J. V. hagi Proplast Group OÜ vastu 12. detsembri 2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Hagi hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J. V., ik XXX, lepinguline esindaja G. T. Kostja Proplast Group OÜ, rk 12798865, lepinguline esindaja adv M. P.
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
26. august 2020 istungisekretär Hanna-Liisa Moks
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata J. V. hagi Proplast Group OÜ vastu 12. detsembri 2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
2.Menetluskulud jätta J. V. kanda.
3.Määrata Proplast Group OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 600 eurot, koos käibemaksuga 720 eurot.
4.Välja mõista J. V. Proplast Group OÜ kasuks 720 eurot menetluskulude katteks, millelt tuleb maksta viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsus saata menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sai J. V. äriregistri kande kaudu teada, et Proplast Group OÜ on esitanud äriregistrile dokumendid, kus üldkoosolekul on tehtud olulisi otsuseid. Hageja vaidlustab vastuvõetud otsused, sest hagejale ei ole teatatud üldkoosoleku toimumisest. Sellega on rikutud olulisel määral üldkoosoleku kokkukutsumise korda. J. V. on XXX A. O., kes on osaühingu osanik. Osaühingu osa on soetatud XXX kestel ning seega kuulub XXX ühisvara hulka. Sellest tulenevalt on Proplast Group OÜ teadlik, et tegemist on osaga, mis kuulub kahele osanikule ühiselt ning oleks pidanud teatama 12.12.2019 üldkoosoleku toimumisest ka J. V.. Hageja taotleb Proplast Group OÜ osanike 12.12.2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist. Kostja vastuväited hagile
2.Proplast Group OÜ vaidleb hagile vastu. A. O., kes on kantud OÜ Proplast Group osanike nimekirja, ei ole avaldanud, et osa kuulub A. O. ja J. V. ühiselt. Ka hageja ei ole osaühingule seda avaldanud ning tõendanud. Kuivõrd kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et A. O. ja hageja on väidetavad osa ühisomanikud, ei ole kostja rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ÄS § 172 lg 4 kohaselt. Tsiviilasjas 2-19-13721 on A. O. vaidlustanud üldkoosoleku 19.08.2019 otsuse põhjendusega, et oluliselt on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Nimetatud tsiviilasjas ei ole hagejaks J. V., millest saab järeldada kas seda, et A. O. ja hageja ei ole osa ühisomanikud, või seda, et ühisosanikud on määranud osast tulenevate õiguste teostamiseks ühise esindaja, kelleks on A. O..
3.Kostja on saatnud 12.12.2019 üldkoosoleku kutse osanike nimekirja kantud A. O. osanike nimekirja kantud aadressil ning vaidlust ei ole selle üle, et A. O. on kutse kätte saanud. Sellega on üldkoosoleku kutse kätte saanud ka osanike nimekirja kandmata väidetav ühisomanik J. V..
4.Kostja on seisukohal, et tulenevalt ühisomandike ühisest õigusest osaühingu osale oleks hageja pidanud esitama kohtusse hagi koos A. O. Hageja palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata, sest hagejal üksi ei ole õigust teostada ühisomandisse kuuluvast osaühingu osast tulenevaid õigusi.
5.Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja esindaja avaldas kohtule, et hageja ei ole esitanud Proplast Group OÜ-le avaldust enda kandmiseks osanike nimekirja, samuti ei ole hageja teatanud kostjale enda kontaktandmeid. Kostja täiendas oma vastuväiteid ÄS §-s 165 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt osa ühisomanikud võivad teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt ning jäi sellest seisukohast tulenevalt taotluse juurde jätta hagi läbi vaatamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus jätab hagi rahuldamata.
6.Kohus möönab, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks võib olla põhjendatud, kuid kui hageja teoreetiliselt võib olla Proplast Group OÜ osa ühisomanik, ei saa kohtu hinnangul võtta hagejalt õigust pöörduda kohtusse seoses temale kuuluva varaga, so osa ühisomanikuna, kes ei osalenud üldkoosolekul otsuse tegemisel.
7.Riigikohus on selgitanud, et „Seaduses ei ole selgelt sätestatud, kes võib hageda osaühingu osanike otsuse tühisuse tuvastamist. Kolleegiumi arvates võivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku
organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab ÄS § 178 lg 3 järgi nõuda mh osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel (RK 3-2-1-65-08 p 16).“
8.Äriseadustiku (ÄS) § 165 lg 1 kohaselt kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ei eelnevalt kostjale ega ka menetluse ajal kohtule osa ühist kuuluvust, tulenevalt XXX osanik A. O. ja osa kuulumisest abikaasade ühisvara hulka.
9.Osanikul on seadusest tulenev kohustus järgida suhetes osaühinguga hea usu põhimõtet ja arvestada osaühingu õigustatud huvidega (TsÜS § 32). Muu hulgas peab osanik olema kättesaadav, valmis vastu võtma saadetud teateid, samuti teatama osaühingule oma aadressi muudatusest. Osanikuks olemine on õigussuhe, mis eeldab osaniku aktiivsust ja osaühingu tegevusega kursis olekut. Kuivõrd seadus annab osanike nimekirja kantud aadressile kõrgendatud tähenduse, siis peab osanik ise hoolitsema selle eest, et see aadress oleks selline, millelt ta teated kätte saab (ÄS § 182 lg 1 koostoimes ÄS §-ga 62). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei ole kunagi teatanud äriühingule enda õigusest osale, samuti ei ole hageja edastanud äriühingule enda kontaktandmeid vastavalt seaduses sätestatule.
10.Riigikohtu viidatud lahendi p 22 kohaselt „Osaühingu juhatus peab ÄS § 182 lg 1 järgi osanike nimekirja, milles tuleb näidata mh osanike nimed ja aadressid, samuti nende osade nimiväärtused. Selle nimekirja kannete tähendus ei ole siiski selge. Muu hulgas puudub seaduses osaühingu kohta ÄS § 228 lg-ga 2 sarnane säte aktsiaseltsi kohta, mille kohaselt loetakse aktsiast tulenevad õigused kuuluvaks isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Siiski omistab seadus osanike nimekirja kannetele tähenduse osanike koosoleku kokkukutsumisel. Nimelt peab juhatus osanike koosoleku kokkukutsumiseks ÄS § 172 lg 1 teise lause järgi saatma teate osanikele just osanike nimekirja kantud aadressil. Sellest võib järeldada, et osanike koosoleku kokkukutsumisel tuleb eelduslikult lähtuda osanike nimekirjas fikseeritud osanike ringist.“ Riigikohtu viidatud lahendi p 24 ja 25 kohaselt „Lähtudes ÄS § 150 lg 3 teisest lausest, kohaldatakse osa võõrandamisel osanike nimekirja kande tegemise kohta sätestatut ka muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise korral. Sellest tuleneb kolleegiumi arvates, et primaarselt peab andmete muutmiseks avaldama tahet (avalduse või nõusoleku vormis) isik, keda osaühing on seni osanikuna tunnustanud, st üldjuhul osanike nimekirja osanikuna kantud isik. Erandiks on nt üldõigusjärglus, kui osa üleminekut pärija(te)le saab tõendada esmajoones pärimistunnistuse või kohtulahendiga. Eelnevast (käesoleva otsuse p-d 22-24) järeldab kolleegium, et seni osanikuna tunnustatud isiku avalduseta või nõusolekuta saab muudatusi osanike nimekirjas teha üksnes tema tahet asendava kohtulahendi alusel, erandina ka muude avalike dokumentide (nt pärimistunnistus) alusel. Osaniku kande muutmisest osanike nimekirjas tuleb eristada osaniku muutumisest teatamist ja selle tõendamist, millest sõltub osanikuna tunnustamine osaühingu suhtes. Seega kui osaühingule on teatatud osa omaja vahetumisest (muutumisest) ja seda ka nõuetekohaselt
tõendatud, peab osaühing sellest lähtuma, sõltumata kande muutmisest osanike nimekirjas.“
11.Hageja ei ole Proplast Group OÜ-le nõuetekohaselt tõendanud ei enda XXX A. O. ega osaühingu osa kuulumist ühisvara hulka. XXX sõlmimine ei too automaatselt kaasa XXX ühisvara varasuhet (Perekonnaseaduse (PKS) § 24), samuti on XXX võimalik ka ühisvara varasuhte korral XXX tunnistada lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid (PKS § 27 lg 4). Osaühingul ei ole kohustust selgitada välja osanike nimekirja kantud osaniku perekonnaseisu ja XXX sõlmimise korral abieluvarasuhet ning osaühingu osa sellest tulenevat kuuluvust.
12.ÄS § 172 lg 4 kohaselt kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt ja osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadetuks kõigile osa ühiselt omavatele isikutele ka juhul, kui see on saadetud üksnes neile osanikele, kes on osanikena kantud osanike nimekirja. Kui osaühing teab või peab teadma, et kõik isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike nimekirja kantud, tuleb teade saata kõigile osanikele. Kohus on seisukohal, et Proplast Group OÜ 12.12.2019 üldkoosoleku kutse, mis on saadetud osanike nimekirja kantud osanikule A. O., on saadetud ka võimalikule osa ühiselt omavale hagejale.
13.A. O. ja hageja XXX on sõlmitud XX.XX.XXXX, nähtuvalt kohtule esitatud XXX. Abieluvararegistrisse ei pea tegema kannet varasuhte muutmise ja XXX sõlmimise ning selle muutmise kohta (PKS § 61). Abieluvararegistri kanne või selle puudumine omab õiguslikku tähendust ainult kolmandate isikute jaoks, mitte XXX omavaheliste kokkulepete kehtivuse osas. Seega Proplast Group OÜ osa kuulumine ühisvarasse on äriühingu jaoks sisuliselt tõendatav ainult osanike nimekirja kantud A. O. ja J. V. ühise avaldusega või A. O. nõusolekuga. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-65-08, rõhutades, et „...seni osanikuna tunnustatud isiku avalduseta või nõusolekuta saab muudatusi osanike nimekirjas teha üksnes tema tahet asendava kohtulahendi alusel....“ Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
14.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad hageja kanda.
15.Kostja menetluskulu on esitatud taotluse kohaselt lepingulise esindaja tasu 8 töötunni eest hinnaga 120 eurot tund summas 960 eurot, lisandub käibemaks 192 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
16.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Õigusabi tunnitasu vastab kehtivale kohtupraktikale.
Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Hagiavalduse (vähem kui 2 lehekülge) ja selle lisaga ning kohtu dokumentidega (menetlusse võtmise määrus) on adv M. P. taotluse kohaselt tutvunud 2 tundi. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Konsultatsioon kliendiga ukatuses, mis võib olla oluline esitatud hagiavalduse osas, on põhjendatud kestusega 1 tund, mitte taotletud 2 tundi. Õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine (3 lehekülge) ja tõendite kogumine (üldkoosoleku protokoll ja teises tsiviilasjas tehtud kohtulahend) on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluga 2,5 tundi, mitte taotletud 4 tundi. Hageja vastusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga ja lisanduv kohtuistungil osalemise aeg (20 minutit) on põhjendatud ajakuluga kokku 1 tund. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku (0,5+1+2,5+1) 5 tundi.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb kostjal hageja taotlusel maksta hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivist VÕS §-s 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.