2-20-4401
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number
Viru Maakohus Kaire Pullerits 31. august 2020, Jõhvi kohtumaja 2-20-4401
Kohtuasi
Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 KÜ avaldus R. L. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamine
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 korteriühistu, registrikood: 80033137, asukoht: Estonia pst 4, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, 31022 Ida-Viru maakond Avaldaja lepinguline esindaja: R. Golovenko, e-posti aadress: xxx Puudutatud isik: R. L., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, xxxxx Ida-Viru maakond, eposti aadress: xxx Kirjalik menetlus
Rahuldada Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 korteriühistu avaldus R. L. vastu võlgnevuse nõudes. Välja mõista R. L.lt (L.) Kohtla-Järve linn Estonia pst 4 korteriühistu kasuks korteriomandi xxx xx-xx, xxx linn majandamiskulude võlgnevus 875,06 eurot, sh põhiosa 839,27 eurot perioodil 01.01.2019 kuni 01.02.2020 ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 35,79 eurot. Välja mõista R. L.lt (L.) Kohtla-Järve linn Estonia pst 4 korteriühistu kasuks viivis põhiosalt (839,27 eurot) alates 20.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta avaldaja menetluskulud R. L. (L.) kanda. Välja mõista R. L.lt (L.) Kohtla-Järve linn Estonia pst 4 korteriühistu kasuks menetluskulud 293 eurot, sh riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3,00 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt (293 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord 1(8)
2-20-4401 Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue ning menetluse käik Kohtla-Järve linn Estonia pst 4 KÜ (avaldaja) esitas 20.03.2020 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale avalduse R. L. (puudutatud isik) vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. 24.03.2020 ja 17.04.2020 jättis kohus avalduse käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama avalduses osundatud puudused. Avaldajal tuli kohtule esitada võlgnevuse aluseks olevad tõendid (üldkoosolekute protokollid, milles on märgitud hooldus- ja remondikulude tariifid, tarnijate esitatud esmased arved ja vastavate kulude jaotus ühistu liikmete vahel, arved). Ka lasus avaldajal kohustus täpsustada põhi- ja viivise kujunemist, millest tulenevalt oleks võimalik tuvastada, kuidas on võlgnevuse summad arvutatud ning milliste teenuste ja majandamiskulude eest on põhinõue arvestatud (iga arve puhul eraldi). Sissenõutavaks muutunud viivise arvutuskäigus peab avalduses esile toodult olema võimalik eristada mitu päeva on puudutatud isik iga konkreetse arve tasumisega viivituses olnud ning millise määraga ja millise perioodi eest on viivis arvestatud. Samuti palus kohus avaldajal täpsustada, kas avaldaja on varasemalt puudutatud isikuga suhelnud ning nõudnud võlgnevuse tasumist. 03.04.2020 ja 27.04.2020 täpsustas avaldaja esitatud avaldust, milles palus puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 875,06 eurot (põhinõue 839,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 35,79 eurot), alates 20.03.2020 (avalduse esitamisest) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis kuni põhinõude täitmiseni. Puudutatud isikult palus avaldaja välja mõista menetluskulud summas 293 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kulud 3 eurot) ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Avalduse asjaolude kohaselt on elamu Kohtla-Järve linn Estonia pst 4 korteriomanike poolt asutatud korteriühistu. R. L.le (L./puudutatud isik) kuulub nimetatud korterelamus kinnisasi registriosa nr xxxxx (korteriomand), asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond. Seega on puudutatud isik korteriühistu liige. Seisuga 01.03.2020 on puudutatud isikul avaldaja ees tasumata arvete põhjal põhivõlgnevus summas 839,27 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 35,79 eurot, mis on tekkinud ajavahemikul 01.01.2019 kuni 01.02.2020. Arvete maksetähtpäev on jooksva kuu viimane päev ja arved edastatakse puudutatud isikule iga kuu alguses posti panekuga. Avaldaja on puudutatud isikule andnud võlgnevuse tasumiseks tähtaegu ja on edastanud talle suulisi ja kirjalikke meeldetuletusi (postkasti panekuga), kuid võlgnevust puudutatud isik avaldajale tasunud ei ole ja võlgnevus järjepidevalt suureneb. Avaldaja märkis avalduses, et korteriühistu põhikirja p 16 kohaselt on puudutatud isik korteriühistu liikmena kohustatud täitma põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ning kommunaalteenuste eest. Avaldaja on puudutatud isikule esitatud arvetes esitanud järgmised kululiigid: maja hooldus ja haldus, reservi fond, sihttasu, vesi, vee vahe, soe vesi, küte, sooja vee kaudsed kulud, gaas. Maja hoolduse ja halduse, reservfondi, ja sihttasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi suuruseks on 31,9 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on MTÜS § 19 lg 1 p 1). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Elamu majandamiskulude suurus oli 2(8)
2-20-4401 kuni maini 2019.a 0,61 eurot/m2. Alates maist 2019.a on majandamiskulude suuruseks 0,63 eurot/m2 ja reservfondi suuruseks 0,03 eurot/m2. Alates maist 2019.a kuni septembrini 2019.a oli sihttasu suurus 0,40 eurot/m2. Puudutatud isiku korteris on paigaldatud veemõõtur ning tasu vee eest tehakse veemõõturite näitude ja kehtiva vee tariifi alusel. Korterelamu üldveearvesti näidust lahutatakse kõigi korterite veearvesti näidud ja jagamata veekogumi jääk jagatakse korteriühistu liikmete vahel võrdselt ning arvestamise aluseks on kommunaalteenuse tariif. Keskküte on seotud soojusenergia tarbimisega ja keskküte arvestatakse arvetes talveperioodil avaldaja poolt vastavalt VKG Soojus AS-iga sõlmitud lepingule. VKG Soojus üldarve jaotatakse korteriühistu liikmete vahel, arvestades puudutatud isiku korteriomandi reaalosa üldpinda. Sooja vee kaudsed kulud arvestatakse kehtiva soojusenergia tariifi alusel, suvel tarbitud soojusenergiast lahutatakse tarbitud (korterite veemõõturite alusel) sooja vee summa ja jääk jagatakse korterite järgi ära. Talvekuude kaudne soojus on suvekuude keskmine arv, mis on püsisuurus. Sooja veevarustusesüsteemi soojuskao arvestus tehakse suvekuudel ja keskmine näitaja arvatakse juurde kütteperioodil iga korteriomaniku arvesse. Igas trepikojas on paigaldatud gaasimõõturid ning tasu gaasi eest jagatakse korteriühistu liikmete vahel võrdselt ning arvestamise aluseks on kommunaalteenuse tariif. Avaldaja selgitas 27.04.2020 täiendatud avalduses võlgnevuse kujunemist järgnevalt: esimeseks maksmata arveks oli arve nr 1812-60 summas 75,18 eurot, maksetähtpäevaga 31.01.2019. Järgmisel kuul, s.o 01.02.2019 esitati puudutatud isikule tasumiseks arve nr 1901-60 summas 89,37 eurot, maksetähtpäevaga 28.02.2019. Võlatabelis on kajastatud, et seisuga 28.02.2019 on kostja võlgnevus hageja ees 164,55 eurot (75,18 + 89,37). 01.03.2019 oli kostjale esitatud tasumiseks arve nr 1902-60 summas 76,37 eurot (põhinõue 75,95 eurot ja viivis 0,42 eurot). Antud arves oli esimest korda kostjale arvestatud viivis eelmise kuu eest. Veebruaris 2019 oli kostja võlgnevus summas 75,18 eurot. Jooksva kuu arve (s.o veebruari arve suuruses 89,37 eurot) ei muutunud sissenõutavaks kuni 28.02.2019, seetõttu ei olnud vastavale summale viivist arvestatud. Viivise võlatabelis on märgitud, et võlgnevuselt summas 75,18 eurot on viivise suuruseks 0,42 eurot (viivituse periood alates 01.02.2019 kuni 28.02.2019, viivitatud päevi; 75,18 eurot * 0,02 % * 28 päeva). Arve nr 1902-60 maksetähtpäevaks oli 31.03.2019. Võlatabelis kajastatult oli puudutatud isiku põhivõlgnevus seisuga 31.03.2019 240,50 eurot (164,55 + 75,95). 01.04.2019 esitati puudutatud isikule arve nr 1903-60 summas 76,37 eurot (põhinõue 67,11 eurot ja viivis 1,02 eurot). Eelmise kuu põhivõlgnevus oli summas 164,55 eurot ja viivis oli summas 1,02 eurot (viivitusperiood 01.03.2019 kuni 31.03.2019, viivitatud päevi 31 päeva;164,55 eurot * 0,02 % * 31 päeva). Tabelis on kajastatud, et seisuga 31.03.2019 oli viivise võlgnevus juba 1,44 eurot. Edasine võlgnevuse kujunemine kajastub analoogsel põhimõttel võlatabelis. Avaldaja esitas õige arve nr 1906-60 juuni 2019 eest.18.12.2019 laekus puudutatud isikult makse summas 50 eurot. Seisuga 30.11.2019 oli põhivõlgnevuse summaks 722,25 eurot ja viivis summas 2,60 eurot (viivitusperiood 01.12.2019 kuni 18.12.2019, viivitatud päevi 18 päeva; 722,25 eurot * 0,02 % * 18 päeva). 18.12.2019 vähenes põhivõlgnevus 672,25 euroni ja alates 19.12.2019 kuni 31.12.2019 oli viivise summaks 1,75 eurot (672,25 eurot * 0,02 % * 13 päeva). Detsembri 2019 eest arvestas avaldaja viivist summas 4,35 eurot (2,60 + 1,75). Arve nr 2001-60 on summas 71,28 eurot, maksetähtpäev 29.02.2020 (põhinõue 66,90 eurot, viivis 4,38 eurot). Võlatabelis kajastuvalt on seisuga 29.02.2020 põhivõlgnevus avaldaja ees 839,27 eurot (põhivõlgnevus 772,37 +66,90 eurot). Arvest nr 2001-60 tuleneb, et seisuga 01.02.2020 kuulus tasumisele 870,58 eurot (põhivõlgnevus 839,27 eurot ja viivis 31,31 eurot). Avaldaja esitas avalduses nõude, mis muutus sissenõutavaks 29.02.2020, mis tähendab seda, et summale 870,58 eurot (põhivõlgnevus 839,27 eurot ja viivis 31,31 eurot) lisandub viivis summas 4,48 eurot (kajastub arves nr 2002-60; seisuga 01.02.2020 põhivõlalt 772,37 eurot, 0,02% * 29 päeva, viivitusperiood 01.02.2020 kuni 29.02.2020). Kokku on avalduses esitatud võlgnevuse nõue 875,06 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 839,27 eurot ja viivisest summas 35,79 eurot (31,31+4,48 eurot). 3(8)
2-20-4401 Viivist on avaldaja arvestanud KrtS § 42 lg 1 alusel ja avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, so 0,02% päevas ja TsMS § 367 kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult seadusjärgse viivise tasumist alates 20.03.2020 (avalduse esitamisest) kuni põhinõude 839,27 euro täitmiseni. 29.04.2020 võttis Viru Maakohus Kohtla-Järve linn Estonia pst 4 korteriühistu avalduse R. L. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse. 09.07.2020 kohtumäärusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja, so 07.08.2020 kompromissi sõlmimiseks ja läbirääkimiste pidamiseks ning allkirjastatud kompromissi kohtule esitamiseks ja juhul kui menetlusosalised kompromissi ei esita, siis oli avaldajal ja puudutatud isikul võimalik samaks kuupäevaks esitada asjas seni esitamata seisukohad, vastuväited ja tõendid ning menetluskulude nimekiri. Kohus määras asjas kindlaks ka sisulise lahendi tegemise aja, so 31.08.2020. Avaldaja ja puudutatud isik kohtule kompromissi kinnitamiseks ei esitanud ning ei esitanud ka täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Puudutatud isiku seisukoht R. L. sai avalduse ja lisad koos Viru Maakohtu 29.04.2020 menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 03.06.2020 isiklikult allkirja vastu ning kohtu poolt määratud tähtajaks, so 25.06.2020 puudutatud isik avaldusele vastust ei esitanud. Viru Maakohtu 09.07.2020 korraldava kohtumääruse on puudutatud isik isiklikult kätte saanud 10.08.2020 ja millele puudutatud isik samuti reageerinud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7). TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel. Kohus, tsiviilasja materjalid läbi vaadanud, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tuvastatud on, et puudutatud isikule kuulub kinnisasi registriosa nr xxxxx (korteriomand, üldpind 31,90 m2), asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond. Puudutatud isik on kinnistusraamatu andmetel korteriomandi omanikuna kinnistamisavalduse 4(8)
2-20-4401 alusel sisse kantud 15.03.2016 (dtl 13-16) ja on Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 korteriühistu liige vastavalt põhikirja p-ile 6 (dtl 9). Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult ajavahemikul 01.01.2019 kuni 01.02.2020 tekkinud kommunaalteenuste põhivõlgnevuse summas 839,27 eurot ja seisuga 01.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivise summas 35,79 eurot, kokku summas 875,06 eurot ja alates avalduse esitamisest, so 20.03.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise kuni põhinõude (839,27 euro) täitmiseni. Avaldaja on esitanud nõude aluseks olevad tõendid (27.08.1997 Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 korteriühistu põhikiri dtl 9-12; 19.03.2020 kinnistusraamatu väljavõte dtl 13-16, arvete koondid dtl 17-19 ja 64-65; Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 korteriühistu 10.05.2018 (dtl 24-35) ja 30.04.2019 (dtl 22-23 ja 36-44) üldkoosoleku protokollid; venekeelsed 07.10.2019 (dtl 66) ja 07.02.2020 (dtl 67 meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta ning tõlked dtl 68-69; arve nr 1812-60 (dtl 57), arved nr 1910-60, 1911-60, 1912-60 (dtl 58); arve nr 1903-60 (dtl 59); arved nr 1904-60 ja 1905-60 (dtl 60), 1906-60 (dtl 83); arved nr 1901-60 ja nr 1902-60 (dtl 61); arved nr 1907-60, 1908-60 ja 1909-60 (dtl 62); arve nr 2001-60 (dtl 63) ja arve nr 2022-60 (dtl 84) ning selgitavalt KohtlaJärve linn Estonia pst 4 korteriühistu 17.03.2020 tõendi võlgnevuse kohta dtl 20. Korteriühistu on 10.05.2018 üldkoosoleku protokolli punktides 5, 6 ja 8 kinnitanud järgmised tariifid: majandamiskulud 0,61 eurot/m2, sihttasu 0,40 eurot/m2 (maist kuni septembrini), külm vesi 2,44 eurot/m3, vee soojendamine 5 eurot/m3, soojuskadu kulu 11,30 eurot igalt korterilt (dtl 25-26). 30.04.2019 üldkoosoleku protokolli punktides 3 kuni 5 on korteriühistu kinnitanud alates maist 2019 reservfonditasu 0,03 eurot/m2, majandamiskulu 0,63 eurot/m2, sihttasu 0,40 eurot/m2 (maist kuni septembrini) (dtl 22). Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja korteriomandi- ja korterühistuseaduse (KrtS) § 40. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isiku kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Avaldaja põhikirja punkti 16 (dtl 10) kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorgani otsuseid. Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsustele ja KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel tasuma jooksvate ja 5(8)
2-20-4401 planeeritavate kulude kommunaalteenuste eest.
katteks
sihtotstarbelisi
makseid,
majandamiskulusid
ja
Igakuistest arvetest nähtuvalt on avaldaja puudutatud isikule arvestanud järgmisi teenuseid ja kulusid: majandamiskulu, külm vesi- ja soojavee kaudsed kulud (soojendamine), küte, gaas ja reservfond. Korteriühistu on 10.05.2018 üldkoosoleku protokolli punktides 5, 6 ja 8 kinnitanud järgmised tariifid: majandamiskulud 0,61 eurot/m2, sihttasu 0,40 eurot/m2 (maist kuni septembrini), külm vesi 2,44 eurot/m3, vee soojendamine 5 eurot/m3, soojuskadu kulu 11,30 eurot igalt korterilt (dtl 25-26). 30.04.2019 üldkoosoleku protokolli punktides 3 kuni 5 on korteriühistu kinnitanud alates maist 2019 reservfonditasu 0,03 eurot/m2, majandamiskulu 0,63 eurot/m2, sihttasu 0,40 eurot/m2 (maist kuni septembrini) (dtl 22). Kontrollitavalt on majandamis-, külma vee kulu ja sooja vee kaudsed kulud, reservfondi ja sihttasu tariifid kooskõlas korteriühistu üldkoosolekute protokollides kinnitatuga ja arvestatud vastavalt kululiigile korteriomandi reaalosa suurusega. Kohus märgib, et avaldaja ei ole gaasi- ja soojusenergia kuludega seonduvalt tarnijatega sõlmitud lepinguid ja arveid esitanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata kulude põhjendatust, kuid arvestades, et puudutatud isik ei ole eeltoodud kulude osas, sh tarbimisele vastuväiteid esitanud, siis peab kohus soojusenergia ja gaasikulu põhjendatuks. Kohus tuvastas, et põhivõlgnevus on tekkinud ajavahemikul 01.01.2019 kuni 01.02.2020 ja see koosneb arvest nr 1812-60 summas 75,18 eurot, arvest nr 1901-60 summas 89,37 eurot, arvest nr 1902-60 summas 75,95 eurot, arvest nr 1903-60 summas 67,11 eurot, arvest nr 1904-60 summas 48,32 eurot, arvest nr 1905-60 summas 51,17 eurot, arvest nr 1906-60 summas 42,55 eurot, arvest nr 1907-60 summas 45,45 eurot, arvest nr 1908-60 summas 45,60 eurot, arvest nr 1909-60 summas 128,53 eurot, arvest nr 1910-60 summas 53,02 eurot, arvest nr 1911-60 summas 33,42 eurot, arvest nr 1912-60 summas 66,70 eurot, arvest nr 2001-60 summas 66,90, millest on maha arvestatud puudutatud isiku poolt 18.12.2019 tasutu summas 50 eurot, kokku summas 839,27 eurot. Avaldaja poolt esitatud arvete alusel on tuvastatud, et puudutatud isikul on avaldaja ees põhivõlgnevus perioodi 01.01.2019 kuni 01.02.2020 eest kokku 839,27 eurot, mille tasumist on avaldajal õigus puudutatud isikult nõuda. Lisaks põhivõlgnevuse nõudele on avaldajal sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise nõue. KrtS § 42 lg 1 kohaselt (kehtib alates 01.01.2018) juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja poolt märgitud perioodil 01.02.2019 kuni 17.03.2020 oli viivise suuruseks 0,022% päevas ning sissenõutavaks muutunud viivise summaks on 35,79 eurot. 27.04.2020 avalduse täienduses (dtl 77-78) esile toodud viivise arvestus on kontrollitav ja kooskõlas võlatabelis (dtl 64-65) tooduga. Kohus on seisukohal, et avalduses nõutav viivis on õiguspäraselt arvestatud ja viivisenõue on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 6(8)
2-20-4401 täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 korteriühistu avalduse ja mõistab R. L.lt (L.) Kohtla-Järve linn, Estonia pst 4 korteriühistu kasuks välja korteriomandi xxx xx-xx, Kohtla-Järve majandamiskulude võlgnevuse summas 875,06 eurot, sh põhiosa 839,27 eurot perioodil 01.01.2019 kuni 01.02.2020 ja sissenõutavaks muutunud viivised 35,79 eurot ning viivise põhiosalt (839,27 eurolt) alates 20.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. Avaldaja palus välja mõista puudutatud isikult menetluskulud 293 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot (avalduse koostamine 2 h x 120 eurot koos käibemaksuga) ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3,00 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 240 eurot (sh käibemaks). Põhjendatud ja vajalik kulu on ka dokumentaalse tõendi saamise kulu 3,00 eurot, mis kuulub samuti puudutatud isikult väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. 7(8)
2-20-4401 Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 293 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3,00 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 617 lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.