2-19-7371/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus saata resolutsiooni punkti 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Võlgnik J E esitas 15.05.2019 kohtule pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 27.05.2019 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki ning määras kohtuistungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks 18.06.2019 kell 11:00. Ajutine pankrotihaldur esitas 17.06.2019 kohtule järgneva aruande: Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul reaalne vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 5 069,22 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on võlgniku maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutine haldur ei ole aruande koostamise ajaks tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikule varasemalt kuulunud korter on 07.11.2016 võõrandatud kohtutäituri poolt enampakkumisel. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku makseraskused on põhjustanud eelkõige võlgniku poolt talle ülejõukäivates summades võetud erinevad kiir- ja tarbimislaenud, millistest tulenevaid kohustusi võlgnik pole suutnud täita ning samuti ka võlgniku puudulikust seaduskuulekusest tingitud kohustuste mittetäitmine, mistõttu on erinevate sissenõudjate poolt alustatud hulgaliselt täitemenetlusi võlgniku suhtes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus hakanud välja kujunema vähemalt 2009 novembris, kui alustati varaseima võlgniku vastu siiani käimasolev täitemenetlus. Ajutisele haldurile teadaolevalt on osa võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita (osadest kohustustest ei ole võimalik vabaned). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 080 eurot (koos käibemaksuga), mille palub määrata Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. Ajutine pankrotihaldur palub mõista ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, välja riigi vahenditest. 18.06.2019 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde ja võlgnik oma avalduse juurde. Kohus leidis Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus on seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Oliver Ennoki ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 13.08.2019 kell 13:00 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 4020.

PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul võlgnikul kinnisvara puudub ja seetõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, (arvestusega 10 tundi tunnihinnaga 90 eurot + käibemaks), kokku 1 080 eurot. Võlgnik vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 1 080 eurot käibemaksuga. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks) välja riigi vahenditest. Tasu maksta välja Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik