Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Harju Maakohus Andres Suik 18.09.2020, Tallinn Triin Taada 2-20-12195 Kaufmann Group OÜ sundlõpetamine 3500 eurot Puudutatud isik: Kaufmann Group OÜ (registrikood 11578073, asukoht Paljassaare tee 17, 10315 Tallinn); Puudutatud isiku seaduslik esindaja: juhatuse liige X X (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx). Sundlõpetamise otsustamine ja likvideerija määramine
RESOLUTSIOON
Sundlõpetada Kaufmann Group OÜ (registrikood 11578073) ja algatada Kaufmann Group OÜ likvideerimine. Määrata Kaufmann Group OÜ likvideerijaks X X (isikukood xxx, elukoht xxx, epost: xxx, telefoninumber xxx). Kohustada likvideerijat X X viivitamata kohtule teatama likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Kaufmann Group OÜ registrist kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole 19. juuliks 2021 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile. Jätta menetluskulud Kaufmann Group OÜ kanda. Määrata kindlaks, et puudutatud isikul hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Harju Maakohtu kantseleil saata määrus pärast jõustumist täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale (e-post: [email protected]).
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.
2-20-12195
Kohtu selgitused Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2);
koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1). Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 4772).
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu registriosakond esitas 24.08.2020 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel kohtule puudutatud isiku dokumendid, et algatada menetlus äriseadustiku (ÄS) § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks. Puudutatud isiku netovara (omakapital) ei vasta ÄS §-s 176 sätestatud nõuetele.
2.Kohus algatas menetluse 25.08.2020 kohtumäärusega, millega nõudis 14 päeva jooksul puudutatud isikult kirjaliku seisukoha esitamist puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kohta. Kohus kohustas puudutatud isikut muu hulgas leidma likvideerija kandidaat ning esitama likvideerija kirjalik nõusolek likvideerimise läbiviimiseks või tasuma likvideerija kulutuste katteks 300 eurot kohtu arvele.
3.Puudutatud isiku seaduslik esindaja esitas 08.09.2020 seisukoha, mille kohaselt taotleb puudutatud isik likvideerimise läbiviimist. X X on esitanud kohtule nõusoleku enda määramiseks puudutatud isiku likvideerijaks. Kohus kohustas avaldajat 10.09.2020 e-kirjas esitama vastused kohtu küsimustele. X X esitas 16.09.2020 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on ta puudutatud isiku juhatuse liige, samuti juhib ta ettevõtet X OÜ. Isik ei ole olnud
2 (5)
2-20-12195 varasemalt likvideerija. X X on õppinud arvutitehnoloogia eriala. X X on teadlik likvideerija õigustest ja kohustustest.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus otsustab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 ja p 121 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise asju hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
5.Kohus, tutvunud asjaolude ja asjas esitatud seisukohtadega, leiab, et puudutatud isik tuleb sundlõpetada ja algatada likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija.
6.ÄS § 136 järgi peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 2500 eurot. Kooskõlas ÄS §-ga 176 peavad osanikud võtma vastu ühe samas paragrahvis nimetatud otsustest, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 ettenähtud otsust või kui ÄS §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 203 lg 2 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel.
7.Äriregistri pidaja on teavitanud puudutatud isiku juhatust osaühingu netovara mittevastavusest ÄS § 176 nõuetele ning andnud 04.01.2018 kirjaga, 13.04.2018 kirjaga ja 28.10.2019 määrusega tähtaegu esitamaks registripidajale otsust abinõude tarvitusele võtmise kohta. 28.10.2019 määrusega andis registripidaja puudutatud isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 6 kuud alates määruse tegemisest. Tähtaja jooksul puudutatud isik puuduseid ei kõrvaldanud. Registripidaja on teostanud kontrolli kõigi esitatud (2009.–2019. a) majandusaasta aruannete üle ja teinud kindlaks, et netovara puudused ilmnevad alates 2016. a majandusaasta aruandest. Viimati registripidajale esitatud, 2019. aasta aruandes on omakapitali summa 31.12.2019 seisuga -14 903 eurot. See annab alust arvata, et puudutatud isiku omakapital on puudulik ja seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kontrollis 18.09.2020 äriregistrit. Puudutatud isik ei ole äriregistrile esitanud dokumente sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamise kohta.
8.Kuna puudutatud isiku netovara ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning tarvitusele pole võetud seaduses nõutud meetmeid, siis on tsiviilkäibe huvides, et äriühing kohtumäärusega sundlõpetatakse ja likvideeritakse.
9.ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602–606 sätestatut. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
10.Kohus määrab likvideerijaks X Xi. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). X X esitas kohtule 16.09.2020 andmed enda hariduse ja töökogemuse kohta, mis võimaldavad eeldada, et ta võiks olla suuteline likvideerimist vajalikul tasemel läbi viima. Samuti ei kaasne tema likvideerijaks määramisega täiendavaid kulusid. Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on eelduslikult
3 (5)
2-20-12195 võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid X Xi likvideerijateks nimetamise.
11.Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega.
12.Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 – 220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.
13.Tulenevalt TsMS §-st 4772 teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta.
14.Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.
15.Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
16.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik oleks menetluskulusid kandnud. Seega määrab kohus TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et puudutatud isikul hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
17.Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). ÄS § 33 lg 11 kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. TsMS § 629 lg 4 kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kooskõlas ÄS § 204 lgga 3 loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Seega hakkavad sundlõpetamise korral likvideerija volitused kehtima vastava kohtulahendi jõustumisest. Registrisse kande tegemisel
4 (5)
2-20-12195 ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Kohtulahend tuleb registripidajale kande tegemiseks edastada selle jõustumisel.
18.Määruse peale võivad määruskaebuse esitada juriidiline isik ja ametisse määratud likvideerija (TsMS § 606 lg 2, TsMS § 629 lg 5). / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.