2.Välja mõista kostjalt R K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 6 069 (kuus tuhat kuuskümmend üheksa) eurot (sh lepingu nr L89011359509 alusel põhinõue summas 5 063.95 eurot ja intress summas 197.49 eurot ning lepingu nr CNT0000086458 alusel põhinõue summas 800 eurot ja intress summas 7.56 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata lepingu nr L89011359509 alusel haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 637.15 eurot, viivise alates 14.01.2025 kuni põhinõude summas 5 226.05 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas, lepingu nr CNT0000086458 alusel intressi 13.44 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 218.95 eurot ja viivised alates 14.01.2025 kuni põhinõude summas 800 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas nõudes.
4.Jätta menetluskulud 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt R K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 797 (seitsesada üheksakümmend seitse) eurot ja 94 senti (so 78% 1 (11)
5.Välja mõista kostjalt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (797.94 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 455 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 23.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 7 666.89 euro saamiseks. Kohus tegi 24.07.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil XXX ja e-posti aadressil XXX ja XXX kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 12.12.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
3.Viru Maakohtu 13.12.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5) kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.13. jaanuaril 2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse R K vastu lepingu nr L89011359509 alusel põhivõlgnevuse 5 226.05 eurot, intressi 174.73 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 637.15 eurot, lepingu nr CNT0000086458 alusel põhivõlgnevuse 800 eurot, intressi 21 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 218.95 eurot ja kummagi lepingu alusel edaspidiste viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS I (esialgne võlausaldaja) ja R K (edaspidi kui kostja) kostja sõlmisid 09.05.2019 tarbijakrediidilepingu nr. L89002602993, mille alusel sai kostja laenu summas 10 500 eurot. Leping on poolte vahel käsikirjaliselt allkirjastatud 09.05.2019. Vastavalt lepingu põhitingimuste punktile 2, arvestati laenu väljamaksmisel laenusummast maha lepingutasu, mis on lepingu andmete kohaselt 210 eurot. AS I (esialgne võlausaldaja) ja R K (edaspidi kui kostja) sõlmisid 11.01.2022 kokkuleppe lepingu nr L89002602993 muutmiseks. Alates lepingu nr 2 (11)
2-24-126841 L89002602993 muutmise kokkuleppe jõustumisest 11.01.2022 kannab leping numbrit L89007698737. Lepingu muudatus toimus kuna kostja taotles põhiosa maksepuhkust, mida talle võimaldati. Maksepuhkus kestis alates 11.01.2022 kuni 10.05.2022. Peale maksepuhkuse lõppu kuulus esmalt tasumisele haldustasu, lepingutasu ja maksepuhkuse ajal kogunenud intressid. Laenu/võlgnevuse summa jääk lepingust tulenevalt on 6 527.78 eurot. Lepingu muudatus on poolte vahel allkirjastatud digitaalselt 04.02.2022. AS I (esialgne võlausaldaja) ja R K (edaspidi kui kostja) sõlmisid 06.02.2023 kokkuleppe lepingu nr L89007698737 muutmiseks. Alates lepingu nr L89007698737 muudatuse kokkuleppe jõustumisest 06.02.2023 kannab leping edaspidi numbrit L89011359509. Lepingu muudatus toimus kuna kostja taotles põhiosa maksepuhkust, mida talle võimaldati. Maksepuhkus kestis alates 11.01.2023 kuni 10.05.2023. Peale maksepuhkuse lõppu kuulus esmalt tasumisele haldustasu, lepingutasu ja maksepuhkuse ajal kogunenud intressid. Laenu/võlgnevuse summa jääk lepingust tulenevalt on 5 226.05 eurot. Lepingu nr L89011359509 kohaselt on krediidi kulukuse määr 10,8% aastas ja intressimäär 19,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust nr L89011359509 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 08.08.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1, s.o hiljemalt 22.08.2023. 31.08.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 08.08.2023 oli kostja lepingust tulenevalt võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.05.2023 – 10.07.2023. C AS (esialgne võlausaldaja) ja R K (edaspidi kui kostja) sõlmisid 25.08.2016 Säästukaart Pluss lepingu nr. CNT0000086458, millega C AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid, s.o 200 eurot. Leping on poolte vahel käsikirjaliselt allkirjastatud 25.08.2016. Lepingu nr CNT0000086458 kohaselt on krediidi kulukuse määr 12,63% aastas ja intressimäär 19,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust nr CNT0000086458 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 28.07.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1, s.o hiljemalt 20.08.2023. 29.08.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingust nr CNT0000086458 tulenevalt kujuneb kostja igakuine tagasimakse suurus eelmise kuu kohustuste summast. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 28.07.2023 oli kostjal tasumata osamaksete jääk 69 kalendripäeva eest.
5.Laenulepingu nr L89002602993 alusel väljastati kostjale laenu summas 10 290 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2019 – 10.06.2023. Laenulepingu muudatuse, lepingu nr L89011359509 kohaselt oli kostja poolt tagastamta laenu/võlgnevuse summa 5226,05 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.02.2023 – 10.11.2025. Peale lepingu muudatust ei ole kostja laenulepingu alusel ühtegi makset põhiosa katteks teinud. Seega tasumata põhiosa lepingu nr L89011359509 alusel on 5 226.05 eurot. Lepingu nr CNT0000086458 alusel võimaldati kostjale krediiti summas 200 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingu kokku lepitule tagasimaksetega 10. kuupäeval, tagasimakse suurus eelmise kuu kohustuste summa. Lepingu nr CNT0000086458 ülesütlemise seisuga, s.o 29.08.2023 oli kostjal tagastamata põhiosa summas 800 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg kokku summas 6 026.05 eurot.
6.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on 3 (11)
2-24-126841 laenulepingu nr L89011359509 üldtingimustes kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 8,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 10.05.2023 kuni ülesütlemiseni, s.o 31.08.2023 summas 174.73 eurot. Lepingu nr CNT0000086458 tingimuste punkti 4.1 kohaselt kohustub klient tasuma intressi alates ostulimiidi kasutamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 11-st kuupäevast. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,9% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 29.08.2023 oli kostjal tasumata intressid summas 21 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus kokku summas 195,73 eurot.
7.Vastavalt laenulepingule nr L89011359509 ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. 31.08.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 4 – 7. osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot. Tulenevalt eeltoodust on lepingu nr L89011359509 alusel laenuhaldustasu võlgnevus summas 10 eurot.
8.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Lepingu nr L89011359509 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 5226,05 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 01.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.01.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 8,9% aastas, s.o 0,02% päevas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 637.15 eurot. Lepingu nr CNT0000086458 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 800 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 30.08.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.01.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 19,9% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 218.95 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 856,10 eurot. Edaspidi nõuab hageja lepingu nr L89011359509 alusel viivist kogu põhinõudelt, s.o 5226,05 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 14.01.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 8,9% aastas ja lepingu nr CNT0000086458 alusel viivist kogu põhinõudelt, s.o 800 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 14.01.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 19,9% aastas.
9.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lepingu nr L89011359509 alusel hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 04.09.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 12.09.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 27.09.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Lepingu nr CNT0000086458 alusel hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine: 31.08.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 08.09.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 23.09.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 90 eurot.
10.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab 4 (11)
2-24-126841 hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja esitab tõendina I AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr L89002602993 taotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel lähtus esialgne võlausaldaja kostja pangakonto väljavõtte andmetest, mille kohaselt oli kostja sissetulek 2100 eurot kuu ja kohustused 175 eurot kuus. VÕS § 4034 lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Võttes arvesse, et kostja sissetulek oli 2100 eurot kuus ning muud finantskohustused 175 eurot kuus, jäi kostjale kätte peale laenu väljastamist 1733 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 83% tema igakuisest sissetulekust. Hageja esitab tõendina C AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr CNT0000086458 taotluse. Taotluses esitatud andmete kohaselt oli kosja igakuine netosissetulek 1800 eurot, igakuised kohustused puudusid. Otsuse tegemisel lähtus esialgne võlausaldaja taotluses esitatud andmetest. Esialgne võlausaldaja kontrollis lepingut nr CNT0000086458 puudutava otsuse tegemisel kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt (sh Rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS, Coop Pank AS-i grupi ettevõtted) vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Esialgne võlausaldaja on selgitanud, et kliendi isikusamasuse tuvastamine toimub vastavalt Coop Panga protseduurile. Elektroonilise identifitseerimise piir on alates 3 000 eurot. Arvestades laenusummat ja taotleja esitatud andmeid ei olnud kontoväljavõtte esitamine ega füüsiline isikutuvastamine nõutav.
11.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista lepingu nr L89011359509 alusel põhivõlgnevuse 5 226.05 eurot, intressi 174.73 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 637.15 eurot, lepingu nr CNT0000086458 alusel põhivõlgnevuse 800 eurot, intressi 21 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 218.95 eurot ja lepingu nr L89011359509 alusel viivised alates 14.01.2025 kuni põhinõude summas 5 226.05 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas ning lepingu nr CNT0000086458 alusel viivised alates 14.01.2025 kuni põhinõude summas 800 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 1 361 eurot, sh riigilõiv summas 665 eurot ja õigusabikulud 696 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
13.Viru Maakohus võttis 11.02.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva 5 (11)
2-24-126841 jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja ei avanud menetlusdokumente avalikus etoimikus. Kohus edastas hagimaterjali kostjale e-posti aadressidel XXX ja XXX, kuid kostja ei kinnitanud dokumentide kättesaamist. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kahel korral tähtsaadetisena aadressile XXX, kuid materjalid tagastati kohtule märkega „ei viibinud kohal“. Vastuseks kohtunõudele on Kardina Vallavalitsus teatanud, et kostja elukoht on rahvastikuregistri andmetel XXX. Vastuseks hageja päringule, on Politsei- ja Piirivalveamet teatanud, et neil puuduvad andmed kostja viibimiskoha kohta. Seega on kohus toimetanud kohtudokumendid kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel, dokumendid on loetud kätte toimetatuks 03.07.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
15.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
17.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda I AS-iga sõlmitud lepingu järgmised faktilised asjaolud: 1) I AS ja kostja sõlmisid 09.05.2019 tarbijakrediidilepingu summale 10 500 eurot. 11.01.2022 sõlmisid I AS ja kostja kokkuleppe lepingu muutmiseks, muudatus toimus kuna kostja taotles põhiosa maksepuhkust, mida talle võimaldati. Maksepuhkus kestis alates 11.01.2022 kuni 10.05.2022. Peale maksepuhkuse lõppu kuulus esmalt tasumisele haldustasu, lepingutasu ja maksepuhkuse ajal kogunenud intressid. Laenu/võlgnevuse summa jääk lepingust tulenevalt on 6 527.78 eurot. 06.02.2023 sõlmisid I AS ja kostja uue kokkuleppe lepingu muutmiseks, kuna kostja taotles põhiosa maksepuhkust, mida talle võimaldati. Maksepuhkus kestis alates 11.01.2023 kuni 10.05.2023. Peale maksepuhkuse lõppu kuulus esmalt tasumisele haldustasu, lepingutasu ja maksepuhkuse ajal kogunenud intressid. Laenu/võlgnevuse summa jääk lepingust tulenevalt on 5 226.05 eurot. Intressimäär 19.9% aastas, krediidi kulukuse määr 10.8% aastas, tagasimakse igakuiselt 10. kuupäevaks, viimase lepingumuudatusega jäänud 34 osamakset, esimene osamakse 66.26 eurot, teine 38.68 eurot, kolmas 42.55 eurot, osamaksed 4-33 summas 192.18 eurot ja viimane osamakse 192 eurot, lepingutasu 25 eurot; 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 10 290 eurot. 4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 5 063.95 eurot; 5) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates maist 2023. a, seda vähemalt kolme, so mai, juuni ja juuli osamaksete tasumisega. 6) Kostjale saadeti 08.08.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 6 (11)
2-24-126841 7) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 31.08.2023. C AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu faktilised asjaolud tuleb omaksvõetuks lugeda järgmiselt: 1) C ja kostja sõlmisid 25.08.2016 krediidilepingu, millega Coop Finants võimaldas kostjale väljastatud krediitkaardiga kasutada krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid, intressimääraga 19.9% aastas, krediidi kulukuse määr 12.63%, igakuine tagasimakse suurus kujuneb eelmise kuu kohustuste summast, tagasimakse iga kuu 10. kuupäevaks; 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingute alusel kasutas kostja laenu kokku 894.23 eurot. 4) Kostja ei ole tagasimakseid teinud; 5) Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 28.07.2023 oli kostjal tasumata osamaksete jääk 69 kalendripäeva eest. 6) Kostjale saadeti 28.07.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 7) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 29.08.2023.
18.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 7 (11)
2-24-126841
19.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
20.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
21.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et kumbki laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on hagiavalduse punktis 1.8.1 nimetanud et „esialgne võlausaldaja lähtus kostja pangakonto väljavõtte andmetest“, kuid üksnes selline paljasõnaline viide vastava kontrolli läbi viimisele ei ole kohtu hinnangul piisav. Samuti ei nõustu kohus hageja selgitusega, et C AS-iga sõlmitud lepingu puhul oli elektroonilise identifitseerimise piir alates 3 000 eurost ja et „EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/48/EÜ artikli 2 lg 2 p c kohaselt lepingud väärtusega alla 200 euro, jäävad direktiivi mõjualast välja.“ Viidatud artikli lõike ja punkti sõnastuse kohaselt ei kuulu direktiiv kohaldamisele krediidilepingutele, mille krediidi kogusumma on väiksem kui 200 eurot. Säästukaardi kasutamise lepingu kohaselt on juba üksnes krediidilimiidi suurus 200 eurot, mis hagiavalduse kohaselt on kasutusele võetud korduvalt ja millele lisanduvad intressid. Seega asub kohus seisukohale, et kumbki krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning nad on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja 8 (11)
2-24-126841 peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
22.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
23.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on I AS-iga sõlmitud lepingute kehtivuse perioodil intressimäär alates 09.05.2019 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas ja 01.07.2023 kuni 31.08.2023 4% aastas. C AS-iga sõlmitud lepingu kehtivuse perioodil 19.08.2016 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas ja 01.07.2023 kuni 29.08.2023 4% aastas. I AS ja kostja vahel sõlmitud leping(ud)
24.Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 10 290 eurot. Tagasimakseid on tehtud 5 063.95 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 31.08.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 5 226.05 eurot. Seadusjärgne intress (alates 09.05.2019 ehk esimese väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 31.08.2023 on summas 197.49 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 5 063.95 eurot ja intress summas 197.49 eurot.
25.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 5 063.95 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
26.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes VÕS 113 2 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 403 4 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 50 euro ja ka haldustasu 10 euro väljamõistmiseks.
C AS ja kostja vahel sõlmitud leping
27.Lepingu alusel kasutas kostja krediiti 800 eurot. Tagasimakseid ei ole tehtud. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 29.08.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 800 9 (11)
2-24-126841 eurot. Seadusjärgne intress (alates 20.05.2023 ehk tasumata osamakse esimesest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 29.08.2023 on summas 7.59 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 800 eurot ja intress summas 7.56 eurot.
28.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 800 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
29.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 40 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 403 4 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 40 euro väljamõistmiseks.
30.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingu nr L89011359509 alusel põhinõue summas 5 063.95 eurot ja intress summas 197.49 eurot ning lepingu nr CNT0000086458 alusel põhinõue summas 800 eurot ja intress summas 7.56 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 78% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 78% kostja ja 22% hageja kanda.
32.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 665 eurot, õigusabikulud 676 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 4 tunni ulatuses, so summas 676 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on küll sisuliselt 16-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud lepingud, ülesütlemise teatis, menetluskulude nimekiri, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, kuid hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on 10 (11)
2-24-126841 menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 4 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kahe erineva esialgse võlausaldaja nõude kombineerimine ühes hagiavalduses ei anna kohtu hinnangul alust hagiavalduse esitamisele kulunud aja kahekordistamiseks. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 169 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 338 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 23.07.2024 summas 240 eurot ning hagiavalduse esitamisel 13.01.2025 ja 10.02.2025 kogusummas 425 eurot, kokku 665 eurot. Menetluskulude kogusummaks on seega 1 023 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 78% menetluskulude kogusummast, so 797.94 eurot.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.