Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluse käik Kohtla-Järve linn Estonia pst 21 korteriühistu esitas 19.06.2020 Viru Maakohtule avalduse V. N. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt on asutatud Estonia pst 21 Kohtla-Järve linn korteriomanike poolt korteriühistu. V. N. on alates 04.02.2020 (kanne kinnistusraamatus on kantud alates 10.02.2020) korteri asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa omanik (registriosa nr xxxxx). Korteriomandi omandamise momendil oli endisel korteriomanikul T. T.l kohustus avaldaja ees 613,88 eurot (s.o kohustuse suurus koos jooksva kuu arvega), s.o põhinõue 610,20 eurot ja viivis 3,68 eurot. Avaldaja juhatus koostas 10.02.2020 korteriomanikule teatise võlgnevuse suuruse kohta koos ettepanekuga tasuda võlgnevus osade kaupa. Teatise sai võlgnik kätte isiklikult allkirja vastu. Ta nõustus võlgnevuse suurusega ja nõustus seda tasuma osade kaupa, mida ta kinnitas enda allkirjadega. Korteriühistu põhikirja p. 3.2.1, 3.2.5-3.2.11 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Avaldaja arvestas puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid: maja hooldus ja haldus, remondifond, vesi, vee vahe, vee soojendamine, soojusenergia, sooja vee kaudsed kulud, gaas, raamatupidaja teenused, trepikodade koristamine, maja kindlustus. Maja hooldus ja haldus, remondifond: need tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (korteriomandi ametlik suurus on 32,2 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on MTÜS § 19 lg 1 p 1 ja põhikirja p. 6.2.7, 6.2.10). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates 2018.aastast on maja hooldus ja haldus tariifi suurus 0,40 eurot/m2 (s.o teeninduse tariif on 0,29 eurot/m2 ja juhatuse tasu tariif on 0,11 eurot/m2) ning remondifondi tariifi suurus 0,25 eurot/m2 . Vesi, vee vahe, vee soojendamine, soojusenergia, sooja vee kaudsed kulud, gaas, raamatupidaja teenused, trepikodade koristamine, maja kindlustus. Need tasud on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 43 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täiteja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Seega vastutab V. N. ka võlgneuse eest, mis tekkis endisel korteriomanikul kuni 04.02.2020. Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja esitanud igakuiselt perioodil 01.09.2019 – 01.05.2020. puudutatud isikule arveid, mis on jäetud tasumata. Seisuga 31.05.2020 on võlgnevuse suuruseks teenuste ja majandamiskulude eest 1 026,54 eurot. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivised 20,02 eurot ja lisanduvad viivised alates 19.06.2020 kuni põhinõude (s.o 411,15 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis avalduse 27.07.2020 hagita menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus sh märkida kas puudutatud isik soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Puudutatud isik sai avalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte isiklikult 17.08.2020. Puudutatud isik ei kirjalikku vastust kohtu poolt antud tähtajaks avaldusele esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 31.08.2020. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule alates 04.02.2020 korteriomand asukohaga xxx xx-xx xxx (registriosa nr xxxxx). Korteriomandi omandamise momendil oli endisel korteriomanikul T. T.l tasumata võlgnevus avaldaja ees 613,88 eurot. V. N. kinnitas enda allkirja, et nõustub võlgnevuse suurusega ja kohustub võlgnevuse tasuma osade kaupa. Puudutatud isik ei ole endise omaniku võlgnevust ja perioodil 04.02.2020 – 01.05.202 talle esitatud majanduskulude arveid tasunud. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult seisuga 31.05.2020 põhivõla 1026,54 eurot. Alates 2018.aastast on maja hooldus ja haldus tariifi suurus 0,40 eurot/m2 (s.o teeninduse tariif on 0,29 eurot/m2 ja juhatuse tasu tariif on 0,11 eurot/m2) ning remondifondi tariifi suurus 0,25 eurot/m2. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 43 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. V. N. kinnitas enda allkirja, et nõustub endise omaniku T.T. võlgnevuse 613,88 eurot suurusega ja kohustub võlgnevuse tasuma osade kaupa. Puudutatud isik ei ole ka alates korteriomandi omandamisest talle esitatud arveid tasunud. Puudutatud isik on avalduse koos lisadega kätte saanud isiklikult, kuid ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 1026,54 eurot, mis sisaldab ka endise omaniku võlgnevust. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud viivist 20,02 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 20,02 eurot ning viivised alates 19.06.2020 kuni põhinõude (s.o 1026,54 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 293 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldaja tasus avalduse esitamisel so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi- ja tõendi saamise kulu 243 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 293 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 2406 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (293 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.