Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus I. S. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1 551.84 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht: XXX, 10149 Tallinn), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: XXX); Kostja: I. S. (isikukood XXX, elukoht: XXX).
Asja läbivaatamise kuupäev
11. august 2025 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt I. S.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 1 370 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend) eurot ja 4 senti (sh põhivõlgnevuse 730.16 eurot, intressi 101.76 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 498.12 eurot).
3.Välja mõista kostjalt I. S.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates 24.12.2024 kuni põhinõude summas 730,16 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24,9% aastas, kuid mitte rohkem kui 730.16 eurot. 1 (6)
2-24-19522
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt I. S.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud kokku summas 568 (viissada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 50 senti (sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 253.50 eurot).
5.Välja mõista kostjalt I. S.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis menetluskuludelt (568.50 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 245 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 23.12.2024 Viru Maakohtule hagi I. S. vastu põhivõlgnevuse 730.16 eurot, intressi 101.76 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 498.12 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt I AS (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 23.08.2021 järelmaksulepingu nr. XXX (edaspidi märgitud kui leping), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 800 eurot. Leping on poolte vahel allkirjastatud käsikirjaliselt 23.08.2021. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, osamaksete arv, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 52.59% aastas ja intressimäär 24.9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 07.03.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1, s.o kuni 21.03.2022. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 07.03.2022 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 20.12.2021 – 20.02.2022. 28.03.2022. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
2.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 800 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.09.2021 – 20.08.2023. a. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 69.84 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 730.16 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 730.16 eurot. 2 (6)
2-24-19522
3.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustes kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. 24,9% aastas, s.o 0,55 eurot päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 20.12.2021 kuni ülesütlemiseni 28.03.2022. a kokku summas 101.76 eurot.
4.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine: 31.03.2022 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 08.04.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 25.04.2022. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
5.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 730,16 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 29.03.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.12.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24.9% aastas so 0.07% päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 498.12 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 730.16 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 24.12.2024 lepingujärgses viivisemääras s.o 24,9% aastas.
6.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Võttes arvesse, et kostja igakuine sissetulek oli 1000 eurot kuus ning muud finantskohustused puudusid, jäi kostjale kätte peale järelmaksu väljastamist 949,90 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 95% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud, et taotlus oli esitatud läbi veebi keskkonna. See tähendab, et klient on andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Taotluse otsus oli automaatselt positiivne. Arvestades krediidilepingu krediidisummat, osamaksete suurust (antud laenulepingus on kuumakse 24 kuu jooksul 50.10 eurot) ning lepingutega kaasnevaid kohustusi 3 (6)
2-24-19522 tervikuna, oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja poolt võetud kohustuste täitmine krediidisaajale jõukohane. Krediidisaaja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.
7.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 730.16 eurot, intressi 101.76 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 498.12 eurot ja viivise alates 24.12.2024 kuni põhinõude summas 730,16 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24,9% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 757.50 eurot, sh riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulud 20 eurot ja õigusabikulud 422.50 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
9.Viru Maakohus võttis 02.01.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid korduvalt aadressile XXX, mis on kostja lisa-aadress, kuid materjalid tagastati kohtule märkega „Ema sõnul poeg lahkus Eesti riigi territooriumilt, kirja vastuvõtust keeldus“. Kostja puudub kehtiv registrijärgne elukoht 26.04.2023. Kostjal puudub kehtiv töökoht. Politsei- ja Piirivalveameti 27.05.2025 vastuse kohaselt on alates 07.10.2018 isiku elukoha aadressina märgitud XXX. Piirkonnapolitseinik suhtles 21.05.2025 isiku emaga, kelle sõnul poeg elab Välismaal umbes kolm aastat ning Eestis ei käi. Isiku telefoni numbrit ei õnnestunud leida. Politseil ei ole andmeid selle kohta, kus isik hetkel elada võiks. Samuti ei ole isikuga seotud ühtegi inimest, kellelt saaks I. S. elukoha kohta uurida. Seega on kohtudokumendid kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 28.05.2025 (loetud kätte toimetatuks 13.06.2025). Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
11.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja I AS-i vahel sõlmitud järelmaksu lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
12.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 1 370.04 euro (sh põhivõlgnevuse 730.16 eurot, intressi 101.76 eurot, 4 (6)
2-24-19522 sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 498.12 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 24.12.2024 kuni põhinõude summas 730,16 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24,9% aastas, kuid mitte rohkem kui 730.16 eurot.
13.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot ja õigusabikulud 422.50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlusehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 2,5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 2,5 tunni ulatuses, so summas 422.50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt küll 10-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping, ülesütlemise teatis, menetluskulude nimekiri, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, kuid hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 2.5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1.5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 169 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 253.50 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud ei ole käesolevas menetluses õigustatud, kuna tsiviilasi ei ole üle tulnud maksekäsu kiirmenetlusest. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 23.12.2024 summas 315 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 568.50 eurot, s.h riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 253.50 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on 5 (6)
2-24-19522 nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.