Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E M vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
144,22 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806, asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn)
esindajad
Hageja lepingulised esindajad: M Š, C K (PlusPlus Legal OÜ; registrikood: 12752805; Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115; E-post: xxx) Kostja: E M (isikukood: xxx, elukoht: xxx; tegelik elukoht xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt E M hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 35,05 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 8,26 eurot.
3.Mõista kostjalt E M hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivised alates 17.08.2019.a kuni põhinõude osa summas 18,52 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Mõista kostjalt E M hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivised alates 17.12.2019.a kuni põhinõude osa summas 16,53 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 75 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 16,96 euro nõude osas.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
2-19-12993
7.Saata käesolev otsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulud 32% ulatuses kostja E M kanda ja 68% hageja enda kanda ning kostja E M menetluskulud tema enda kanda.
9.Mõista kostjalt E M hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 32 eurot.
10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt tE. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.PlusPlus Capital AS esitas 28.08.2019.a hagiavalduse E M vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasjas 2-19-13166. Hageja esitas 28.08.2019.a hagiavalduse E M vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasjas 2-19-12993. Hageja esitas 18.12.2019.a hagiavalduse E M vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasjas 2-19-19885.
2.30.08.2019.a tegi kohus tsiviilasjas nr 2-19-13166 määruse, millega liitis tsiviilasja nr 2-1913166 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-19-12993. 06.01.2020.a tegi kohus tsiviilasjas nr 2-19-19885 määruse, millega liitis tsiviilasja nr 2-19-19885 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-19-12993. Liidetud tsiviilasjade numbriks jäi 2-19-12993.
2-19-12993
3.Tsiviilasjas nr 2-19-13166 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 11,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7,82 eurot (alates 18.12.2016.a kuni 16.08.2019.a 0,07% põhivõlgnevuse 11,52 eurot summalt), sissenõudekulu vastavalt VÕS § 1132 lg 2 summas 25 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 17.08.2019.a kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Hageja nõude aluseks on xxx-i ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping nr xxx, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 01.11.2016.a kuni 30.11.2016.a teenuste kasutamise eest 01.12.2016.a. arve nr 2017110075 summas 11,52 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.12.2016.a. Kostja on vastavalt lepingule arvetel märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. xxx on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018.a hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamist kuid käesoleva ajani kostja võlga tasuma ei ole asunud. Vastavalt xxx üldtingimuste p-le 7.10 on xxx õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja selgitas, et lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 kohaselt kohustus kostja hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 47,28 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 15.03.2018.a, 15.04.2018.a ja 15.05.2018.a). Hageja leidis, et tal on õigus nõuda 15.03.2018.a võlateatise eest 15 eurot ning 15.04.2018.a ja 15.05.2018.a kummagi võlateatise eest 5 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kulud 25 eurot ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale.
4.Tsiviilasjas nr 2-19-12993 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 7 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5,05 eurot (alates 18.10.2016.a kuni 16.08.2019.a 0,07% põhivõlgnevuse 7 eurot summalt), sissenõudekulu vastavalt VÕS § 1132 lg 2 summas 25 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 17.08.2019.a kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Hageja nõude aluseks on xxx-i ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping nr xxx, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 01.09.2016.a kuni 30.09.2016.a teenuste kasutamise eest 01.10.2016.a arve nr 2016613872 summas 7,0 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.10.2016.a. Kostja on vastavalt lepingule arvetel märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi.
2-19-12993
xxx on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018.a hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamist kuid käesoleva ajani kostja võlga tasuma ei ole asunud. Vastavalt xxx üldtingimuste p-le 7.10 on xxx õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja selgitas, et lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 kohaselt kohustus kostja hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 38,84 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 15.03.2018.a, 15.04.2018.a ja 15.05.2018.a). Hageja leidis, et tal on õigus nõuda 15.03.2018.a võlateatise eest 15 eurot ning 15.04.2018 ja 15.05.2018 kummagi võlateatise eest 5 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kulud 25 eurot ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale.
5.Tsiviilasjas nr 2-19-19885 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 16,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,37 eurot (arve nr 2016400973 alusel alates 19.09.2016.a kuni 16.12.2019.a 0,07% 8,97 eurolt ja arve nr 2016878159 alusel alates 19.11.2016.a kuni 16.12.2019.a 0,07% 5,94 eurolt), sissenõudekulu vastavalt VÕS § 1132 lg 2 summas 25 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 17.12.2019.a kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Hageja nõude aluseks on xxx-i ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping nr xxx, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 01.08.2016.a kuni 31.08.2016.a eest 01.09.2016.a arve nr 2016400973 summas 8,99 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.09.2016.a. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 0,02 eurot. Teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 01.10.2016.a kuni 31.10.2016.a eest 01.11.2016.a arve nr. 2016878159 summas 7,56 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.11.2016.a. Vastavalt xxx üldtingimuste p-le 7.10 on xxx õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja selgitas, et lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 kohaselt kohustus kostja hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 59,12 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 01.04.2018.a, 01.05.2018.a ja 01.06.2018.a). Hageja leidis, et tal on õigus nõuda 01.04.2018.a võlateatise eest 15 eurot ning 01.05.2018.a ja 01.06.2018.a kummagi võlateatise eest 5 eurot. Kokku
2-19-12993 on hagejal tekkinud kulud 25 eurot ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.09.2020.a ja tähtsaadetisena 11.12.2019.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
7.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
8.Kohus leiab, et xxx on sõlminud kostjaga lepingu nr xxx oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu kokku 75 eurot meeldetuletuskirjade eest. Nõude suuruse määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st lg 2 p-st 1 ja lg 3 ning asjaolust, et tema nõue kostja vastu on kuni 500 eurot. Tsiviilasjades nr 2-19-13166, 2-19-12993 ja 2-19-19885 esitatud hagiavalduste kohaselt volitas hageja PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on edastanud üheksa võlateatist liitumislepingust tulenevate arvete kohta. Seega hagiavaldustest nähtuvalt on kolmas isik PlusPlus Baltic OÜ, mitte võlausaldaja ise saatnud kostjale võlateatisi. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga PlusPlus Baltic OÜ osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli vältimatult vajalik. Soovides kolmes hagis sissenõudmiskulusid 25 eurot ehk kokku 75 eurot erinevate saadetud kirjade eest, on hageja kasutanud hagide asjaoludest nähtuvalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevat sissenõudmiskulude hüvitise nõude esitamist kostjat kahjustavalt ja vastuolus TsÜS § 138 lg 1, 2 ja VÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1. Selline korduvate kirjade saatmine olukorras, kus seda saanuks hageja kogu võla kohta tE korraga, ei ole võlgniku suhtes mõistlik ega kooskõlas hea usu põhimõttega ja põhjustab võlgnikule alusetuid kulusid.
10.Lepingu järgi arve tasumise viivitamisel tuleb maksta viivist krediidiintressiga võrdses 0,07% päevas.
11.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu
25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on
2-19-12993 leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
12.Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
13.Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14).
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,07% päevas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna kokkulepitud viivisemäär osutus tühiseks, siis hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemäära alusel.
15.Alates 12.02.2016.a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär on 0,022% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist järgmiselt: -
arve nr 2017110075 summas 11,52 eurot tasumise tähtaeg 18.12.2016.a: viivis alates 18.12.2016.a kuni 16.08.2019.a summas 7,82 eurot; arve nr 2016613872 summas 7 eurot tasumise tähtaeg 18.10.2016.a: viivis alates 18.10.2016.a kuni 16.08.2019.a summas 5,05 eurot; arve nr 2016400973 summas 8,99 eurot tasumise tähtaeg oli 18.09.2016.a (kostja on arvet osaliselt tasunud summas 0,02 eurot): viivis alates 19.09.2016.a kuni 16.12.2019.a 0,07% 8,97 eurolt summas 7,43 eurot ja arve nr 2016878159 summas 7,56 eurot tasumise tähtaeg oli 18.11.2016.a: viivis alates 19.11.2016.a kuni 16.12.2019.a 5,94 eurolt viivis summas 4,92 eurot. Hagiavalduse kohaselt palus hageja välja mõista eelnimetatud arvete alusel sissenõutavaks muutunud viivise summas 13,37 eurot. Kohus leiab, et hageja viivise arvutus on ekslik. Eelnimetatud arvete alusel sissenõutavaks muutub viiviseks kujuneb 12,35 eurot (7,43 + 4,92).
Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt. Kohus arvestab sissenõutavaks muutunud viivist alates arve maksetähtajale järgnevast päevast:
2-19-12993
-
arve nr 2017110075 summas 11,52 eurot tasumise tähtaeg 18.12.2016.a: viivis alates 19.12.2016.a kuni 16.08.2019.a summas 2,46 eurot; arve nr 2016613872 summas 7 eurot tasumise tähtaeg 18.10.2016.a: viivis alates 19.10.2016.a kuni 16.08.2019.a summas 1,59 eurot; arve nr 2016400973 summas 8,97 eurot tasumise tähtaeg 18.09.2016.a: viivis alates 19.09.2016.a kuni 16.12.2019.a summas 2,34 eurot; arve nr 2016878159 summas 7,56 eurot tasumise tähtaeg oli 18.11.2016.a: viivis alates 19.11.2016.a kuni 16.12.2019.a summas 1,87 eurot.
16.Seega sissenõutavaks muutunud viivis on 8,26 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates vastava hagiavalduse esitamisest järgnevast päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
15.TsMS § 200 lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. See tähendab, et TsMS § 2 ja § 200 lg 1 järgi peab hageja menetlusõigusi kasutama selliselt, et ei tekiks põhjendamatuid menetluskulusid vastaspoolele.
16.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
17.Vastavalt hagiavaldustele on hageja menetluskuludeks kolme hagi puhul riigilõiv 225 eurot riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu 1260 eurot. Hagejal oli võimalus esitada kõik ühest lepingust tulenevad nõuded ühe kostja vastu korraga ühes menetluses. Ühe hagina esitatuna oleks hagide hind olnud kokku 144,22 eurot. Riigilõivu suuruseks nende nõuete esitamisel ühise hagina oleks olnud RLS kohaselt 75 eurot. Antud juhul on hageja tasunud riigilõivu kolmelt hagilt kokku 225 eurot (75+75+75). Kohus leiab, et hageja kolme hagi esitamisega põhjendamatult esindaja ja riigilõivu kulusid suurendanud. Hageja ise suurendas põhjendamatult enda menetluskulusid, tekitades lisaks ka kohtule tarbetut lisatööd tsiviilasjade liitmisel ja hageja eraldi esitatud nõuete käsitlemisel. Hagide alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõudeid, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks õigusabikuluna välja mõista 25 eurot. Lisaks on TsMS § 2 järgi põhjendatud lõivu suuruseks 75 eurot. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuluks 100 eurot.
2-19-12993
18.Kuna kohus rahuldab hagiavaldused osaliselt, s.o ligikaudu 32% ulatuses (144,22/46,13), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 32% ulatuses kostja kanda ja 68% ulatuses hageja kanda.
19.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 32 eurot (100*32%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
20.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.