Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu hüvitise, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 935,64 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe tn 34, 11619 Tallinn, e-post [email protected]);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi K T (xxx); Kostja: Air Baltic Corporation AS (registrikood 40003245752, asukoht Tehnikas 3, Marupes LV1053, Läti Vabariik, e-post [email protected], [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat T K (xxx) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Rahuldada Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu hüvitise, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt põhivõlgnevus 750 eurot Flagito OÜ kasuks.
3.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt viivis perioodil 04.12.2019 kuni 06.01.2020 summas 1,86 eurot Flagito OÜ kasuks.
4.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 250 eurot alates 07.01.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni Flagito OÜ kasuks.
5.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt viivis perioodil 05.11.2019 kuni 02.01.2020 summas 3,23 eurot Flagito OÜ kasuks.
6.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 250 eurot alates 03.01.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni Flagito OÜ kasuks.
7.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt viivis perioodil 22.02.2020 kuni 03.03.2020 summas 0,60 eurot Flagito OÜ kasuks.
8.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 250 eurot alates 04.03.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni Flagito OÜ kasuks.
9.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt sissenõudmiskulud 120 eurot Flagito OÜ kasuks. Menetluskulud
10.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
11.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.K Kal, S Kl ja K Hil (edaspidi reisijad) oli kinnitatud lennupilet Air Baltic Corporation AS 31.10.2019 lennule BT200 (Oslo – Tallinn). Lend BT200 tühistati, mistõttu jõudsid reisijad sihtkohta rohkem kui 4 tundi planeeritust hiljem. Reisijad loovutasid oma nõuded hagejale.
2.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 artikli 5 lg 1(c) iii kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on/ei ole teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile ei pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Käesoleval juhul lendu BT200 ei toimunud, kuna kostja tühistas lennu. Reisijad jõudsid lõppsihtkohta (Tallinn) esialgu planeeritust 4 tundi hiljem. Seega kostja ei võimaldanud reisijatel jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud väljumisaega.
3.Määruse artikli 7 lg 1 punkt a kohaselt on kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 250 euro ulatuses. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Lennumarsruudi Oslo –
Tallinn mõõdetud vahemaa on 774 kilomeetrit. Seega eelnevast tulenevalt on igal reisijal õigus nõuda kostjalt lennu Oslo – Tallinn tühistamise tõttu hüvitist kokku 250 eurot, kui ei esine määruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud aluseid. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et lend BT200 tühistati tehnilise rikke tõttu. Euroopa Kohus on lahendi C-257/14 p-des 41 – 43 sedastanud, et tehnilise rikke teke ja selle vältimine on asjaomane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja ei välju tema tegeliku kontrolli alt. Niisugune rike on lahutamatult seotud lennuki väga keerulise töötamissüsteemiga. Euroopa Kohus asus seisukohale, et lennuettevõtja tegevuses on niisugune ootamatu sündmus lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane, sest lennuettevõtjal tuleb sellised ettenägematuid tehnilisi probleeme igapäevaselt lahendada. Lisaks ei ole rikke ennetamine või kõrvaldamine, sealhulgas enneaegselt defektse osa asendamine, lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas, sest lennuettevõtja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutavate õhusõidukite hooldus ja tõrgeteta funktsioneerimine. Tuginedes eelnevale ei ole tehniline rike käsitletav erakorralise asjaoluna, mis vabastaks kostja kohustusest maksta määruse alusel hüvitist lennu tühistamise eest. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud määruse alusel hüvitama kokku hagejale 750 eurot (3x250). Reisija K Kp teavitas kostjat lennu hilinemisest tulenevast nõudest summas 250 eurot 03.12.2019. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue seoses K Ka loovutatud nõudega 250 euro suuruselt kahjusummalt alates 04.12.2019 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni 1,86 eurot. Reisija S K teavitas kostjat lennu hilinemisest tulenevast nõudest summas 250 eurot 04.11.2019. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue seoses S K loovutatud nõudega 250 euro suuruselt kahjusummalt alates 05.11.2019 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni 3,23 eurot. Reisija K H teavitas kostjat lennu hilinemisest tulenevast nõudest summas 250 eurot 21.02.2020. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue seoses K Hi loovutatud nõudega 250 euro suuruselt kahjusummalt alates 22.02.2020 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni 0,60 eurot. Erinevalt viivisest on sissenõudmiskulude nõude fikseeritud suurus sätestatud seaduses ning see ei sõltu põhinõude suurusest ega viivituse pikkusest. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eeldus ei ole tegelik kahju tekkimine. Seega ei pea võlausaldaja tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Kuna kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, siis on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 120 eurot (3x40). Hageja palub seoses K Ka poolt loovutatud nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 250 eurot; viivis 8 % aastas perioodi eest 04.12.2019 kuni 06.01.2020 summas 1,86 eurot ning edasiselt mõista välja põhivõlgnevuselt 250 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.01.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 250 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; mõista välja sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja palub seoses S K poolt loovutatud nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 250 eurot; viivis 8 % aastas perioodi eest 05.11.2019 kuni 02.01.2020 summas 3,23 eurot ning edasiselt mõista välja põhivõlgnevuselt summas 250 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.01.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 250 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; mõista välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
10.Hageja palub seoses K Hi poolt loovutatud nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 250 eurot; viivis 8 % aastas perioodi eest 22.02.2020 kuni 02.03.2020 summas 0,60 eurot ning edasiselt mõista välja põhivõlgnevuselt summas 250 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.03.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 250 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; mõista välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kostja vastuväited hagile
11.Kostja vaidleb hagile vastu. 31.10.2019 lennu nr BT200 hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu. Peale eelmise lennu teostamist ja enne lennu BT200 väljumist avastati lendu teostama pidanud lennukil tehniline rike – vasakpoolse teliku pidurisüsteemi tõrge, mis takistas lennu väljumist. Lendu BT200 teostama pidanud lennukil tuvastatud pidurisüsteemi tõrke puhul oli tegemist tootmisdefektiga, mis mõjutas oluliselt ka lennuohutust. Mõistlikult võivad mistahes rikked lennuki pidurisüsteemis tuua kaasa väga tõsise ohtu reisijatele ja lennuohutusele.
12.Seejuures on tootja teavitanud kostjat vastava rikke esinemisest ka teistel Airbus A220300 seeria lennukitel ning edastanud juhise täiendavate testide läbiviimiseks. Tootja kinnitab juhises, et järgmises pidurisüsteemi tarkvara muudatuses/täienduses püütakse vastav rike kõrvaldada. Kõnealuses valdkonnas loetakse juhise edastamist tootja poolt tüüpveast teavitamiseks. Tootja on juhise edastamisega tunnistanud olulist tehnilist riket vastavas pidurisüsteemis ning andnud juhised edasiseks tegevuseks. Pidurisüsteemi tõrke puhul oli tegemist rikkega, mis väljus eeltoodust tulenevalt kostja kontrolli alt ning mida kostjal ei olnud võimalik korrapärase hoolduse käigus vältida. Esinenud pidurisüsteemi tõrge on just selline tehniline rike, mille puhul on Euroopa Kohus lahendis C-257/14 leidnud, et see kuulub erandina erakorraliste asjaolude alla. Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et lend BT200 tuli tühistada tootjast tuleneva tehnilise rikke tõttu, mis kvalifitseerub erakorraliseks asjaoluks määruse artikkel 5(3) mõistes.
13.Kostjal ei olnud lennu tühistamist võimalik vältida ka asenduslennukiga. Lennu BT200 teostamise eelselt ei olnud kostjal ühtegi vaba lennukit, mis oleks saanud tõrkega lennuki asemel lennu teostada ilma, et seeläbi kaasneks teiste lendude oluline hilinemine või tühistamine. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
15.Asjas puudub vaidlus, et K Kal, S Kl ja K Hil (edaspidi reisijad) olid kinnitatud broneeringud kostja lennule BT200 (Oslo – Tallinn), mis pidi toimuma 31.10.2019. Lend nr BT200 tühistati, mistõttu reisijad jõudsid Tallinnasse 4 tundi hiljem kui plaanitud. Reisijad on oma kostja vastu suunatud hüvitise nõuded loovutanud hagejale.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista iga reisija osas hüvitise 250 eurot (kokku 750 eurot), viivise perioodil 04.12.2019 kuni 06.01.2020 summas 1,86 eurot, viivise perioodil 05.11.2019 kuni 02.01.2020 summas 3,23 eurot, viivise perioodil 22.02.2020 kuni 02.03.2020 summas 0,60 eurot ning edasiselt viivise igalt põhivõlgnevuselt summas 250 eurot VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, samuti sissenõudmiskulud iga reisija osas summas 40 eurot (kokku 120 eurot). Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendustel, et kostjal ei olnud võimalik lennu
tühistamist vältida ning asjaolu, mis põhjustas reisijate hilinemise lõppsihtkohta, oli erakorraline.
17.Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta. Samuti lähtub kohus Euroopa Kohtu otsustest, mille kohaselt on Euroopa Kohus korduvalt leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem (vt Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-402/07 ja C-432/07; CC-549/07 ning C-257/14).
18.Määruse artikli 7 lg 1 punkt a kohaselt on kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul reisijal õigus hüvitisele 250 euro ulatuses. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Asjas puudub vaidlus, et lennumarsruudi Oslo – Tallinn mõõdetud vahemaa on 774 kilomeetrit, seega on hagejal õigus taotleda kostjalt iga reisija puhul 250 euro (kokku 750 euro) väljamõistmist.
19.Kostja on esitanud vastuväite, et kostjal on kooskõlas määruse artikli 5 lõikega 3 õigus keelduda hüvitise tasumisest, kuna vaidlusaluse Oslo – Tallinn lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida kostjal ei olnud võimalik vältida. Nimelt tingis lennu BT200 tühistamise vasakpoolse teliku pidurisüsteemi tõrge, mis takistas lennu väljumist. Kostja selgituste kohaselt oli tegemist tootmisdefektiga.
20.Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide on antud juhul põhjendamatu ning tegemist ei ole olukorraga, mis võimaldaks kostjal kooskõlas määruse artikli 5 lõikega 3 keelduda hüvitise tasumisest. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostja ei oleks ühelgi juhul saanud vältida reisijate hilinemist lõppsihtkohta Tallinnasse.
21.Kohus lähtub Euroopa Kohtu 17.09.2015 otsuse C-257/14 p-st 45, milles Euroopa Kohus on rõhutanud, et isegi, kui lennuettevõtja olenevalt asjaoludest leiab, et ta saab viidata teatud defektsete osade tootja süüle, oleks määruse nr 261/2004 esmase eesmärgiga – tagada reisijate kaitstuse kõrge tase – ja määruse artikli 5 lõike 3 kohutusliku kitsa tõlgendusega vastuolus, kui lennuettevõtja saaks seetõttu õigustada oma võimalikku keeldumist reisijatele tekkinud tõsise ebamugavuse hüvitamisest „erakorralise asjaolu” esinemisele tuginedes. Seega ei ole isegi juhul, kui lendu nr BT200 opereerival lennukil esines tootmisdefekt, kostja vabastatud reisijatele hüvitise tasumise kohustusest.
22.Kohus märgib, et Euroopa Kohus on täiendavalt 12.03.2020 otsuses C-832/18 p-des 3843 selgitanud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses „erakorralisteks asjaoludeks“ pidada sündmusi, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt, kusjuures need kaks tingimust on kumulatiivsed (4. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Germanwings, C-501/17, EU:C:2019:288, punkt 20, ja 26. juuni 2019. aasta kohtuotsus Moens, C-159/18, EU:C:2019:535, punkt 16). Ent lennukite hooldusele omased tehnilised rikked ei saa olla põhimõtteliselt iseenesest
„erakorralised asjaolud“ selle määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses (vt selle kohta
22.detsembri 2008. aasta kohtuotsus Wallentin-Hermann, C-549/07, EU:C:2008:771, punkt 25). Euroopa Kohus asus nimelt seisukohale, et lennuettevõtjad seisavad selliste riketega sageli silmitsi, võttes arvesse lennutranspordi erilisi tingimusi ja lennukite tehnoloogilist keerukust (4. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Germanwings, C-501/17, EU:C:2019:288, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika). Konkreetsemalt ei kujuta endast erakorralist asjaolu lennuki teatavate osade enneaegne või isegi ootamatu rike, kuivõrd see on põhimõtteliselt olemuslikult seotud lennuki operatiivsüsteemiga (vt selle kohta 4. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Germanwings, C-501/17, EU:C:2019:288, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Ent sellise on condition-tüüpi osa rike, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mille vahetamiseks lennuettevõtja on valmistunud nii, et tal on varuosa kogu aeg olemas, kujutab endast käesoleva kohtuotsuse punktis 38 viidatud Euroopa Kohtu praktika kohaselt sündmust, mis on oma olemuselt või põhjuselt asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ega välju tema tegeliku kontrolli alt, välja arvatud juhul, kui selline rike ei ole olemuslikult seotud lennuki operatiivsüsteemiga – kas see nii on, tuleb välja selgitada eelotsusetaotluse esitanud kohtul. Eelnevate kaalutlustega arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et lennuettevõtja ei saa tugineda oma hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks selle sätte tähenduses „erakorralistele asjaoludele“, mis seisnevad nn on condition-tüüpi osa rikkes, see tähendab sellise osa rikkes, mis asendatakse ainult siis, kui eelmisel osal ilmneb rike, isegi kui lennuettevõtjal on varuosa kogu aeg olemas, välja arvatud juhul, kui – ja kas see nii on, tuleb välja selgitada eelotsusetaotluse esitanud kohtul – see rike kujutab endast sündmust, mis ei ole oma olemuselt või põhjuselt asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ja väljub tema tegeliku kontrolli alt, pidades seejuures meeles, et kui selline rike on siiski põhimõtteliselt olemuslikult seotud lennuki operatiivsüsteemiga, ei tohi seda selliseks sündmuseks pidada.
23.Kohus leiab eelviidatud Euroopa Kohtu lahenditest tulenevalt, et antud juhul kostja poolt nimetatud pidurisüsteemi tõrge ei ole määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses „erakorraline asjaolu“, kuna tegemist on lennuki hooldusele omase tehnilise rikkega. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et kostja väitel esineb sarnane defekt ka teistel Airbus A220-300 seeria õhusõidukitel ning kostjat on vastavast asjaolust esmakordselt teavitatud juba Bombardier 05.10.2018 teeninduskirjaga, mis nähtub 27.01.2020 teatest (tlk 44-48). Võttes arvesse, et reis BT200 pidi toimuma 31.10.2019, oli vastava defekti esinemine kostjale teada juba enam kui aasta, mistõttu ei olnud tegemist kostja jaoks ettenägematu ning erakorralise asjaoluga ning kostja oleks saanud kõiki meetmeid kasutusele võttes lennu tühistamist vältida, muuhulgas kasutada lennu opereerimiseks teist tüüpi lennukeid. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõuded on põhjendatud, kuna kostja ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 artikli 5 lõikega 3 tõendanud, et ühegi vajaliku meetme rakendamine ei oleks võimaldanud vältida reisijate hilinemist lennu lõppsihtpunkti.
24.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 750 eurot (3x250).
25.Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivised.
26.Kohus leiab, et seoses K Ka poolt loovutatud nõudega tuleb perioodi 04.12.2019 kuni 06.01.2020 eest välja mõista viivised summas 1,86 eurot (250 eurot x 34 päeva x 8% aastas). Samuti tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivised põhivõlgnevuselt 250 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07.01.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
27.Seoses S K poolt loovutatud nõudega tuleb perioodi 05.11.2019 kuni 02.01.2020 eest välja mõista viivised summas 3,23 eurot (250 eurot x 59 päeva x 8% aastas). Samuti tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivised põhivõlgnevuselt 250 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 03.01.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
28.Seoses K Hi poolt loovutatud nõudega tuleb perioodi 22.02.2020 kuni 03.03.2020 eest välja mõista viivised summas 0,60 eurot (250 eurot x 11 päeva x 8% aastas). Samuti tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivised põhivõlgnevuselt 250 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.02.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
29.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõudmiskulude nõude summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võttes arvesse, et kohus on käesolevas asjas rahuldanud hageja viivisenõude, on hageja kooskõlas VÕS § 1131 lõikega 1 õigustatud saama sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulude hüvitis summas 120 eurot (3x40).
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 935,64 eurot. Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus
lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.