kahju hüvitamist.
13.Kostja selgitas, et 01.07.2019 edastas OÜ DELIVER kostjale, notarile ja notarite kojale kirja, milles taotles 02.07.2019 kavandatud tehingu edasilükkamist põhjusel, et on esitanud hageja vastu nõude ja pankrotihoiatuse. Hagejale oli teada, et tema vastu on esitatud rahaline nõue ning pankrotihoiatus. Seega ei saanud hagejale tulla üllatusena, et OÜ DELIVER esitas hageja vastu kohtusse pankrotiavalduse ja palus hagi tagamise korras seada käsutuskeelumärke hageja kinnistule. Samuti pidi hageja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes aru saama ja arvestama, et 02.07.2019 tehingut ei pruugi toimuda ja OÜ DELIVER kavatseb selle tehingu toimumisse jõuliselt sekkuda oma õiguste tagamiseks. Seega ei olnud hageja olukorras, kus esinesid vääramatu jõu tingimused ja tema rikkumine ei ole vabandatav.
14.Kostja edastas 19.06.2019 hagejale laenulepingu 2813.0418.A ja 2852.0618.B muudatuse nr 1 ülesütlemise teate, kuivõrd hagejal oli kostja ees mõlemast laenulepingust tekkinud võlgnevused – vastavalt 38 164,87 ja 17 026,45 eurot. Hageja pidi võla tasuma hiljemalt 26.06.2019 ja võlgnevuse mittetasumisel oleks kostja lugenud laenulepingud 27.06.2019 üles öelduks.
15.Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktidele 4.2 ja 5.3 ning kostja 17.12.2018 hinnakirjale kohaldas kostja hageja suhtes 19.06.2019 leppetrahvi järgmiselt: Laenulepingu nr 2813.0418.A (kuumakse suurus 12 028,29 eurot) puhul leppetrahv 1000 eurot (10.04.2019 makse võlas 30 päeva) ja 1000 eurot (10.05.2019 makse võlas 30 päeva). Laenuleping nr 2852.0618.B muudatus nr 1 (kuumakse suurus 4982,15 eurot) puhul leppetrahv 1000 eurot (10.04.2019 makse võlas 30 päeva) ja 1000 eurot (10.05.2019 makse võlas 30 päeva). Seega olid leppetrahvid kohaldatud enne 02.07.2019 planeeritud tehingut ega ole kuidagi seotud 02.07.2019 toimumata jäänud tehinguga.
16.Hageja teavitas 26.06.2019 kostjat enne laenulepingute ülesütlemist sellest, et soovib laenud ennetähtaegselt tagastada ning täpsustas ka 27.06.2019 notari aja. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 4.1 on kogu laenusumma ennetähtaegsel tagastamisel laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu, mille määraks on lepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkele järgneva ning graafikust tuleneva kuni 3 kuu intressi summa. Laenulepingu nr 2813.0418.A ennetähtaegne tagastamise tasu oli 14 143,84 eurot ja laenulepingu nr 2852.0618. B muudatuse nr 1 ennetähtaegne tagastamise tasu oli 4183,46 eurot. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine ja laenusumma tagastamine oli hageja enda soov, seega pidi ta arvestama, et ennetähtaegse tagastamise korral tuleb tal kostjale tasuda ennetähtaegse tagastamise tasu.
17.Kostja arvestas kuni 02.07.2019 hagejale lepingujärgselt intressi ja lõpetas 02.07.2019 lepingud.
2-19-15682
18.Pärast lepingute lõppemist kohaldus alates 03.07.2019 hageja suhtes laenulepingute üldtingimuste punktist 8.2 tulenev viivis 0,06% päevas. Kostja viivisenõue hageja vastu perioodi 03.07.2019 - 11.10.2019 eest lepingu 2813.0418.A puhul on 28 570,62 eurot ja 2852.0618.B muudatuse nr 1 puhul 8450,6 eurot. Hageja suhtes rakendatav viivisemäär 0,06 on mõistlik arvestades põhikohutusse suurust. Puudub alus viivisenõude vähendamiseks, kuivõrd kostja ei ole hagejale tekkinud võimalikus kahjus süüdi ja hagejal tuleb kahju olemasolu korral esitada nõue kahju põhjustaja vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused
19.Harju Maakohtu 12.03.2020 otsusega rahuldati hagi osaliselt, tunnistati täiteasjas nr 034/2019/886 alustatud täitemenetlus lubamatuks lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu 18 327,30 euro ja intressi nõude 1155,76 euro osas, täitemenetlus on lubatav põhivõla 610 911,07 euro, nõudekirjade tasu 160 euro, intressi 21 081,23 euro, leppetrahvi 4000 euro ja 27.06.2019-11.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 38 226,30 euro ning sealt edasise viivise osas põhinõudelt (610 911,07 eurot) määras 0,06% päevas kuni põhinõude kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 572 684,77 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jättis 09.10.2019 hagi tagamise määrus muutmata kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
20.Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - 04.05.2018 laenulepinguga nr 2813.0418.A. laenas kostja hagejale 500 000 eurot, intressiga 12% aastas, viivise määraga 0,06% päevas. Laen tuli tagastada 10.05.2023 (tl 39-40, I kd). - 10.12.2018 sõlmisid pooled laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr 1, mille järgi sai hageja laenu 150 000 eurot, intressiga 12% aastas ja viivise määraga 0,06% päevas. Laen tuli tagastada 10.12.2021 (tl 46-47, I kd). - Laenulepingu tagamiseks on hageja kinnistule Suur-Sõjamäe põik 9, Tallinn seatud 04.05.2018 notariaalse lepinguga kostja kasuks hüpoteek igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (tl 5, 98-109, I kd). - 19.06.2019 edastas kostja hagejale teated laenulepingu 2813.0418.A ja selle 2852.0618.B muudatuse nr 1 ülesütlemise kohta. Hagejal tuli kohustus täita hiljemalt 26.06.2019, kostja luges lepingu ülesöelduks 27.06.2019 (tl 118-121, I kd). - 26.06.2019 edastas hageja kostjale e-kirja, milles teavitas, et laenulepingu 2813.0418.A ja 2852.0618.B muudatus nr 1 tagastatakse täies mahus ja hageja annab notari aja teada 27-28.06.2019 (tl 122, I kd). - 27.06.2019 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et 02.07.2019 seisuga on hageja võlgnevus 655 635,36 eurot ja selgitas, millest võlg koosneb (tl 123, I kd). - 01.07.2019 saatis OÜ DELIVER lepinguline esindaja kostjale, notarile ja notarite kojale kirja, milles märkis, et ta on 16.06.2019 esitanud hageja vastu nõude summas 1 179 733 eurot ja pankrotihoiatuse ning taotles kavandatud tehingu edasilükkamist (tl 124-139a, I kd). - 02.07.2019 ei toimunud hageja poolt planeeritud notaritehingut. - Harju Maakohtu 02.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9914 seati pankrotiavalduse tagamiseks hageja kinnistule käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge OÜ DELIVER kasuks (tl 54-55, I kd). - Kostja avalduse ja Tallinna notar Ants Ainsoni 04.05.2018 notariaalse dokumendi nr 1245 alusel algatas kohtutäitur Kristiina Feinman 04.07.2019 täiteasja nr 034/2019/886. Nõude sisu hüpoteegiga tagatud nõue summas 655 635,36 eurot (lisanduvad täitekulud) (tl 5-61, I kd).
2-19-15682
21.Pooltel ei ole vaidlust põhivõla osas (protokoll, tl 11, II kd). Hagejal on laenulepingu 2813.0418.A järgne põhivõlg 471 462,33 eurot ja laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr 1 järgne põhivõlg 139 448,74 eurot.
22.Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb poolte vaheline laenulepinguline suhe lugeda lõppenuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega 27.06.2019. Poolte laenusuhe ei lõppenud 02.07.2019 nagu leiab kostja, mil notariaalset tehingut ei toimunud. Kuna laenulepinguline suhe tuleb lugeda lõppenuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega 27.06.2019, siis puudub kostjal alus nõuda hagejalt lepingute ennetähtaegse lõpetamise tasu summas 18 327,30 eurot.
23.Hageja jäi võlgu 10.04.2019 ja 10.05.2019 maksed ja kostja kohaldas hageja suhtes leppetrahvi mõlema laenulepingu eest kokku 4000 eurot kooskõlas üldtingimuste punktidega 4.2 ja 5.3 ning kostja 17.12.2018 hinnakirjaga. Kostja selgitustel ei ole vastava perioodi eest arvestatud hagejale intressi ega viivist, vaid kostja rakendas leppetrahvi. Kuna pooled on lepinguga ette näinud leppetrahvi maksmise kohustuse ja alus leppetrahvi kohaldamiseks oli tekkinud, siis ei ole kostja nõue selles osas lubamatu.
24.Leppetrahvi vähendamiseks alust ei ole. Leppetrahv lepiti kokku selleks, et katta leppetrahvist graafikujärgse laenusumma ja intressisumma sissenõudmisega seotud kulutused. Kohaldatud leppetrahv ei ületa tasumata jäänud kuumakse suuruseid (vastavalt 12 028,29 ja 4982,15 eurot; tl 39 ja 46 pöördel, I kd). Võrreldes hageja kohustuste suurust ja kohaldatud leppetrahvi, ei ole kostja nõutav leppetrahv ebamõistlikult suur.
25.Maakohus viitas kostja üldtingimuste punktile 5.1. ning märkis, et hagejal tuleb tasuda kostjale intressi mõlema laenulepingu järgi kokku 21 081,23 eurot. Kuna poolte vaheline laenulepinguline suhe lõppes kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega 27.06.2019, siis tuleb intressi arvestada kuni 26.06.2019.
26.Kostja arvestas 10.04.2019 – 10.06.2019 laenulepingu 2813.0418.A järgselt intressi summas 13 923,73 eurot. 26.06.2019 seisuga oli laenulepingust 2813.0418.A tulenev põhiosa jääk 449 301,19 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda põhiosa jäägilt 449 301,19 eurolt perioodi 11.06.2019-26.06.2019 eest intressi 2396,27 eurot (põhiosa jääk x 0,12 / 360 x intressi päevad). Kokku on laenulepingu 2813.0418.A järgne intress 16 320 eurot.
27.Kostja arvestas 10.04.2019 - 10.06.2019 laenulepingu nr 2852.0618.B muudatusest nr 1 tulenevat intressi 4075,48 eurot. Laenulepingu nr 2852.0618.B muudatusest nr 1 tulenev põhiosa jääk 26.06.2019 seisuga on 128 577,77 eurot ja hagejal tuleb tasuda intressi sellelt summalt perioodi 11.06.2019-26.06.2019 eest 685,75 eurot (põhiosa jääk x 0,12 / 360 x intressi päevas). Kokku on laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr 1 järgne intress 4761,23 eurot.
28.Kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist. Asjaolu, et kolmas isik OÜ DELIVER esitas hageja suhtes kohtusse pankrotiavalduse ja hagi tagamise korras seati hageja kinnistule keelumärge, mis hiljem tühistati, ei anna alust jätta hagejalt viivist välja mõistmata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on teadlikult koos OÜ-ga DELIVER käitunud hagejat kahjustavalt. Kostja kinnitas istungil, et tema huvi ei ole saada hagejalt ainult viivist, vaid kogu võlgnetavat summat. Hageja väide nagu venitaks kostja menetlust, et saada suuremat viivist on paljasõnaline. Kostja esitas nõude täitmiseks koheselt pärast seda, kui oli selge, et hageja oma võlga ei tasu. Hageja väited, mis puudutavad laenu võimalikku refinantseerimist ja kolmanda isiku tegevust teises tsiviilasjas, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Hageja ei ole laenusummat tasunud, seega on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist.
29.Nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur (0,06% päevas, 21,9% aastas). Kokkulepitud viivisemäär ei ole kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast. Mõlemad pooled on sõlminud laenulepingud majandustegevuses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 asunud seisukohale, et ettevõtete vahelistes lepingutes viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas on mõistlik (73% aastas). Hageja ei ole vastuväiteid kostja viivisearvestusele esitanud.
2-19-15682
30.Kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist alates 27.06.2019. Kuna kohus tuvastas, et laenulepinguline suhe tuleb lugeda lõppenuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega 27.06.2019, siis perioodi 27.06.2019 – 02.07.2019 eest kuulub kohaldamisele hagejale viivise määrana soodsam laenulepingujärgne intressimäär 12% aastas.
31.Hagejal on laenulepingu 2813.0418.A järgne põhivõlg 471 462,33 eurot ja perioodi 27.06.2019-02.07.2019 eest moodustub viivis 930,01 eurot. Hagejal on laenulepingu nr 2852.0618.B muudatuse nr 1 järgne põhivõlg 139 448,74 eurot ja perioodi 27.06.201902.07.2019 eest moodustub viivis 275,08 eurot.
32.Alates 03.07.2019 tuleb hagejal tasuda viivist määras 21,9% aastas ehk 0,06% päevas. Perioodi 03.07.2019 – 11.10.2019 eest on viivis arvestatuna põhivõlalt 471 462,33 eurolt 28 570,62 eurot ja arvestatuna põhivõlalt 139 448,74 eurolt summas 8450,59 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 27.06.2019 kuni 11.10.2019 eest mõlema laenulepingu alusel 38 226,30 eurot.
33.Kuna kohus leidis, et nõutav viivise määr ei ole ebamõistlikult suur, tuleb hagejal tasuda täitemenetluses kostjale alates 12.10.2019 viivist põhinõudelt määras 0,06% päevas kuni põhinõude kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 572 684,77 eurot (põhivõlg 610 911,07 eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis 38 226,30 eurot) (TsMS § 367).
34.Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus
35.Hageja esitas 13.04.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
36.Hageja esitas taotluse tõendite kogumiseks, mille kohaselt palub hageja Elisa Eesti AS-ilt ja Tele2 Eesti AS-ilt välja nõuda YY ja QQ (so. Osaühing Deliver ja Monsoreto OÜ) kasutuses olevate mobiiltelefoni numbrite +372 XXXXXXX ja +372 YYYYYYY ning DD kasutuses oleva mobiiltelefoni numbri +372 AAAAAAA vahel ajavahemikus 25.06.2019 – 03.07.2019 ja ajavahemikus 07.01.2020 – 15.01.2020 toimunud kõnede andmed (kõnede eristused) ja saadetud SMS-ide andmed ja sisu. Eelnimetatud taotlus jäeti maakohtu poolt 23.01.2020 rahuldamata ning sellega rikuti menetlusõiguse norme. Hageja soovib kogutavate tõenditega tõendada, et VÕS § 101 lg 3 alusel ei või kostja viivist hagejalt nõuda, sest kostja on ise refinantseerimistehingute ära jäämise ja hageja kohustuste täitmise viivituse põhjustanud.
37.Alates 02.07.2019 on hagejal reaalne soov ja võimalus kõik kostja nõuded korraga rahuldada, kuid hagejast sõltumata põhjustel (st kostja tegevuse tõttu) jääb kohustus täitmata. Seetõttu ei või kostja nõuda viivist ja leppetrahvi. Hageja plaanitud 02.07.2019 ja 14.01.2020 refinantseerimistehingud, mille raames plaanis hageja rahuldada kõik kostja nõuded korraga, ei toimunud ainult sellel põhjusel, et kostja töötaja ja osanik teatas tehingutest kolmandale isikule. Ainult tänu sellele tekkis OÜ-l Deliver ja Monsoreto OÜ-l võimalus takistada tehingute toimumist, esitades notarile edasilükkamise taotlused ning kohtule alusetud hagid koos tagamise taotlustega.
38.Laenulepingutest tulenevate hageja kohustuste rikkumise põhjuseks on hagejast mitteolenevad asjaolud. Seetõttu on rikkumine vabandatav ja VÕS § 103 järgi ei vastuta hageja kohustuse rikkumise eest. Eeltoodu alusel ei pea hageja viivist määras 0,06% päevas maksma.
39.Kui kohus leiab, et hageja rikkumine ei ole vabandatav, siis taotleb hageja viivise ja leppetrahvi vähendamist kohtu poolt määratud mõistliku suuruseni. Viivise ja leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur ja hagejat ebamõistlikult koormav. Viivise nõue on ebamõislikult suur, arvestades, et hageja põhivõlg moodustab 610 910 eurot ja kõik kostja nõuded on kinnistule seatud hüpoteegiga 100% ulatuses tagatud. Mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest lähtuvalt palub hageja vähendada viivist seadusega ettenähtud määrani (8% aastas) vähemalt alates 02.07.2019 (või 08.10.2019) kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni.
2-19-15682
Vastustaja seisukoht
40.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
41.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
42.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi jäi rahuldamata. Osas, milles maakohus hagi rahuldas ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks, on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
43.Maakohtu poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud ja ringkonnakohus saab neist TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi lähtuda.
44.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
45.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse nõuda Elisa Eesti AS-lt ja Tele2 Eesti AS-lt välja YY ja QQ kasutuses olevate mobiiltelefonide ning DD kasutuses oleva mobiiltelefoni vahel ajavahemikus 25.06.2019 – 03.07.2019 ja ajavahemikus 07.01.2020 – 15.01.2020 toimunud kõnede andmed (kõnede eristused) ja saadetud SMS-ide andmed ja sisu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohase tõendiga. Hageja ei ole välja toonud, kuidas menetlusväliste isikute omavaheline suhtlus tõendab hagi aluseks olevaid asjaolusid.
46.Hageja väidab, et alates 02.07.2019 oli tal reaalne soov ja võimalus kolmanda isiku abiga kõik kostja nõuded korraga rahuldada, mis ei realiseerunud aga kostja tegevuse tõttu. Selles, et hageja kostjale laenu tähtaegselt tagasi ei maksnud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul süüdistada kostjat. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja ei soovinud laenu tagasi saada ning oli vastuvõtuviivituses. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja oli laenu tagasimaksetega viivituses.
47.19.06.2019 edastas kostja hagejale teated laenulepingute ülesütlemise kohta 27.06.2019, kui hageja ei täida kohustust hiljemalt 26.06.2019. See oli hagejale viimane tähtaeg. Hageja laenu tähtaegselt tagasi ei maksnud. Maakohus tuvastas, et poolte laenusuhe lõppes kostjapoolse ülesütlemisega 27.06.2019 ja selles osas pole otsust vaidlustatud. Alusetu on süüdistada kostjat selles, et kostja takistas laenu tagasimaksmist. Kostja andis hagejale veel 02.07.2019 võimaluse laen tasuda enne kui pöördus avaldusega hüpoteegi realiseerimiseks.
48.Hageja esiletoodud asjaolud ei anna alust lugeda kohustuse rikkumine vabandatavaks VÕS § 103 järgi, mistõttu vastutab hageja kohustuse rikkumise eest.
49.Kolleegium nõustub maakohtuga, et viivise ja leppetrahvi vähendamiseks antud juhul alust ei ole. Tulenevalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käesoleval juhul on pooled leppetrahvi kohaldamises ja suuruses lepingus kokku leppinud. Kohaldatud leppetrahv ei ületad tasumata jäänud kuumakse suuruseid ja võrreldes hageja kohustuste suurusega ning kohaldatud leppetrahviga, ei ole vastustaja poolt nõutud leppetrahv ülemäära suur.
2-19-15682
50.Ka hageja suhtes kohaldatav viivisemäär 0,06 % päevas on äriühingute vahelistes lepingutes mõistlik ja vastavuses kohtupraktikaga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta.
52.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
53.Kostjal ringkonnakohus menetluskulud puuduvad, mistõttu pole vajadust menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.