Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot; 3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.4 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.5 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid laenuleping 2101732217 07.08.2017 490,00 euro saamiseks. Kostja on esitanud BB Finance OÜ-le laenutaotluse. Kostja on lepingu sõlmimiseks enda isiku tuvastanud ning esitanud selleks enda ID-kaardi, millest klienditeenindaja on teinud koopia. BB Finance OÜ kinnitas kostja laenutaotluse ja väljastas kostjale kokku laenu summas 490 eurot, mis on kostjale edastatud ülekandega. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt lepingu tingimustele ja maksegraafikule. BB Finance OÜ ütles lepingu üles 23.11.2017, kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. BB Finance OÜ loovutas 16.04.2018.a. kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 490 eurot, intress 19,46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 77,62 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 14.11.2019 kuni põhinõude summas 490 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 125 eurot ja hageja õigusabikulud 360 eurot ja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esindaja põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole enda nimel laene võtnud ja ta ei ole raha saanud. Teadaolevalt on algatatud kriminaalmenetlus, sest kostja nime on teised isikud võtnud ajavahemikus 01.08.2017.a. kuni 10.08.2017.a. kostja teadmata kiirlaene ja soetanud koduelektroonikat, mille tulemusena on tekkinud kostjale rahalised kohustused. Paraku ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud konkreetseid isikuid, kes kuriteo toime panid. Samuti ei ole

menetluses leitud tõendeid, mis kinnitaksid kostja väiteid. X.X.on kuulutatud kriminaalmenetluses ka ametlikult kannatanuks. Kostjal ei ole esitada muid tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Kostjal ei ole võimalik iseseisvalt tõendeid otsida ja esitada, sest tõendite kogumine kuulub uurimisasutuse pädevusse. Hagiavaldust ei ole võimalik täielikult rahuldada, sest laenuleping nr 2101732217 on tühine. Enne käesoleva menetluse algust on kostja üle seatud täiseestkoste, isikul puudub mistahes arusaam tehingute sõlmimise tagajärgedest. Ekspertiisiaktiga kostjal tuvastatud psüühiline staatus ei saanud tekkida üleöö ja kostja pidi olema piiratud teovõimega ka juba BB Finance OÜ-ga laenulepingu sõlmimise ajal. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seaduslik esindaja nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine. Kuna X.X.oli tehingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega, siis sõlmitud laenuleping on tühine. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja on seisukohal, et ta ei ole tühise tehingu alusel raha ka saanud, sest kuigi raha kanti tema pangakontole, siis tegelikult kostja raha üle kontrolli ei omanud. Juhul kui kohus otsustab siiski hagiavalduse rahuldada, siis palub kostja vähendada kohtul hageja kõrvalnõudeid. Hetkel moodustab hageja nõue põhivõlgnevusest 490 eurot, intressidest 19,46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 77,62 euro ulatuses. Lisaks on lisandunud viivised alates 27.03.2019.a. Kostja hinnangul on hageja oma nõude esitamisega venitanud tulu saamise eesmärgil. Tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laen võeti 07.08.2017.a., kuid hageja on esitanud kohtule hagiavalduse alles 13.11.2019.a., so 2 aastat ja 3 kuud hiljem kui laenuleping sõlmiti. Kostja hinnangul on hageja tahtlikult venitanud hagi kohtusse esitamisega suurema kasu saamise eesmärgil ja sellest nähtuvalt tuleks hageja kõrvalnõudeid mõistliku summani vähendada. Kostjal ei ole isiklikult võimalik piiratud teovõime tõttu laenu tagasi maksta. Kostja seaduslik esindaja ei olnud laenu võtmise asjaoludest teadlik ja seetõttu otsustas ta laenu tagasi maksmisega viivitada kuni asjaolude selgumiseni. Tänaseni ei ole laenu võtmisega seotud asjaolud selgunud ja seetõttu ei ole kostja eestkostja põhjendatult laenu ka tasunud. Arvestades kirjeldatud asjaolu, palub kostja kohtul vähendada kõrvalnõudeid mõistliku summani. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid laenulepingu nr 2101732217 07.08.2017 490,00 euro saamiseks (digi tl 25-32), mis on kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud ning lisaks on laenulepingu sõlmimisel tehtud kostja isikut tõendavast dokumendist koopia, ehk AS Eesti Posti töötaja on tuvastanud laenusaaja isiku (digi tl 35-36). VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohtule on esitatud poolte vahel allkirjastatud leping ning id-kaardi koopia. X.X. on seatud Tartu Maakohtu 24.09.2019 määrusega eestkoste. Kohus on seisukohal, et ekspertiisiaktiga kostjal tuvastatud psüühiline staatus (nõdrameelsus) ei saanud tekkida üleöö ja kostja pidi olema piiratud teovõimega ka 07.08.2017 lepingu sõlmimise ajal. TsÜS § 11 lg 1 esimese lausa järgi on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva

nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kuna kohtul puuduvad andmed, et kostja seaduslik esindaja oleks vaidlusaluse tehingu sõlmimise hilisemalt heaks kiitnud, on 07.08.2017 laenuleping nr 2101732217 tühine. Laenulepingu alusel on tuvastatav, põhilaen summas 490 eurot kanti laenusaaja X.X.kontole nr EE242200221067371454 (digi tl 37). Seega on tühise tarbijakrediidilepingu alusel X.X. saanud siiski raha, vähemasti on see raha kantud tema kontole ning vastupidist ei ole kohtule tõendatud. Algatatud kohtueelne kriminaalmenetlus ei ole lõpule viidud, mistõttu ei ole teada, kas on toime pandud kuritegu ja kes on väidetava kuriteo toime pannud isik(ud). Kostja ei ole esitanud tsiviilasjas ka muid tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Päring PPA-le ning pooleliolev kriminaalmenetlus (digi tl 95) ei kinnita, et kostja ei ole tühise laenulepingu alusel raha saanud. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kuulub põhivõlg 490 eurot TsÜS § 84 lg 1, VÕS § 1028 lg 1 ja VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 alusel hagejale tagastamisele ning summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kohus tuvastas, et 07.08.2017 sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, puudub alus rahuldada hageja nõuet lepingus sätestatud määras intressi väljamõistmiseks. Selle asemel kuulub lisaks hageja põhinõudele VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel kostjalt väljamõistmisele intress seadusega (VÕS § 94 lg 1) sätestatud suuruses alates raha ülekandmisest 6.09.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.11.2017 summas 0 eurot ja alates 24.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni viivitusintress (viivis) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, sh perioodi eest 24.11.20187-1.09.2020 summas 108,72 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee). Seadusjärgset intressimäära ületavas osas jääb intressinõue kogusummas 19,46 eurot rahuldamata. Kostja esindaja palub võlgnevuse väljamõistmisel arvestada kostja olukorda ja vähendada kõrvalnõudeid mõistliku summani. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 alusel kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Nähtuvalt toimikumaterjalidest on kostjale määratud eestkoste. Kostja sissetulekuks on igakuiselt kokku 435,49 eurot s.h puudetoetus 41,17 eurot ja töövõimetoetus 394,32 eurot. Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Tema töövõime on hinnatud puuduvaks, seega ei ole tal võimalik ka tööle asuda, et endale rahalisi vahendeid hankida. Kohtu päringutest nähtuvalt ei ole kostjal kinnis- ega vallasvara. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kostja esindaja riigi õigusabi korras taotlus viivise vähendamiseks.

Kohus selgitab, et reeglina ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse, s.o alla seaduses sätestatud viivise määra. Seadusjärgses määras nõutav viivis ei ole iseenesest ebamõistlikult suur. Arvestades kostja tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda, tuleb piirata viivisenõude ulatust, s.o kohus peab vajalikuks vähendada tulevikus sissenõutavat viivist ja piirata selle ulatuse poolega põhivõla suurusest (koos sissenõutavaks muutunud viivisega moodustab 245 eurot). Kohus leiab, et viivisenõude ulatuse piiramisega ei ole oluliselt kahjustatud hageja õigustatud huvi kohustuse täitmise vastu. Arvestades hageja majanduslikku tegevust tagab ka viivis, mis moodustab poole põhinõudest, antud juhul kohustuse täitmise. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 490 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 108,72 eurot ja alates 2.september 2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni või kuni viivise summa moodustab 245 eurot (sh sissenõutavaks muutunud viivis 108,72 eurot). Kohus selgitab, et kui kriminaalmenetluses selgub, et tegelikult ei saanud lepingute alusel raha kostja, siis võib kostjal tekkida kahju hüvitamise nõue raha tegelikult saanud või kasutanud isiku(te) suhtes. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 360 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu summas 125 eurot ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o summas 160 eurot (2x80 eurot/h). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 285 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus on kostjale andnud 21.11.2019 kohtumäärusega menetlusabina riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (digi tl 63-65). Kostja esindaja riigi õigusabi korras on 8.07.2020 esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks (digi tl 104-105) kogusummas 494,88 eurot (s.h käibemaks), sh ka sõidukulu. TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 näeb ette kohtu võimalust paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Tegemist on kohtu diskretsiooni ehk kaalutlusotsusega, kuna kohtul tuleb kaaluda kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Kohtul tuleb esinenud asjaolusid arvestades kaaluda säte kohaldamist omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2010. a määruse asjas nr 3-2-1-56-10, p-des 9 ja 10 väljendatud seisukohtasid). Lähtudes kostja tervislikust ja majanduslikust olukorrast, samuti menetluse asjaoludest, leiab kohus, et kostja suhtes on TsMS § 190 lg-st 7 tulenev mõjuv põhjus vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jätab kostja riigi õigusabi tasu ja kulud, mille tasumisest on ta vabastatud, riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.