2.Välja mõista BBB AAA kasuks mittevaraline kahju summas 400 eurot.
3.Välja mõista BBB AAA kasuks viivis põhinõudelt (400 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates BBB vastu hagi esitamisest, so alates 03.03.2020 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulude jaotus
6.Välja mõista BBB AAA kasuks menetluskulud summas 1825 eurot.
7.AAA hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1825 eurot) tuleb BBB tasuda AAA kasuks kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele Edasikaebamise kord
Tsiviilasi nr 2-20-2747 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.AAA (hageja) esitas 19.02.2020 Tartu Maakohtule hagi BBB (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja sellelt viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 4. märtsi 2020 määrusega asendas kohus hageja taotlusel kostja ning luges hagi esialgse BBB suhtes tagasivõetuks (tlk 57).
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebookis EEE XX.XX.XXXX postituse juures hagejat puudutava kommentaari: „Pedofiilitar“ (tlk 11), millise väljendiga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Eeltõendamismenetluse raames tuvastati, et eelnimetatud kommentaar kirjutati kostjale kuuluvalt IP-aadressilt (tlk 12). Hageja edastas kostjale 9. jaanuaril 2020 nõudekirja (tlk 2732) kahju hüvitamiseks, millele kostja aga ei reageerinud.
3.Kostja avaldas faktiväite, nagu oleks hageja XXX pedofiil. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, hageja ei ole pedofiil. Tegelikult on hageja kogemustega XXX ja XXX ning XXX. Alates 2018 jaanuarist XXX hageja XXX sihtasutuses XXX. XXX eesmärgiks on saada teadmisi selle kohta, kuidas suhelda XXX intiimsetel teemadel. Hageja soovib tutvustada lastele nende seksuaalsust läbi selle, et lapsed teaksid ja saaksid aru sellest, et nende keha on nende oma ja mitte ükski võõras ei tohi neid puutuda. Kostja ei ole tõendanud, ega saagi tõendada enda avaldatud andmete tegelikkusele vastamist. Järelikult tuleb lugeda kostja avaldatud faktiväide ebaõigeks. Samuti on selge, et kostja avaldas faktiväite ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata. Kostja eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt teha hagejale haiget. Sellest tulenevalt on ka ilmne, et kostja avaldatud faktiväide on hageja au teotav (rikub tema isiklikke õigusi).
Eesti keele seletava sõnaraamatu ja võõrsõnade leksikoni andmetel tähendab „pedofiil“ last suguliselt ahistavat isikut (tlk 33). Tar-lõpp viitab selle, et tegemist on XXX isikuga (tlk 75). Järelikult loob selline väide keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb, mulje, nagu oleks hageja XXX. Veelgi enam, XXX poolt välja töötatud Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud faktiväide endas negatiivset konnotatsiooni (tlk 34). Järelikult on kostja avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja XXX, hageja au teotav.
Kostja esitatud faktiväide on põhjustanud hagejale ja tema lähedastele ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole väidetega, et hageja ei ole pädev XXX, ta näeb „kahtlane“ välja, ta käitub ebasündsalt lastega jms. Hageja oli varem avalikkusele vähetuntud isik, kuid sai endale sisuliselt üleöö negatiivse kuulsuse seoses
Tsiviilasi nr 2-20-2747 meedias ülesastumisega ja sellele järgnenud kommentaaridega. Kostja kommentaar on osa hageja pihta suunatud negatiivsetest ja laimavatest kommentaaridest ning sõimust. Kostja kommentaar ei ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud halvustavalt hageja isiku pihta.
6.Hageja vastu suunatud laim oli ulatuslik. Seda kajastasid ka mitmed avalikult kättesaadavad väljaanded. Kostja tekitas oma tekstiga hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud. Antud juhul saab hageja nõuda kostjalt ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekitatud mainekahju ning kostja süü siinses asjas on suur ning põhjendab seda alljärgnevalt. Kostja põhjustas hagejale läbi ebaõigete andmete avaldamise märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud, sest kostja kommentaari mõju on jätkuvalt tunda. Ka hageja tervis sai laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh kutsetegevusega) tegeleda. Kõige ilmekamalt avaldub kostja (ja ka teiste laimajate) laimava tegevuse negatiivne mõju hageja maine muutumises. Kui sisestada hageja nimi interneti otsingumootorisse, siis praktiliselt iga artikli juures on näha midagi negatiivset, solvavat, au teotavat.
7.Hageja ei ole pärast tema suhtes korraldatud laimulaviine saanud ühtegi tellimust – XXX vaatavad hirmuga temast mööda. Seda mitte hagejast tulenevatel põhjustel, vaid just kostjasuguste laimajate tõttu, kuna nemad määrisid täielikult hageja maine ning XXX kardavad, et ka nende suhtes võetakse samasugune laimukampaania ette, kui nad peaksid hagejaga koostööd tegema.
8.Eeltoodust tuleneb kogumis, et kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud ulatuslik mittevaraline kahju, mis väljendub tema elukorralduse ja meeleolude täielikult pea peale keeramises. Seega tuleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis. Hageja põhjendab hüvitise suurust alljärgnevalt. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikus hävitamises osalemist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.
9.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
10.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja kommentaar „pedofiilitar“ ei ole faktiväide, kuna see ei tähenda mõistena mitte midagi. Eesti Keele Instituudi „Võõrsõnade leksikoni“ kohaselt ei ole sellele mõistele vastet: vt. www.eki.ee/dict/vsl/. Hageja hinnangul tähendab pedofiilitar naissoost pedofiili, kuid see on hageja põhjendamatu tõlgendus, kuna pedofiil on sooneutraalne mõiste. Pedofiil on last suguliselt ahistav isik ja see käib nii meeste kui naiste kohta. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et pedofiilitar on naissoost pedofiil, siis tegeleks kohus sisuliselt keeleuuenduse loomisega. Samuti ei ole väljamõeldud mõistega võimalik kellegi isiklikke õigusi ega au riivata.
11.Kostja väidab, et tema kommentaar oli suunatud Facebooki postituse tegijale EEE, kuna kostjale ei meeldi, et Facebooki gruppi selliseid „rämpspostitusi“ tehakse. Teiseks on „pedofiilitari“ näol tegemist tõepoolest originaalse ehk väljamõeldud väljendiga, mis tähistabki seda, et kostja ei taha kellelegi halvustavalt öelda. Kostja on avaldanud kommentaari mitteavalikus Facebooki grupis, mistõttu selles grupis avaldatu või kommenteeritu ei ole käsitletav avaldamisena kõrvalistele isikutele või avalikkusele. Seega ei
Tsiviilasi nr 2-20-2747 kohaldu sellistes situatsioonides VÕS § 1047 ja hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata juba sellel põhjusel. Kostja saab aru, et antud juhul on Facebooki grupis väljendatud kommentaarid lekkinud kellegi kaudu avalikusesse, kuid see ei muuda kostjat andmete avaldajaks. Situatsiooni võib võrrelda „õllelauas“ avaldatud mõtetega, mille puhul ei pea arvestama, et need oleksid avaldatud kolmandatele isikutele VÕS § 1047 mõttes. Isegi, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja kommentaar on käsitletav andmete avaldamisena ja see on rikkunud hageja isiklikke õigusi, ei ole kostja hinnangul alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, kuidas on mõistlikult võimalik, et üks kostja lühike ja pealegi järjekorras esimene kommentaar kinnises Facebooki grupis on saanud põhjustada olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega.
12.Hagis on väljendatud, et hageja tervis sai laimutegevuse tõttu kahjustada; et hageja olevat pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh kutsetegevusega) tegeleda. Kostja meelest on tähelepanuväärne, et hageja peab talle väidetavate negatiivsete tagajärgede (kahju) tekitajaks määratlemata isikute ringi. Hageja meelest on teda tabanud laimukampaania, milles on osalenud nii teised kommenteerijad, kui ka meediaväljaanded. Kostja arvates ei saa nõnda talle vastutust omistada, sest hageja peab kahju tekitajaks praktiliselt kogu meediaruumi. Hageja ei ole toonud esile ega põhjendanud põhjuslikku seost Facebooki kinnises grupis avaldatud ühe kostja kommentaari ja väidetava kahju tekkimise vahel. Kostja ei saa vastutada teiste isikute väidetavalt tekitatud kahju eest. Hageja väited laimukampaaniast jmt. on ka tõendamata ja hagis adekvaatselt põhjendamata. Pigem aimub hagist teadmist, et hageja eesmärgiks on nõuda võimalikult paljudelt isikutelt võimalikult suurt hüvitist.
13.Kostja on seisukohal, et hageja on oma tegevusega ise pannud ennast olukorda, kus ühiskond ei mõista tema ametialaseid kasvatuslikke meetodeid ja esitab sellele kriitikat. Seetõttu leiab kostja, et käesolevas asjas oleks au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel asjakohane rakendada VÕS § 1046 lõike 1 teist lauset, mis sätestab, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. XXX, kes laseb teha endast väikelaste keskel video “XXX” kajastamisega ja avaldab selle XXX peab ilmselgelt arvestama võimalusega, et ühiskonna liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane.
14.Kõike eeltoodut arvesse võttes palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
16.Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. TsMS § 438 lg 1 alusel hindab kohus asja lahendamisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus selgitas pooltele hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (vt 14.04.2020, tlk 81-83).
17.Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 1. VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju
Tsiviilasi nr 2-20-2747 tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).
18.TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlus puudub asjaolu üle, et kostja avaldas Facebookis EEE XX.XX.XXXX postituse juures kommentaari (tlk 11): „Pedofiilitar“. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et antud kommentaar on tema kirjutatud. Samas ei nõustu kostja hageja poolt kommentaarile antud tõlgendusega.
19.Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17). Ebasündsat väljendust on kohus täpsustanud järgnevalt. Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo 32-1-152-09, p 15). Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust.
20.Kohus on seisukohal, et kostja väljendatud kommentaar „Pedofiilitar“ ei sisalda faktiväidet, et hageja on pedofiil. Esmalt nõustub kohus kostjaga, et Eesti Keele Instituudi „Võõrsõnade leksikoni“ kohaselt ei ole sellele mõistele vastet: vt. www.eki.ee/dict/vsl/. Seega ei ole võimalik kontrollida antud väite õigsust faktiväitena.
21.Samas ei nõustu kohus kostjaga selles osas, et antud kommentaar ei tähenda midagi, kuna sellist sõna eesti keele leksikon ei sisalda. Sellises olukorras tuleb kohtul tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). BBB on 22.06.2020 kohtuistungil selgitanud, et tema soovis antud kommentaariga EEE selgeks teha, et viimane „koristaks ära selle jama“ oma Facebooki lehelt. Kohus ei pea kostja selgitust antud kommentaari tähenduse osas eluliselt usutavaks. Kohus on veendunud, et keskmine mõistlik inimene ei saa kostja kirjutatud kommentaarist selliselt aru.
22.Eesti Keele Instituudi nimisõnamoodustamise selgituse (isiku – ja asjaliidete) kohaselt tuletab -tar sõna lõpus naisisikut väljendavaid nimisõnu. Kui tuletusalus ei näita isiku sugu (nt eestlane, juut), siis -nna või -tar lisab ainult naissootähenduse: eestlanna, juuditar (https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=3&id=330). Järelikult tuleb kohtul
Tsiviilasi nr 2-20-2747 nõustuda hagejaga, et selline väide loob keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb, mulje, nagu oleks hageja lapsepilastaja (pedofiil). Kohtu hinnangul ei saanud mõistlik lugeja kommentaarist välja lugeda, et hageja puhul on kindlasti tegemist isikuga, kes on pedofiil või pedofiiliaga seotud, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist väärtushinnanguga.
23.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kõnealune väärtushinnang on hageja au teotav. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227). Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Kohus nõustub hagejaga, et ei esine ühtegi objektiivset põhjust, miks võiks kedagi avalikult nimetada pedofiilitariks. Sõnal „pedofiilitar“ on vastavat konteksti arvestades negatiivne tähendus. Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Kõnealune väljendus on negatiivne ning alavääristab hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotav.
24.Kohus peab hindama, mida mõistlik lugeja avaldatust välja võib lugeda. Kostja väljendatud sõnas ei sisaldu hinnangut hageja kohta ning sõna ei sisalda mingit viidet hagejale. Teadmata video sisu, ei ole lugejal eeltoodud kommentaarist lähtuvalt võimalik välja lugeda mingit infot ega hinnangut hageja kohta. Samas ei vaidle pooled selle üle, et EEE poolt jagatud video, mida kostja kommenteeris, sisaldas lõiku sellest, kuidas hageja laulis XXX laulu. Kostja leidis, et ta ei kasutanud hinnangut „pedofiilitar“ hageja suhtes. Kohus on seisukohal, et mõistliku inimese arusaama järgi kostja poolt nimetatud lauses kasutatud sõna „pedofiilitar“ käib hageja kohta. Kui mõistlik inimene loeb kostja kommentaari saab ta aru, et see on suunatud videos oleva naissoost hageja kohta, mitte meessoost video jagaja kohta.
25.Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1 järgi, mille kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust.
26.Käesolevas asjas on kostja kommentaar, mis sisaldab hageja kohta väärtushinnangut, kättesaadav EEE Facebooki lehel piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Kostja on asunud seisukohale, et sõbra Facebooki postituse kommenteerimine ei ole avalikkusele suunamine. Kohus ei nõustu kostja seesuguse seisukohaga. Kohtud on varasemalt jõudnud seisukohale, et Facebooki grupis avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses, kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki kasutajatele ligipääsetavaks, st avalikuks (p 8) (tsiviilasi nr XXX). Seega on kohtu hinnangul ka käesoleval juhul tegemist avaldamisega kuna kolmandatel isikutel oli võimalik näha kostja kommentaari.
27.Eelnevast tulenevalt tuleb kohtul hinnata, kas kostja kommentaaris kohtu poolt tuvastatud väärtushinnangute avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Sõnavabadusse sekkumine peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 10 lg-s 2 sätestatud piirangute eeldused). Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 1 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See
Tsiviilasi nr 2-20-2747 õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Lg 2 kohaselt kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste, piirangute või karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks.
28.Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris hinnangu avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune sõna „pedofiilitar“ puudutab otseselt hagejat. Vaidlusaluse kommentaari eesmärk on hageja solvamine, mistõttu ei kuulu kommentaaris sisalduv sõnakasutus artikkel 10 lg 1 kaitsealasse. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikkumine kuidagi õigustatud. Kohus on seisukohal, et teise isiku halvustamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud.
29.Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo XXX, p 18). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
30.Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kohtu hinnangul on hageja nõue 5000 eurot kostja rikkumist arvestades ebaproportsionaalselt suur. Kohus möönab, et ebakohane väärtushinnang avaldati internetiportaalis ja see jõudis ilmselt suure hulga lugejateni. Tegemist on äärmiselt inetu ja halvustava sõnakasutusega ning jättis lugejale mulje justkui hageja oleks ebamoraalne ning vaimse puudega. Kohus peab kahju suuruse määramisel oluliseks asjaoluks, et nimetatud ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei saanud kohtu hinnangul tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks pidada 400 eurot.
31.Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kahju hüvitis peaks kostja suhtes omama ka karistavat ja üldpreventiivset mõju. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus hagiavalduse rahuldab, jäävad ka menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda kahjuhüvitis 400 eurot, millele lisanduvad nii kostja (1980 eurot) kui ka hageja menetluskulud. Kohtu hinnangul on tegemist piisavalt suure summaga, mis peaks edaspidi kostjat mõjutama mitte enam sarnase sisuga kommnetaare kirjutama.
Tsiviilasi nr 2-20-2747
32.Kohtu hinnangul ei saa kahju hüvitamise nõude esitamine olla hageja jaoks rikastumise allikaks arvestades seda, et kostja kommentaar oli üks paljudest kommentaaridest. Hageja on ise kirjutanud, et kostja oli üks sadadest inimestest, kes hageja õigusi laimava kommentaariga rikkus. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et ülejäänud sajad kommentaarid on kirjutatud tänu sellele, et kostja nö „otsa lahti tegi“, olles antud postituse esmane kommentaator. Pigem on hageja tegevusvaldkond Eestis vähetuntud ning selle tundliku teema laiem avalikkuse ette toomine on kutsunud esile teatava vastukaja.
33.Lisaks tuleb kahju hüvitise suuruse määramisel hinnata ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). 28.05.2020 ja 22.06.2020 toimunud kohtuistungil näitas kostja oma käitumise ja ütlustega üles seda, et tema ei ole hageja õigusi mitte kuidagi rikkunud ja see, millega hageja tegeleb on lihtsalt jama. Esimese istungi toimumise ajaks ei olnud kostja kõnealust kommentaari kustutanud. Kohtu hinnangul ei mõistnud kostja kohtuistungitel, et tema poolt avaldatud kommentaar võis hagejat solvata. Kostja ei soovinud hageja ees vabandada ega olnud valmis ka kompromissläbirääkimisteks.
34.Lisaks on hageja esitanud kostja vastu viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
35.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (400 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 03.03.2020, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohus on seisukohal, et kostja BBB vastu hagi esitamise ajaks tuleb lugeda 03.03.2020, so kostja asendamise taotluse esitamise aeg. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja.
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
38.Hageja on palunud välja mõista menetluskulud summas 5413,22 eurot, mis koosneb eeltõendamismenetluse kuludest summas 826,90 eurot, riigilõivust summas 325 eurot ja
Tsiviilasi nr 2-20-2747 õigusabikuludest ajakuluga 22 tundi ja 10 minutit tunnihinnaga 160 eurot + km (kokku 4261,32 eurot). Kostja hageja menetluskulude suurusega ei nõustu ning palub neid vähendada. Kohus on seisukohal, et põhjendatud menetluskuludeks saab pidada hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 325 eurot. Samas nõustub kohus kostja väitega, et hageja esindaja menetluskulud on ebamõistlikult suured, arvestades vaidlus sisu ja keerukust. Eeltõendamismenetlusega seotud kulude osas soovis hageja kostjalt 826,90 euro väljamõistmist, kuid esitatud õigusabikulude nimekirjast (tlk 145) ei ole võimalik mõista, kuidas on kulud kujunenud. Eeltõendamismenetluses soovis hageja kohtult teavet suure hulga kommentaaride avaldajate kohta ning kostja oli üks paljudest. Lisaks pidi kohus avalduse selles esinevate puuduste tõttu käiguta jätma. Käesoleva asja menetlemisel on hageja esindajal kulunud aega muuhulgas kohtuistungil osalemiseks, mille kohus pidi hageja isikliku ilmumata jätmise tõttu edasi lükkama (olenemata kutse kättesaamisest). Seega pole ka nende kulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Hageja esindaja menetlusdokumendid sisaldavad palju kordusi ning asjakohatuid abstraktseid mõttekäike, millistel ei ole asjaga seost. Hageja esindaja kulud on ebamõistlikult suured võrreldes vaidluse sisuga, mistõttu ei pea kohus kokkuvõttes põhjendatuks ega mõistlikuks nende täies ulatuses kostjalt väljamõistmist.
39.Kohus on seisukohal, et arvestades esitatud hagi ja seda palju sarnaseid hagiavaldusi hageja erinevatele kohtutele esitanud on, saab põhjendatud õigusabikuluks saab pidada 1500 eurot.
40.Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1825 eurot (1500+325).
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.