Tartu Maakohus
Kohtunik
Merili Ratasepp
Määruse tegemise aeg ja koht
6. august 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-12705
Tsiviilasi
Artur Aldusevitšus hagi Tartu Vangla vastu kahju väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmisest keeldumine Hageja Artur Aldusevitšus (isikukood 38809280242; viibimiskoht XXX);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Tartu Vangla (registrikood 70006056)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub Artur Aldusevitšuse ja Tartu Vangla vahel tsiviilõigussuhe. Hageja etteheited Tartu Vangla vastu on tekkinud avalik-õiguslikust suhtest. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et tegemist on avalik-õiguslik vaidlusega, kus nõutakse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) näeb ette avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohtu hinnangul ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga ning Tartu Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel jätab kohus Artur Aldusevitšuse hagi Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata. Hagejal on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule. Kui hageja tugineb sellele, et kostja on talle kahju tekitanud, peab ta esmalt pöörduma kahjunõudega vangla poole. Hageja saab halduskohtusse pöörduda alles siis, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud, rahuldamata või läbi vaatamata jätnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.