Kaitseliit hagi Mittetulundusühingu Eesti Küberkaitse Liit vastu kostja kohustamiseks oma nimes hageja nime kasutamise lõpetamiseks ja domeeninime „kyberkaitseliit.ee“ kasutamine lõpetamiseks või domeeninime muutmiseks
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Hageja
Kaitseliit (registrikood 74000725)
Kostja
Eesti Küberkaitse Liit (registrikood 80266166)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Määrata menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Avalik-õiguslik isik Kaitseliit (hageja) esitas 24.04.2020 hagi mittetulundusühingu Eesti Küberkaitse Liit (kostja) vastu kaubamärgi ja nime rikkumise lõpetamise nõudes. Hageja arvates rikub kostja nimi ja kostja poolt kasutatav domeen kyberkaitseliit.ee hageja kaubamärgist (registreeringu number 52242) ja hageja üldtuntud nimest tulenevaid õigusi. Kostja püüab jätta muljet oma seotusest hagejaga, osutab sellega kõlvatut konkurentsi ja põhjustab hagejale mainekahju. Hageja väitel on „kostja peamiseks eesmärgiks [] kasutada Kaitseliidu üldtuntust enda teenuste turustamiseks. Üldsusele on püütud jätta mulje, et MTÜ Eesti Küberkaitse Liit kui juriidiline isik on Kaitseliiduga seotud ja/või kuulub Kaitseliiduga ühte „gruppi“. [] Taoline tegevus kujutab endast kaubamärgi rikkumist, Kaitseliidu õiguste kahjustamist. MTÜ Eesti Küberkaitse Liit nimi ja tegevus on eksitavalt sarnane Kaitseliiduga, kasutades oma teenuste ja tegevuste turustamiseks Kaitseliidu üldtuntust ja Kaitseliidule kuuluva kaubamärgiga sarnast tähist“ (digitoimiku lk [dtl] 24). Hageja nõudis kostja kohustamist muutma oma nime nii, et selles ei kasutataks Kaitseliidu nime, kostja kohustamist lõpetama domeeninime „kyberkaitseliit.ee“ kasutamist või sellest nime Kaitseliit väljajätmiseks, kostja kohustamist tähise „KAITSELIIT“ kasutamise lõpetamiseks nimes ja (majandus)tegevuses ning sellest tegevusest hoidumiseks (dtl 22). Hageja tugines oma nõudes muuhulgas kaubamärgiseadusele (KaMS), ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusele (EKTÄKS), võlaõigusseadusele (VÕS).
2.Kostja vaidles 22.05.2020 vastuses hagile vastu. Kostja nimi ja domeen on registreeritud 17.03.2008. Sõna „küberkaitse“ kostja nimes väljendab kostja liikmete tegevusvaldkonda, „liit“ tema liikmete ühistegevust ja „Eesti“ tegevuskohta. Kostja ei ole püüdnud kuidagi jätta muljet oma seotusest hagejaga. Hageja kaubamärk registreeriti 21.11.2014 ehk pärast kostja nime ja domeeni registreerimist. Hageja hakkas tegutsema küberkaitsevaldkonnas 2011.a, kostja aga juba 2008.a. Kostja ei kasuta oma majandustegevuses Kaitseliidu nime ega mainet. Vaidlusalustel tähistel puudub eksitav sarnasus.
3.Kohus selgitas 01.06.2020 määruses tõendamiskoormuse jaotust ning probleeme hageja nõuete alustes (dtl 113). Kohus jättis ühtlasi rahuldamata hageja taotluse kostja kolme epostiaadressi viimase kahe aasta kirjavahetuse väljanõudmiseks. Kohus selgitas, et kogu taotletud teave ei saa olla käesolevas vaidluses asjakohane ning sedavõrd suures mahus sõnumivahetuse väljanõudmine oleks kostja õiguste ebaproportsionaalselt suur riive.
4.Hageja esitas 30.06.2020 täiendavaid põhjendusi. Kohus selgitas 19.08.2020 määruses, et hageja ei lahendanud sellega varem kohtu poolt märgitud probleeme (dtl 145). Kohus teatas ühtlasi, et poolte nõusolekust (dtl 22 ja 57) tulenevalt lahendatakse asi kirjalikus
menetluses, määras tähtpäeva täiendavate avalduste esitamiseks ja teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Otsuse põhjendused
5.Hagi on alljärgnevalt selgitatud põhjustel alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
6.Hagi aluseks olev hageja kaubamärk nr 52242 on registreeritud 21.11.2014 ja sellest tulenevad õigused on kaitstud alates taotluse esitamisest 24.07.2013 (dtl 10). Registreeritud kaubamärk saab õiguskaitse alates registreerimistaotluse esitamisest (kaubamärgiseaduse [KaMS] § 8 lg 2). Kaubamärgina kaitstud tähiseks on sõna „KAITSELIIT“ koos mõõka hoidva vapikotka kujutisega. Kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise esinemise kontrollimisel tuleb kõrvutada kaubamärgi tähist (käesoleval juhul seega sõnalist osa ja kujunduslikku osa) tervikuna õigusi väidetavalt rikkuva tähisega. Käesolevas vaidluses tuleb seega tähiste väidetava sarnasuse hindamisel võrrelda eelnimetatud kombineeritud tähist (mitte sõna „KAITSELIIT“ eraldi) kostja nimega „EESTI KÜBERKAITSE LIIT“ ja domeeninimega
„KYBERKAITSELIIT.EE“.
7.Probleemset tegevusvaldkonda, millega mõlemad pooled hageja väitel tegelevad ja milles vaidlusaluseid tähiseid kasutatakse, nimetab kohus üldistatult küberturvalisuse tagamiseks. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja faktiväidetele kattuvate tegevusalade määratlemise osas (hageja 26.11.2019 kirja viide kostja põhikirjale, dtl 2; 24.04.2020 hagiavalduse p 2.3, 3.2 ja 3.3, 4.1 dtl 24, 26, 28 ja 32). Kaubamärgist tulenevate õiguste väidetava rikkumise kindlakstegemiseks piisava täpsusega pole aga kõnealust tegevusvaldkonda (teenuseid ja nende tarbijaid) määratletud.
8.Kaubamärke kaitstakse kaupade ja teenuste pakkujate eristamiseks äritegevuses (KaMS § 14 lg 1). Vaatamata kohtu selgitustele (dtl 113) on hageja seisukohad väga ebaselged selles, millised konkreetsed kostja ärivaldkonna tegevused kaubamärgiõigusi rikuvad. Seega on raske määrata kindlaks seda, kuivõrd kostjale etteheidetavad tegevused kattuvad hageja kaubamärgi kaitse klassidega. Samal põhjusel pole võimalik määrata kindlaks isikute ringi, kelle osas tähiste sarnasuse tajumist hinnata.
9.Hageja kaubamärk on kaitstud Nizza klassifikatsiooni klassides 14, 16, 25, 26, 41, 43 ja
45.Hageja väitel rikub kostja tema õigusi puutuvalt klassi 41 (dtl 122). Kaubamärgi õiguskaitse on selle klassi osas defineeritud kui „spordivõistluste korraldamine; militaar- ja oskusteave (haridusteave, -info).“ Sõnastus on ebamäärane, kuid mistahes oskusteabe jagamine ja vastav haridus- ja teavitustegevus näib olevat hageja kaubamärgi õiguskaitse osaks. Küberturvalisuse tagamisega seotud tegevused (vt p 7 eespool) on ilmselt seotud oskusteabega. Seega puudub kaubamärgi õiguste rikkumise väite kontrollimisel käesoleval juhul vajadus võtta seisukohta küsimustes, kas ja kuivõrd on
kostja tegevus seotud militaarvaldkonnaga. Kostja ei ole väitnud, et tema tegevuses pole puutumust valdkonnaga, milles hageja kaubamärk kaitstud on.
10.Vastavalt eespool selgitatule, tuleb hageja kaubamärgi ja kostja nime ning domeeninime sarnasuse (segiaetavuse) väiteid kontrollida küberturvalisusega tegelevate isikute osas. Pooled ei ole tuginenud sellele, et sõnaliste ja kujunduslike tähiste eristamisvõime oleks nende isikute osas erinev tavalise inimese omast. Kohus leiab, et tavalise mõistliku inimese jaoks on hageja kaubamärk selgesti eristuv kostja nimetusest ja domeenist. Hageja kaubamärgi kujutise domineerivaks osaks on mõõka hoidev vapikotkas, mis kostja vaidlusalustes tähistes üldse ei sisaldu. Kostja tähistes sisalduvad sõnad „küber“ ja „kyber“ aga ei sisaldu hageja kaubamärgi tähises. Kohtu hinnangul puudub hageja kaubamärgis ja kostja nimes ning domeeninimes selline sarnasus, mis võiks kostja teenuste tarbijat panna seostama neid tähiseid hageja kaubamärgiga KaMS § 14 lg 1 p 2 või 3 tähenduses. Kostja teenustega kokku puutuvatel tarbijatel peaks eelduslikult olema erihuvi küberturvalisuse probleemide vastu ning sellistel isikutel peaks olema suuremad teadmised neid teenuseid Eestis pakkuvate isikute kohta ja vastavalt ka suurem võimekus eristada kostja tegevust hageja omast. Seega on risk nende isikute eksitamiseks teenuste päritolu osas küberturvalisuse erihuvi mitteomavate isikutega võrreldes ilmselt väiksem.
11.Hageja on tuginenud ka oma nimest („Kaitseliit“) ja oma domeeninimest („www.kaitseliit.ee“, dtl 120) tulenevate õiguste rikkumisele. Nende tähiste osas on hageja üldistatult seisukohal, et kostja tegevust seostatakse tema nime ja domeeninime sarnasuse tõttu hageja omaga, mistõttu kostja saab majanduslikke eeliseid hageja arvel ja võib kahjustada hageja tähiste mainet. Kõigi eelnimetatud väidete esmaseks eelduseks peab olema hageja eelnimetatud tähiste maine (tuntuse) olemasolu küberturvalisuse valdkonnas. Kostja ei vaielnud vastu hageja faktiväitele, et nimi Kaitseliit on Eestis väga tuntud (dtl 23). Üldiselt teadaolevana ehk tõendamist mittevajavana saab sellele tuntusele kohtu arvates tugineda ainult riigikaitse valdkonnas. Vaatamata kohtu selgitustele (dtl 113) ei ole hageja esitanud mingisuguseid kontrollitava täpsusega andmeid selle kohta, milline on tema eelnimetatud tähiste tuntus küberturvalisuse valdkonnas ning millisel ajal see on tekkinud.
12.Hageja pole lükanud ümber kostja faktiväiteid selle kohta, et hageja hakkas küberturvalisusega tegelema kostjast oluliselt hiljem (dtl 51, 55), kuigi kohus pööras sellele hageja tähelepanu (dtl 114). Kostja vaidlusalune nimi ja domeen on registreeritud 17.03.2008 ja sellest ajast alates on kostja neid enda väitel ka kasutanud. Hageja küberkaitsega tegelev allasutus nimega Kaitseliidu küberkaitse üksus1 loodi Vabariigi Valitsuse 20.01.2011 määrusega nr 16. Hageja pole selgesõnaliselt öelnud, mis ajast alates on ta tegutsenud küberturvalisuse valdkonnas. Kostja väitel alustas tema oma küberturvalisuse alast tegevust hagejast aastaid varem. Kui hageja ja kostja teenuste tarbijad tõesti ajavad segi kostjat ja oluliselt hiljem oma tegevust alustanud küberkaitsega
Hageja kodulehelt nähtuvalt kasutatakse kõnealuse allüksuse nime just sellisena https://www.kaitseliit.ee/et/kuberkaitse-uksus
tegelevat hageja allüksust, siis tuleb eksitamise põhjusi otsida hoopis hageja enda otsustustest oma tegevuses kasutatavate tähiste valimisel, mitte kostja tegevusest. Eelnimetatust järelduvalt on hageja alusetult leidnud, et kostja kasutab äriliste eeliste saamiseks ära hageja tähiste mainet. Hageja poolt vaidlustatud kostja nimest ja domeenist tulenevad õigused on varasemad nendest õigustest, millele hageja oma nõudes tugineb. Kostja süüdistamine kõlvatu konkurentsi osutamises on alusetu.
13.Hagi õigeks lahendamiseks ei ole seega vajadust uurida hageja ja kostja nimede ja domeeninimede omavahelist sarnasust. Kohus märgib aga, et tähistel puudub kirjapildis ja kõnes selline sarnasus, mis võiks tuua kaasa nende äravahetatavuse. Kostja tähistes sisalduvad sõnad „küber“ ja „kyber“ ei sisaldu hageja nimes ega domeenimes ning nendel elementidel on tähise kui terviku eristumisel oluline tähtsus. Kohus märgib ka, et hageja poolt esitatud e-kirjadest ei nähtu, et kostjale e-kirju saatnud isikud on algselt soovinud pöörduda just hageja poole (dtl 9, 36 ja 37). Nimetatud tõenditest nähtub kostja põhjenduste õigsus selles osas, et kostja on lihtsalt ise otsustanud need pöördumised hagejale edasi suunata (dtl 52). Hageja poolt kohtule esitatud pressisõnumitest nähtub, et hageja küberkaitseüksuse tegevuse alustamisel on seda samastatud aastaid varem oma tegevust alustanud kostjaga (dtl 128-130). Nendest tõenditest ei selgu aga eksituse põhjused. Ja veel kord - uue turuosalise samastamine varem alustanud teenusepakkujaga ei saa anda alust järelduseks, et vanem tegija püüab kasutada ära alustaja mainet. Maine ärakasutamine saab sellises olukorras olla ainult vastupidine.
14.Kuna kostja õigused on varasemad, siis puudub ka vajadus kontrollida hageja faktiväiteid tema nime ja domeeninime tuntuse ja hea maine kohta kostja tegevusvaldkonnas.
15.Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema nimi („Kaitseliit“) on Eestis kaubamärgina üldtuntud küberturvalisusega seotud äritegevuse valdkonnas (KaMS § 5 lg 1 p 1).
16.Oma väiteid maine kahjustamise kohta kostja poolt ei ole hageja käesolevas menetluses sisustanud sellise täpsusega, et kohus saaks nende väidete õigsuse osas seisukoha võtta. Hageja põhjendused on hüpoteetilised (dtl 30, 120). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja koolitused on tegelikkuses „ebakvaliteetsed, suhtlus ebaviisakas, tegevuse korraldus ja juhtimine halb“, turu keskmise või hageja vastavate soorituste kvaliteediga võrreldes. Kostja tähiste varasema kasutuselevõtu tõttu vaidlusaluses valdkonnas ei saa hageja tugineda oma uuemate tähiste maine rikkumisele kostja poolt (p 12 eespool).
17.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud määrata hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
18.Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid hüvitamiskõlbulike menetluskulude kohta. Kostja esitas menetluskulu tõendamiseks Avokaadibüroo Cobalt 15.06.2020 arve summale 376,2 eurot (dtl 154). Nimetatud advokaadibüroo ei ole kostjat käesolevas tsiviilasjas esindanud. Hüvitamiskõlbulikud menetluskulud on seaduses loetletud ammendavalt (TsMS § 138-144). Tsiviilasjas menetlusosalisele osutatud õigusabi on menetluskulu vaid juhul, kui õigusabi seisneb esindamises.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.