2-20-112408/21 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja vastas 24.07.2020 hagiavaldusele, kuid kuna hagi vastuses olid puudused, siis andis kohus kostjale 01.09.2020 määrusega tähtaja vastuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, hoiatades kostjat, et kui kostja antud tähtaja jooksul vastuse puudusi ei kõrvalda, jätab kohus kostja vastuväited tähelepanuta (TsMS § 340 1 lg 3). Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Hagi asjaolud ja kohtu seisukoht Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 05.01.2018 xxxx xxxxxx xxxxxxxx xxx x liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada OÜ-le X kuuluv maja. Kahju tekitati kostja poolt juhitud sõidukiga xxxxx xxxxxxx, reg nr xxxxxx. Nimetatud sõiduk oli kindlustatud hageja kaudu. Hageja on hüvitanud liiklusõnnetusest tuleneva kahju kahjusaajale summas 3552,74 eurot vastavalt soodsamale hinnapakkumisele. Hageja esitas LKindS § 53 lg 1 p 4 alusel kostjale pärast liikluskahju hüvitamist tagasinõude summas 3552,74 eurot, millist nõuet kostja ei rahuldanud. Hageja on pidanud vajalikuks märkida, et kahjuhüvitise nõude rahuldamise eelduseks ei ole see, et kahju kannatanud isik oleks kahjustused parandanud, st kannatanud isik oleks nõudes esitatud kulud juba kandnud. Ka viitab hageja põhjendatult kohtupraktikale selle kohta, et võlaõigusseaduse §-st 132 ei tulene, et kahjustatud isik peab kindlustushüvitise

2-20-112408 saamiseks kindlustusobjekti taastama ning üldjuhul ei saa kahjuhüvitise suurus sõltuda sellest, kuidas kindlustusvõtja hüvitist kasutab. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustustatud isikule kolmanda isiku vastu kahju hüvitamise nõue. Vastavalt LKindlS § 53 lg 1 p-le 4 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui juht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lg-s 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumis toimumist. Kuna võlgnik on rikkunud oma kohustust VÕS § 100 tähenduses, on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt kohustuse täitmist ning sama sätte lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hageja nõue võlgnevuse ja viivise tasumiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb maksekäsu avalduse ja hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust kokku 350 eurot ja kulust õigusabile summas 295 eurot (käibemaksuta). Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Vajadus riigilõivu ja õigusabi kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik.