2-20-11187/4 - Ühinguõigus - Äriregistri asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Menetluse käik ja asjaolud X X X esitas 03.08.2020 Harju Maakohtule avalduse JD Import OÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt kustutati puudutatud isik registrist 09.10.2019 esitamata majandusaasta aruande tõttu. Puudutatud isikul on jaotamata vara, s.o rahalised vahendid summas 1 167 eurot Swedbank AS-is oleval pangakontol. Avaldaja palub algatada puudutatud isiku likvideerimine ning likvideerijaks määrata A L. Avaldusele on lisatud A.L nõusolek likvideerija ülesannete täitmiseks. 28.08.2020 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja A. L sobivuse põhistamiseks likvideerija ametikohale. Samuti nõudis kohus avaldajalt 300 euro ettemaksu tasumist kohtu deposiitkontole likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu katteks. 07.09.2020 esitas avaldaja puuduste kõrvaldamise avalduse, milles põhistas A. L sobivust likvideerija ametikohale. Samuti esitas avaldaja maksekorralduse tagatise tasumise kohta ning puudutatud isiku konto väljavõtte. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab seaduse nõuetele ja ei esine seaduses sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄS (äriseadustik) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine osanik ja juhatuse liige, s.o likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isikuks. Avaldaja poolt kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et puudutatud isik omab arvelduskontot Swedbank AS-is, mille jääk oli 31.07.2020 seisuga 1 167 eurot. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub määrata likvideerijaks A L. Avaldaja on märkinud, et A. Ll on majandusharidus, ta töötab raamatupidajana x OÜ-s ja tegeleb äriühingute likvideerimisega. Lisaks töötas ta varem advokaadi assistendina V S advokaadibüroos. Seega omab A.L likvideerimise kogemust ja oskust. A.L vastab seaduses likvideerijale esitatud nõuetele.

Kohus leiab, et avaldaja on veenvalt põhistanud, et A. L on võimeline likvideerimismenetlust läbi viima. Nähtuvalt äriregistrist on A. L olnud varasemalt OÜ x likvideerija ning on käesoleval ajal OÜ L.R. x ja x OÜ likvideerija. Seega on tal varasem likvideerijana tegutsemise kogemus. OÜ x likvideerimismenetlus on registrist nähtuvalt läbi viidud mõistliku aja jooksul. A. L on kinnitanud, et on nõus olema puudutatud isiku likvideerija. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid A. L likvideerijaks nimetamise. Seetõttu määrab kohus puudutatud isiku likvideerijaks A. L. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. Likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu tagamiseks on avaldaja tasunud kohtu deposiiti 300 eurot. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 25. juuniks 2021, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.