Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. detsember 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-2747
Tsiviilasi
A.A. hagi B.B. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Hageja apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Kostja apellatsioonkaebuse hind 400 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. augusti 2020 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuste liigid
B.B. apellatsioonkaebus A.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant I / vastustaja II (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Apellant II / vastustaja I (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 25. augusti 2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 19. veebruaril 2020 maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja sellelt viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebookis C.C. 4. detsembri 2018 postituse juures hagejat puudutava kommentaari: „Pedofiilitar“ (I kd, tl 11), millega kahjustas oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Kostja avaldas faktiväite, nagu oleks hageja naissoost pedofiil. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige. Kostja eesmärk oli pelgalt teha hagejale haiget. Sellest tulenevalt on ka ilmne, et kostja avaldatud faktiväide on hageja au teotav (rikub tema isiklikke õigusi). Hageja on kogemustega algklasside ja lasteiaiaõpetaja ning lasteiaia juhataja. 2018 jaanuarist õpib hageja Soomes seksuaalkasvatajaks. Õpingute eesmärgiks on saada teadmisi, kuidas suhelda lastega intiimsetel teemadel. Hageja töö on tänuväärne, et hoida ära hilisemas eas tekkida võivaid probleeme. Kostja esitatud faktiväide on põhjustanud hagejale ja tema lähedastele ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Hageja vastu suunatud laim oli ulatuslik. Seda kajastasid ka mitmed avalikult kättesaadavad väljaanded. Kostja tekitas oma tekstiga hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis pole muutunud. Hageja saab nõuda kostjalt ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejale tekitatud mainekahju ning kostja süü antud asjas on suur. Ka hageja tervis sai laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh kutsetegevusega) tegeleda. Kõige ilmekamalt avaldub kostja (ja ka teiste laimajate) laimava tegevuse negatiivne mõju hageja maine muutumises. Kui sisestada hageja nimi interneti otsingumootorisse, siis praktiliselt iga artikli juures on näha midagi negatiivset, solvavat ja au teotavat. Hageja ei ole pärast tema suhtes korraldatud „laimulaviine“ saanud ühtegi tellimust. Lasteaiad kardavad, et ka nende suhtes võetakse samasugune laimamine ette, kui nad peaksid hagejaga koostööd tegema. Hageja hinnangul on õiglane hüvitis vähemalt 5000 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja kommentaar „pedofiilitar“ ei ole faktiväide, kuna see ei tähenda mõistena mitte midagi. Väljamõeldud mõistega ei ole võimalik kellegi isiklikke õigusi ega au riivata. Kostja kommentaar oli suunatud Facebooki postituse tegijale C.C.le, kuna kostjale ei meeldi, et Facebooki gruppi selliseid „rämpspostitusi“ tehakse. Teiseks on „pedofiilitari“ näol tegemist
originaalse ehk väljamõeldud väljendiga, mis tähistabki seda, et kostja ei taha kellelegi halvustavalt öelda. Kostja on avaldanud kommentaari mitteavalikus Facebooki grupis, mistõttu selles grupis avaldatu või kommenteeritu ei ole käsitletav avaldamisena kõrvalistele isikutele või avalikkusele. Seega ei kohaldu sellistes situatsioonides VÕS § 1047 ja hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata juba sellel põhjusel. Isegi, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja kommentaar on käsitletav andmete avaldamisena ja see on rikkunud hageja isiklikke õigusi, ei ole kostja hinnangul alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, kuidas on mõistlikult võimalik, et üks lühike ja järjekorras esimene kommentaar kinnises Facebooki grupis on saanud põhjustada olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega. Hageja peab talle väidetavate negatiivsete tagajärgede (kahju) tekitajaks määratlemata isikute ringi. Kostjale ei saa omistada vastutust „laimukampaania“ eest, sest hageja peab kahju tekitajaks praktiliselt kogu meediaruumi. Hageja ei ole toonud esile ega põhjendanud põhjuslikku seost Facebooki kinnises grupis avaldatud ühe kostja kommentaari ja väidetava kahju tekkimise vahel. Kostja ei saa vastutada teiste isikute väidetavalt tekitatud kahju eest. Hageja väited „laimukampaaniast“ on ka tõendamata ja põhjendamata. Hageja eesmärgiks on nõuda võimalikult paljudelt isikutelt võimalikult suurt hüvitist. Hageja on oma tegevusega ise pannud ennast olukorda, kus ühiskond ei mõista tema ametialaseid kasvatuslikke meetodeid ja esitab sellele kriitikat. Seetõttu oleks au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel asjakohane rakendada VÕS § 1046 lg 1 teist lauset.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 400 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 3. märtsist 2020 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1825 eurot koos lisanduva viivisega. Kohus peab tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Vaidlus puudub asjaolu üle, et kostja avaldas Facebookis C.C. 4. detsembri 2018 postituse juures kommentaari (I kd, tl 11): „Pedofiilitar“. Kostja ei ole vaidlustanud, et kommentaar on tema kirjutatud. Samas ei nõustu kostja hageja poolt kommentaarile antud tõlgendusega. Kohus on seisukohal, et kostja väljendatud kommentaar „pedofiilitar“ ei sisalda faktiväidet, et hageja on pedofiil. Samas ei nõustu kohus kostjaga selles osas, et antud kommentaar ei tähenda midagi, kuna sellist sõna eesti keele leksikon ei sisalda. Sellises olukorras tuleb kohtul tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kohus nõustus hagejaga, et selline väide loob keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb, mulje, nagu oleks hageja lapsepilastaja (pedofiil). Kohtu hinnangul ei saanud mõistlik lugeja kommentaarist välja lugeda, et hageja puhul on kindlasti tegemist isikuga, kes on pedofiil või pedofiiliaga seotud, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist väärtushinnanguga. Kohus nõustus hagejaga, et ei esine ühtegi objektiivset põhjust, miks võiks kedagi avalikult nimetada pedofiilitariks. Sõnal „pedofiilitar“ on vastavat konteksti arvestades negatiivne tähendus. Kostjal ei olnud mõistlikku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Kõnealune väljendus on negatiivne ning alavääristab hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotav. Kohus asus seisukohale, et mõistliku inimese arusaama järgi kostja poolt nimetatud lauses kasutatud sõna „pedofiilitar“ käib hageja kohta. Mõistlik inimene saab kostja kommentaari lugedes aru, et see on suunatud videos oleva naissoost hageja kohta, mitte meessoost video jagaja kohta.
Kostja kommentaar, mis sisaldab hageja kohta väärtushinnangut, on kättesaadav C.C. Facebooki lehel piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Facebooki grupis avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses, kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki kasutajatele ligipääsetavaks, st avalikuks. Seega on kohtu hinnangul ka käesoleval juhul tegemist avaldamisega kuna kolmandatel isikutel oli võimalik näha kostja kommentaari. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris hinnangu avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune sõna „pedofiilitar“ puudutab otseselt hagejat. Vaidlusaluse kommentaari eesmärk on hageja solvamine, mistõttu ei kuulu kommentaaris sisalduv sõnakasutus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artikkel 10 lg 1 (sõnavabadus) kaitsealasse. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikkumine kuidagi õigustatud. Kohus leidis, et teise isiku halvustamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kostja ei ole nimetanud süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-d 2 ja 6). Hageja väidetud 5000 eurot on kostja rikkumist arvestades ebaproportsionaalselt suur. Kohus möönas, et ebakohane väärtushinnang avaldati internetiportaalis ja see jõudis ilmselt suure hulga lugejateni. Tegemist on äärmiselt inetu ja halvustava sõnakasutusega ning jättis lugejale mulje justkui hageja oleks ebamoraalne ning vaimse puudega. Kohus peab kahju suuruse määramisel oluliseks asjaoluks, et nimetatud ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei saanud kohtu hinnangul tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Kohus leidis, et käesoleval juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks pidada 400 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus hagiavalduse rahuldab, jäävad ka menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda kahjuhüvitis 400 eurot, millele lisanduvad nii kostja (1980 eurot) kui ka hageja menetluskulud. Kohtu hinnangul on tegemist piisavalt suure summaga, mis peaks edaspidi kostjat mõjutama mitte enam sarnase sisuga kommentaare kirjutama. Kohtu hinnangul ei saa kahju hüvitamise nõude esitamine olla hageja jaoks rikastumise allikaks arvestades, et kostja kommentaar oli üks paljudest kommentaaridest. Hageja on ise väitnud, et kostja oli üks sadadest inimestest, kes hageja õigusi laimava kommentaariga rikkus. Lisaks tuleb kahju hüvitise suuruse määramisel hinnata ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Kohtu hinnangul ei mõistnud kostja kohtuistungitel, et tema poolt avaldatud kommentaar võis hagejat solvata. Kostja ei soovinud hageja ees vabandada ega olnud valmis ka kompromissläbirääkimisteks. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus leidis, et hageja menetluskulud summas 5413,22 eurot (riigilõiv 325 eurot, eeltõendamismenetluse kulud 826,90 eurot ja esindajakulud 4261,32 eurot) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Eeltõendamismenetlusega seotud kulude osas soovis hageja kostjalt 826,90 euro väljamõistmist, kuid esitatud õigusabikulude nimekirjast (I kd, tl 145) ei ole võimalik mõista, kuidas on kulud kujunenud. Samuti on hageja esindaja kulud on ebamõistlikult suured võrreldes vaidluse sisuga, mistõttu ei pea kohus kokkuvõttes põhjendatuks ega mõistlikuks nende täies ulatuses kostjalt väljamõistmist. Kohus leidis, et arvestades esitatud hagi ja et hageja on esitanud palju sarnaseid hagiavaldusi, saab põhjendatud õigusabikuluks saab pidada 1500 eurot.
Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1825 eurot (1500+325).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant I) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et väärtushinnangute puhul ei ole kohtul õigust tõlgendada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Selline õigus on kohtutel vaid n-ö kaudsete faktiväidete puhul, st faktiväidete puhul, mida kostja avaldatust selgesõnaliselt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Kohus ei saa järeldada, et „pedofiilitar“ on väärtushinnanguna tegelikult mõistetav „pedofiilina“. Kohus ei ole arvestanud sotsiaalvõrgustikule omast suhtlemise konteksti ja keelt. Kostja keelekasutus on Facebooki kommentaariumi stiil. Kohus oleks pidanud arvestama, et kommentaar on avaldatud mitteavalikus Facebooki grupis ning sealsed väljaütlemised ei pea olema kõrgendatud viisakusstandardiga. Isegi, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja kommentaar on rikkunud hageja isiklikke õigusi ja väljamõeldud sõnaga saab kellegi au teotada, siis ei ole kostja hinnangul alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei ole toonud esile ega põhjendanud põhjuslikku seost kostja kommentaari ja väidetava kahju tekkimise vahel. Hageja on avaliku elu tegelane, kes esineb televisioonis, kirjutab arvamusartikleid jne. Seega on hageja tegevuse osas põhjendatult avalikult diskuteeritud. Kostja vaidleb vastu ka menetluskulude jaotusele ja suurusele. Hageja nõudis 5000 euro väljamõistmist, kuid hagi rahuldati vaid 400 euro ulatuses. Lisaks tugines hageja vääralt ebaõigele faktiväitele. Ei ole loogiline, et hagi rahuldamisel tühise summa osas peaksid kõik hageja kulud jääma kostja kanda. Menetluskulud on jäetud kostja kanda tulenevalt sellest, et mõjutada teda edaspidiselt mingil moel käituma, mitte aga TsMS-i § 162 lg 1 tulenevalt. Kohus on pidanud põhjendatud õigusabikuluks 1500 eurot. Samas ei ole tuvastatav, millised konkreetsed õigusabikulud siia alla mahuvad. Hageja mitmed analoogilised hagiavaldused on peaaegu identsed.
5.Hageja (vastustaja I) palub jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vale on kostja seisukoht, et kuna „pedofiilitar“ ei ole n-ö päris sõna, ei saa see ka kellegi au teotada. Kostja ei väida isegi apellatsioonkaebuses, et tema kommentaar oleks olnud mingisugune seisukoha avaldus või mõttega lause. See on ka mõistetav, kuna teise inimese kohta lihtsalt „pedofiilitar“ kirjutamine ei kanna endas edasi mitte mingit muud mõtet, kui ainult eesmärki hagejat solvata. Kostja käitumine ei ole väljendusvabaduse kaitsealas. Kohus tuvastas õigesti, et kostja kommentaar on kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Hageja on tõendanud, et postitus oli avalik. Kostja seisukoht kahjuhüvitise suuruse kohta on põhjendamata. Samuti tõlgendab kostja valesti kogu maakohtusse esitatud hagi alust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks avaliku elu tegelane. Kostja väited seoses menetluskuludega on asjakohatud. Kostja väited ei anna alust menetluskulude jaotuse muutmiseks.
6.Hageja (apellant II) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 400 eurot ning palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsus menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas ning teha uus otsus, millega mõista hageja kantud menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja täies ulatuses. Maakohus tegi diskretsioonivea mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel. Maakohtu väljamõistetud hüvitise suurus ei vasta ühiskonna üldise heaolu tasemele. Sisult sarnastel asjaoludel on väljamõistetud hüvitisi summades 1000 eurot ja 3000 eurot. Kohus leidis ebaõigesti, et üld- ja eripreventsioon võib väljenduda ka väljamõistetavates menetluskuludes. Maakohtu põhjendustest tuleneb, nagu oleks kohus tuvastanud hageja enda osa kahju tekitamises VÕS § 139 järgi. Antud juhul on selle materiaalõiguse normi rakendamine lubamatu. Maakohus ei ole menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tehtud otsustusi põhjendanud ning on objektiivselt arusaamatul põhjusel vähendanud menetluskulusid peaaegu kolm korda.
7.Kostja (vastustaja II) palub jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Juhul, kui ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebusega ja leiab, et hagejale tuleb mittevaraline kahju hüvitada, siis ei ole 400 eurot kindlasti põhjendamatult vähe, pigem sellistes asjades üle keskmise. Hageja on hagis palunud kohtul mõista tema kasuks hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja kohus on selle järgi lahendi teinud. Hageja ei ole põhjendanud, miks tema arvamuse kohaselt on kohus diskretsioonipiire ületanud. Riigikohtu kohtupraktika analüüsi kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Väljamõistetud hüvitis jääb kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Nii hageja kui kostja apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ning kaebused tuleb jätta rahuldamata.
9.Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju nõude seoses kostja poolt Facebookis avaldatud kommentaariga, mida hageja käsitleb teda solvavana. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kirjutas Facebookis kommentaarina „pedofiilitar“ postituse alla, milles oli link hagejat käsitlevale videole. Apellatsioonimenetluses ei vaidlusta pooled maakohtu seisukohta, et tegemist on väärtushinnangu ja mitte faktiväitega.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väljend „pedofiilitar“ on hagejat teotav väärtushinnang. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja õigusliku hinnanguga, mille kohaselt tegemist on kostja õigusvastase käitumisega hageja suhtes ning kostja peab hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitama (kostjal on tekkinud kahju hüvitamise kohustus). Maakohus on seejuures õigesti lähtunud VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja lg 2, § 1047, § 1050 lg 1 sätestatust. Nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6).
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja kommentaar „pedofiilitar“ ei tähenda eesti keeles midagi. Maakohus on otsuse p-s 22 asunud põhjendatud seisukohale, et
sõna lõpp „tar“ lisab nimisõnale naissoo tähenduse. Asjas ei ole vaidlust, et sõna „pedofiil“ tähendab eesti keeles lapsepilastajat, seega on kostja soovinud oma kommentaariga viidata hageja tegevusele kui sellega sarnasele. Kostja väitel oli tegemist sõnamänguga. Ringkonnakohus leiab, et ka sõnamängu kasutamine ei õigusta teise isiku solvamist ja tema au teotamist.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et kostja sõnakasutus oli kooskõlas sotsiaalvõrgustikule omase suhtlemise konteksti ja keelekasutusega. Aktsepteeritav ei ole kostja seisukoht, et kellegi nimetamine „pedofiilitariks“ ongi stiil, mida Facebooki kommentaariumites võib vabalt kasutada ilma, et seda saaks ebakohaseks ja seega õigusvastaseks pidada. Maakohus on põhjendatult leidnud, et Facebooki postitus on avaldamine VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses. Kuna maakohtu määratud hüvitis on skaala alumises osas, siis on maakohus ebakohase väärtushinnangu avaldamise kohaga ka hüvise suuruse määramisel arvestanud (vt maakohtu otsuse p-d 30 ja 32).
13.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et antud juhul puudub tal kahju hüvitamise kohustus. Praegusel juhul piisab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et kostja avaldas hageja suhtes tema au teostavaid ebakohaseid väärtushinnanguid. Maakohus on asunud otsuse p-s 29 põhjendatud seisukohale, et võrreldes selle sätte varasema sõnastusega, ei näe kehtiv VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa hüvitisena üldse välja mõistmata. Seega peab igale au teostamise juhtumile järgnema ka au teostaja polt mõistliku hüvitise maksmine. Seetõttu ei ole enam asjakohased Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, millisele lahendile kostja apellatsioonkaebuses viitas, kuna viidatud lahendis on antud tõlgendus VÕS § 134 lg 2 varasemale redaktsioonile (kehtis kuni 30. detsember 2010).
14.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hageja oleks pidanud avaliku elu tegelasena kostja kommentaari taluma. Kõnealune videoülesvõte ja selle kättesaadavus meediaväljaannetes, hageja soov tutvustada avalikkusele laste seksuaalkasvatuse meetodeid, aga ka kasvatusteadlaste diskussioonid (ja erimeelsused) selles küsimuses ei muuda hagejat avaliku elu tegelaseks.
15.Hageja on avaldanud, et tema suhtes on au teotava ning laimava sisuga kommentaare avaldanud rohkem isikuid kui kostja, kelle vastu ta on esitanud ka hüvise nõudeid. Hageja kirjeldab hagiavalduses laimukampaaniat tema vastu, millega on tema usaldusväärsus seatud kahtluse alla (hagiavalduse p 35). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et sellistel asjaoludel ei saa hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. VÕS § 138 lg 1 kohaselt kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Seega võib hageja kannatanuna nõuda hüvitise maksmist kõigilt isikutelt, kelle poolt avaldatud kommentaarid on hageja jaoks tema isikuõigusi rikkuvad. Igalt isikult võib kahju nõuda määral, mis vastab tõenäosusele, mil määra isik võis kahju tekkimise põhjustada, st osavastutuse korras (VÕS § 138 lg 2). Seega oli hagejal õigus esitada hagi ka kostja vastu ning nõuda kostjalt tema poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist osavastutuse korras.
16.Hageja nõudis kostjalt hüvitise väljamõistmist mitte konkreetse rahasummana, vaid palus kohtul määrata õiglane hüvitus. Seepärast puudub ringkonnakohtul alus suurendada hageja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu poolt välja mõistetud hüvitise suurust. Olukorras, kus hageja on palunud mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse suurusega, ei saa hageja kohtuotsuse vaidlustamisel nõuda hüvitise suurendamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16 p 15). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt välja mõistetud hüvitis 400 eurot ei ole sümboolse suurusega ja põhjendatud ei ole hageja väited hüvitise ebapiisavuse osas. Maakohus ei ole hüvitise suuruse määramisel õigusnorme
rikkunud, on oma diskretsiooni hüvitise suuruse määramisel piisavalt põhjendanud, arvestades seejuures nii kommentaari avaldamise viisi, kohtupraktikat, kui ka hageja tegevuse kommenteerijate paljusust (otsuse p-d 30 ja 32). Nimetatud asjaoludel võib hageja kasuks väljamõistetav hüvitis olla väiksem kui hageja apellatsioonkaebuse p-s 6 nimetatud juhtudel. Ringkonnakohus lisab, et nii asja materjalide kui ka kohtuinfosüsteemi andmetel on hageja esitanud nõuded ka teiste kommenteerijate vastu, st hageja on nõustunud sellega, et talle tekitatud kahju eest ei vastuta üksnes kostja. Sellise hageja seisukohaga saab kohus kostjalt väljamõistetava hüvise suuruse määramisel arvestada. Maakohus ei ole seejuures väljunud hagi piiridest ega arvetanud asjaoluga, millele pooled ei ole maakohtu menetluses tuginenud. Maakohus ei ole asunud hindama teisi kommentaare, vaid on lähtunud hageja enda väidetest, et tema suhtes on algatatud laimukampaania. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et ta peab vastutama teiste isikute poolt hagejale tekitatud kahju eest. Kostja vastutab tekitatud kahju eest osavastutuse korras. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et mõistliku hüvitise suurust ei saa siduda kohtumenetluse kulude suurusega (maakohtu otsuse p 31) ja nimetatud põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Samas ei ole see käesoleval juhul aluseks hüvitise suurendamisele. VÕS § 139 sätestatule ei ole maakohus hüvise suuruse määramisel tuginenud, vastavad hageja apellatsioonkaebuse väited ei ole asjakohased.
17.Kuna maakohus on hagi rahuldanud täielikult, siis on põhjendatud maakohtu otsustus jätta kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seetõttu ei pidanud maakohus arvestama ka hagis märgitud võimaliku hüvitise summaga (5000 eurot), sest hageja ei ole nõuet sellises suuruses hüvise saamiseks esitanud. Vastupidiselt kostja arusaamisele ei ole maakohtu lahend tehtud hageja kahjuks.
18.Maakohus mõistis kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 325 eurot ja kulutused õigusabile 1500 eurot. Mõlemad pooled leiavad, et maakohus ei ole menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tehtud otsustust piisavalt põhjendanud. Hageja soovib kostjalt välja mõistetavate menetluskulude suurendamist, kostja vähendamist. Hageja kaebusest ei nähtu, milles konkreetselt tema etteheited maakohtu põhjenduste puudulikkusele seisnevad, küll aga nimetab hageja kaebuses mitmeid teisi kohtulahendeid, milles esitatud põhjendusi menetluskulude kindlaksmääramisel saaks kohus võtta eeskujuks. Kostja ei pea maakohtu poolt väljamõistetud õigusabikulu põhjendatuks, sest hageja on esitanud mitmeid analoogseid ning sisult identseid hagiavaldusi, samuti ei ole maakohus kontrollinud kulude põhjendatust kuludokumentide alusel. Ringkonnakohus rahuldas kostja taotluse ja palus hagejal esitada TsMS § 176 lg 6 alusel hageja menetluskulusid tõendavad dokumendid. Hageja esitas vastuseks ringkonnakohtu päringule kaks arvet, millest ühel oli märgitud eeltõendamismenetluse õigusabikulu ja teisel maakohtu menetluses osutatud õigusabikulu. Maakohtu menetluses on hageja 20. juuni 2020 menetluskulude nimekirja lisana esitanud ka õigusabikulude arvestuse. Hagejale on õigusabi osutatud hinnaga 160 eurot/h (lisandub käibemaks). TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud menetluskulusid kandma kohustatud poolelt välja üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et tegemist on kohtu kaalutlusotsusega eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt selle kohta Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-115-14 p 11, nr 3-2-1-177-15 p 13). Kuna
tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire (vt selle kohta Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-4310 p 19, 3-2-1-119-14 p 19, 3-2-1-115-14 p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma diskretsiooni kohaldades põhjendatult leidnud, et hageja nõutav kulu õigusabile on ülepaisutatud ja hinnanud põhjendatud õigusabikulu suuruseks maakohtu menetluses 1500 eurot. Ringkonnakohus nõustub pooltega, et maakohtu põhjendused diskrestiooni teostamisel on küllalt napid, kuid see ei ole viinud lõppkokkuvõttes maakohut ebaõige otsustuseni hageja õigusabikulude põhjendatud suuruse osas. Maakohus on põhjendatult jätnud arvestamata hageja võimalike kuludega eeltõendamismenetluses. Eeltõendamismenetluses taotles hageja teavet mitte üksnes kostja kohta ning seonduvalt käesoleva menetlusega ei olnud kulu kujunemine maakohtule esitatud dokumentide alusel jälgitav. Hageja ei ole selles osas maakohtu otsust ka selgelt vaidlustanud. Ringkonnakohus täiendab maakohtu põhjendusi. Hageja esindaja on koostanud asjas hagiavalduse, vastuse kostja vastusele, seisukoha kohtu kirjale. Ringkonnakohus märgib, et dokumentide koostamisel kuluv aeg peab üldjuhul hõlmama ka analüüsile ja kliendiga suhtlemisele kuluva aja. Asjas on toimunud kaks kohtuistungit, sealjuures tingis teise istungi pidamise vajaduse hageja ilmumata jätmine (nagu maakohus on märkinud). Põhjendatud on kostja seisukoht, et olukorras, kus hageja on esitanud nõudeid talle tekitatud kahju hüvitamiseks sarnasel alusel mitmete isikute vastu (hagiavaldused lk 163-179), ei saa hageja põhjendatud kulud õigusabile olla igas samaliigilises kohtuasjas samas suurusjärgus kui siis, kui esindaja ajaks hageja nimel üksnes ühte asja. Hagejale osutatud õigusabi ei saa olla seetõttu ka keskmisest keerukam. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nende asjaoluga piisavalt arvestanud, kui vähendas hageja nõutavat õigusabikulu 4261,32 eurot 1500 euroni (koos käibemaksuga). Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-t 4 kohaldanud, mistõttu on sellesisulised hageja apellatsioonkaebuse väited asjakohatud. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ka kostja 27. novembri 2020 menetlusdokumendis esitatud väited hagejale esitatud õigusabiarvete osas. Arvete kajastamine/mittekajastamine advokaadibüroo käibemaksu deklaratsiooni lisas on maksuõiguslik küsimus, millest ei saa sõltuda hageja õigusabikulude vajalikkus ja põhjendatus.
19.Kuna ringkonnakohus jätab mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.