2-19-7371/20 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Avaldada teade võlgniku J Ei pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 21.06.2019 määrusega kuulutati välja J Ei pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Oliver Ennok. 09.04.2020 esitas pankrotihaldur Oliver Ennok kohtule pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 21.04.2020 kohtumäärusega. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 3 kohase aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Esitatud aruande kohaselt võlgnikul puudub pankrotivara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul teadaolev realiseeritav pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Tulenevalt TMS § 131 ei ole pankrotihaldur saanud kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest teha. Pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid. Antud menetluses on kaitstud 7 II järgu nõuet kogusummas 2 360,29 eurot. Võlgnik esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. Väljamakseid käesolevas menetluses tehtud ei ole, seega nõuded on jäänud täies ulatuses rahuldamata. Haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi ega pankrotivara tekkimise ühtki võimalikku allikat. Hagisid haldur esitanud ei ole. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgniku makseraskused on põhjustanud eelkõige võlgniku poolt talle ülejõukäivates summades võetud erinevad kiir- ja tarbimislaenud, millistest tulenevaid kohustusi võlgnik pole suutnud täita ning samuti ka võlgniku puudulikust seaduskuulekusest tingitud kohustuste mittetäitmine, mistõttu on erinevate sissenõudjate poolt alustatud hulgaliselt täitemenetlusi võlgniku suhtes. Võlgniku maksejõuetus on pankrotihalduri hinnangul hakanud välja kujunema vähemalt 2009 novembris, kui alustati varaseima võlgniku vastu kuni pankroti väljakuulutamiseni käimasolev täitemenetlus. Seoses kohustustest vabastamise menetlusega on haldur esitatud aruandes märkinud, et võlgnik on esitanud võlgniku kohustustest vabastamise avalduse ja võlgnik on andnud nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. Haldur taotleb määrata pankrotihaldurile pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks 1 188 eurot (koos käibemaksuga). Haldur palub anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus on teinud 19.05.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku J Ei võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 29.05.2020. Teade ilmus 20.05.2020. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. J E pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Oliver Ennoki võlgniku J Ei pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 1 188 eurot, koos käibemaksuga. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri Oliver Ennok töötasuks 1 188 eurot, koos käibemaksuga. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku J Ei pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi. PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. J E on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku J Ei kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest leiab kohus, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab võlgnikule J Eile, et usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimisest, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Kui võlgnik otsustab kasutada temale PankrS § 173 lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda võlausaldajatele üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud kohustust anda üle 75% tulust võlausaldajatele väljamakseteks, kuid näitab, et võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega. PankrS § 173 lg 5 eesmärgiks ei ole julgustada võlgniku elama miinimumpalgast, võimaldades seejuures kohustustest vabaneda ilma kohustusi mingilgi määral täitmata. Kohus leiab, et PankrS § 173 lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, s.h tasuda 75% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik