Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

allkirja vastu üleandmisega, elektrooniliselt või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata TsMS § 412 lõikes 1 nimetatud põhjusel; 3.4 TsMS § 412 lg 5 kohaselt menetluse taastamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata; 3.5 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.6 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Hageja ei ilmunud kohtuistungile 17.septembril 2020. Kostja esindaja taotles hagi läbi vaatamata jätmist. Taotluse kohaselt pahauskse menetlusosalise võimalus tugineda TsMS § 343 lg-le 2 (kümnepäevane vahemik kutse kättetoimetamise ja istungi vahel) ei tohi olla absoluutne. Normi eesmärgiks on kutsutud menetlusosalise kaitse, st aktiivse, heauskse ja menetlusest huvitatud osalise kaitse. Seejuures, mitte iga rikkumine ei tähenda tsiviilkohtumenetluse olulist rikkumist. Menetlusõigusi tuleb teostada heas usus (TsMS § 200). Seega, menetlusosalise staatusega kaasnevad ka kohustused, eelkõige kohustus suhtuda kohtusse lugupidamisega, näiteks peab menetlusosaline kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel (TsMS § 200 lg 4). Hageja on oluliselt murendanud oma võimaluse teostada tsiviilasjas nr 2-20-5315 menetlusõigusi, kuna ta ei teosta oma kohustusi heas usus ei kohtu ega isegi oma esindaja suhtes, rääkimata vastaspoolest, kellele on hageja käitumise tõttu tekitatud tarbetud menetlus- ja sõidukulud. 17.09.2020. a istungile hageja ei ilmunud. Kohtu 10.07.2020. a kutse hagejale AET-is nähtavaks tegemise ajast on tänaseks möödas 69 päeva. Hagejalt oli oodatud aktiivne tegevus aga juba vähemalt alates 26.06.2020, sest advokaat Rene Hallemaa 30.06.2020. a teatel lõpetas hageja advokaat hagejaga kliendilepingu alates 26.06.2020 põhjusega, et hageja ei ole esindajale kättesaadav. Hageja kliendilepingu lõpetamisest 26.06.2020. a alates on tänaseks möödas lausa 83 päeva. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oli menetlusest huvitatud ja oli menetluses aktiivne ning heauskne ja kus menetlusvea tõttu jättis kohus heauskse osalise ilma võimalusest osaleda menetluses, sh kohtuistungil.

Kostja jääb seega 13.05.2020. a hagivastuses esitatud vastuväidete juurde ja hagivastuse resolutsiooni taotluse nr 2 juurde. Kuigi hageja esindaja jõudis 01.06.2020. a esitada hagivastusele seisukoha, siiski on käesoleval juhul võimalik ja menetlusökonoomiline asja sisuliselt mitte lahendada. Kuna hageja ei ilmunud 17.09.2020. a istungile, siis kohale ilmunud kostja taotleb jätta hagi läbi vaatamata.

Kohtu põhjendused TsMS § 409 lg 1 p 1 kohaselt kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 3141 lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Hageja on avaldanud hagiavalduse esitamisel kohtumenetluses kohtule enda e-posti aadressi. Hageja ei ole esitanud seisukohta, et ta on nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Kohtukutse on hagejale saatmisega kätte toimetatud saatmisega elektrooniliselt 10. juulil 2020, samuti 8. augustil 2020 (tl 38 ja 38 pöördel, samuti tl 42). Hageja on võimalikest tagajärgedest teadlik, sest kutses on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Mingit teadet seoses kohtuistungile ilmumata jätmisega pole hageja esitanud. Mõjuva põhjuse olemasolu kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks ei ole tuvastatud. Kostja ei taotlenud asja sisulist lahendamist. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud. Kostja on esitanud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Seega tuleb asjas hagi läbi vaatamata jätta, sest hageja ei ilmunud kohtuistungile. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.