Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-56
Tsiviilasi
Jelena Velman-Omelina hagi Proplast Group OÜ vastu
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. septembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jelena Velman-Omelina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Jelena Velman-Omelina (hageja), XXXXXXXXXXX, esindaja Gaabriel Tavits
Menetlusosalised ja nende esindajad
ik
Vastustaja: Proplast Group OÜ, rk 12798865; esindaja advokaat Marko Paabumets
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Maakohus märkis, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiväidete õigust eeldades, ei ole välistatud ning kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab ÄS § 178 lg 3 järgi nõuda mh osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel (RK 3-2-1-65-08 p 16). ÄS § 165 lg 1 kohaselt, kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Hageja ei ole tõendanud kostjale ja kohtule osa kuulumisest abikaasade ühisvara hulka. Osanikul on seadusest tulenev kohustus järgida suhetes osaühinguga hea usu põhimõtet ja arvestada osaühingu õigustatud huvidega (TsÜS § 32). Muu hulgas peab osanik olema kättesaadav, valmis vastu võtma saadetud teateid, samuti teatama osaühingule oma aadressi muudatusest. Osanikuks olemine on õigussuhe, mis eeldab osaniku aktiivsust ja osaühingu tegevusega kursis olekut. Kuivõrd seadus annab osanike nimekirja kantud aadressile kõrgendatud tähenduse, siis peab osanik ise hoolitsema selle eest, et see aadress oleks selline, millelt ta teated kätte saab (ÄS § 182 lg 1 koostoimes ÄS §-ga 62). Hageja ei ole kunagi teatanud äriühingule enda õigusest osale, samuti ei ole ta edastanud äriühingule enda kontaktandmeid vastavalt seaduses sätestatule. Osaühingu juhatus peab ÄS § 182 lg 1 järgi osanike nimekirja, milles tuleb näidata mh osanike nimed ja aadressid, samuti nende osade nimiväärtused. Seaduses puudub osaühingu kohta ÄS § 228 lg-ga 2 sarnane säte aktsiaseltsi kohta, mille kohaselt loetakse aktsiast tulenevad õigused kuuluvaks isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Siiski omistab seadus osanike nimekirja kannetele tähenduse osanike koosoleku kokkukutsumisel. Nimelt peab juhatus osanike koosoleku kokkukutsumiseks ÄS § 172 lg 1 teise lause järgi saatma teate osanikele just osanike nimekirja kantud aadressil. Abielu sõlmimine ei too automaatselt kaasa abikaasade ühisvara varasuhet (PKS § 24), samuti on abikaasadel võimalik ühisvara varasuhte korral abieluvaralepinguga tunnistada lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid (PKS § 27 lg 4). Osaühingul ei ole kohustust selgitada välja osanike nimekirja kantud osaniku perekonnaseisu ja abielu sõlmimise korral abieluvarasuhet ning osaühingu osa kuuluvust. ÄS § 172 lg 4 kohaselt kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt ja osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadetuks kõigile osa ühiselt omavatele isikutele ka juhul, kui see on saadetud üksnes neile osanikele, kes on osanikena kantud osanike nimekirja. Kui osaühing teab või peab teadma, et kõik isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike nimekirja kantud, tuleb teade saata kõigile osanikele. Kostja 12.12.2019 üldkoosoleku kutse, mis on saadetud osanike nimekirja kantud osanikule A.A.le, on saadetud ka võimalikule osa ühiselt omavale hagejale. A.A. ja hageja abielu on sõlmitud X. Abieluvararegistrisse ei pea tegema kannet varasuhte muutmise ja abieluvaralepingu sõlmimise ning selle muutmise kohta (PKS § 61). Abieluvararegistri kanne või selle puudumine omab õiguslikku tähendust ainult kolmandate isikute jaoks, mitte abikaasade omavaheliste kokkulepete kehtivuse osas. Seega on kostja osa kuulumine ühisvarasse äriühingu jaoks tõendatav ainult osanike nimekirja kantud A.A. ja J. Velman-Omelina ühise avaldusega või A.A. nõusolekuga. Sellele on tähelepanu juhtinud ka
Riigikohus lahendis nr 3-2-1-65-08, rõhutades, et seni osanikuna tunnustatud isiku avalduseta või nõusolekuta saab muudatusi osanike nimekirjas teha üksnes tema tahet asendava kohtulahendi alusel.
tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooli esindasid maakohtus õigusteadmistega lepingulised esindajad, mistõttu puudus maakohtul vajadus menetlusosalistele täiendavalt tõendamiskoormist selgitada. Kostja vaidles vastu hageja väitele, et kostja osa kuulub hageja ja A.A. ühisvarasse. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostjal on keeruline tõendada, kas abikaasad (hageja ja A.A.) on sõlminud varasuhet muutvaid lepinguid või kokkuleppeid, siis selgitas maakohus õigesti, et tõendamiskoormis läheb üle hagejale ning kostja osa kuulumine ühisvarasse oleks tõendatav osanike nimekirja kantud A.A. ja J. Velman-Omelina ühise avaldusega või A.A. nõusolekuga. Hageja jäi ka apellatsioonkaebuses väite juurde, et kostja osa kuulumine hageja ja A.A. ühisvara hulka tuleneb PKS §-st 25 ning täiendavaid taotlusi tõendite juurdevõtmiseks ei esitanud. Lisaks tegi hageja viite saneerimismenetlusele, märkides asja numbri 2- 19-4016. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja seadis osa kuulumise varaühisusse kahtluse alla ning hageja ei ole nõudnud enda kandmist osanike nimekirja, siis tuli hagejal tõendada, et osa kuulub abikaasade ühisvara hulka. Hageja seda hagi alusesse kuuluvat asjaolu, et hageja on kostja osa ühisomanik, tõendanud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et hagimenetluses peab pool esile tooma hagi alusesse kuuluvad faktilised asjaolud ja kui teine pool nendega ei nõustu, siis tuleb faktiväite esitanud poolel vaidlustatud faktiväidet tõendada. Viide teise tsiviilasja numbrile, samuti väide, et kostja teadis hageja kui ühisomaniku staatusest, ei ole piisav. Hagimenetluses ei pea kohus omal algatusel kontrollima, kas teisese tsiviilasja materjalidest leiab hageja esitatud väitele kinnituse. Ringkonnakohus märgib, et 17. augusti 2020. aasta määruses tsiviilasjas 2-19-4016 ei ole hagejat kui ühisosanikku nimetatud.
Ringkonnakohtu arvates ei ole hagejale ja A.A.le väidetavalt kuuluvast ühisosast tulenevate õiguste kasutamine toimunud hea usu põhimõttega kooskõlas. Hageja on esitanud hagi, milles palub tuvastada kostja 12.12.2019 otsuse tühisus. Nimetatud otsusega kinnitati varasemat 19.08.2019 vastuvõetud otsust. Hageja abikaasa ja kostja juhatuse liige A.A. on varem esitanud hagi 19.08.2019 kostja otsuse tühisuse tuvastamiseks, milles ühisosale ei viidanud (lk 25). Seega on väidetavad ühisomanikud ühel meelel ja hea usu põhimõtte kohaselt oleks A.A. juba 19.08.2019 otsuse tühisuse tuvastamise menetlusse saanud kaasata hageja, samuti oleks A.A. juhatuse liikmena võinud hageja kanda nimekirja. ÄS § 182 lg 1 sätestab, et juhatus peab osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.