Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(3)

2-19-15582

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on I L hagi WF Houses OÜ vastu töövaidluse nõudes. Hageja esitas 09. septembril 2020 kohtule hagist loobumise taotluse, mille kohaselt seoses hagi täieliku rahuldamisega kostja poolt avaldab hageja soovi loobuda hagist ja palub lõpetada kohtumenetluse. Kostja esitas 16. septembril 2020 kohtule teatise, mille kohaselt on kostja registrist kustutatud ning kostjal vastuväiteid hagist loobumise osas puuduvad.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kostja hagist loobumise osas vastuväiteid ei esitanud, kostja on nõus menetluse lõpetamisega. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. TsMS § 204 lg 1 kohaselt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 26 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 29. jaanuari 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-19354 lõpetati pankrotiavalduse menetlus kostja pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 kohaselt tuleb likvideerida kostja ja kustutada ta Tartu Maakohtu registriosakonna registrist. Kohtumäärus jõustus 15. veebruaril 2020. Äriregistri 16. septembri 2020 andmetel on kostja registrist kustutatud 14. septembril 2020. Kuna tegemist pole ei ühinemise ega jagunemise tõttu registrist kustutamisega, on kostja lõppenud õigusjärgluseta. Kohus leiab, et esitatud hagi osas tuleb menetlus lõpetada otsust tegemata, kuna kostja on lõppenud õigusjärgluseta (TsMS § 428 lg 1 p 5). Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2(3)

2-19-15582 TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 4 ja lg 5, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtu arvates ei tulene käesoleval juhul teisiti eelnimetatud lõigetest. Kohus ei nõustu hageja väitega, et hagi on peale hagi esitamist kostja poolt rahuldatud. Hageja vastuse kohaselt maksis hagejale nõude summa 3462,14 eurot Töötukassa. Kostja vastuse ja Töötukassa otsuse kohaselt määrati kostjale Töötukassa poolt hüvitis summas 4416 eurot. Seega on haginõue rahuldatud mitte kostja, vaid EV Töötukassa poolt. Kuna kohus lõpetab tsiviilasja menetluse ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti, jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja teatas kohtule, et kostjal puuduvad menetluskulud, mille väljamõistmist hagejalt soovib. Riigilõivu seaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.