Muud › Muud hagiasjad

A. K. (avaldaja) esitas 11. augustil 2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse E. V. S. kaudu (P.- ja P.) vastu. Avalduse kohaselt on avaldaja alates 2015. aastast taotlenud Eestis XXX. XXX andmisest on viiel korral keeldutud. Avaldaja soovib lahkuda XXX, et elada koos oma perega. P.- ja P. ei anna aga avaldajale dokumente. Avaldaja ei saa Eestist lahkuda ega töötada. Avaldajal ei ole võimalik hüvitisi saada. Avaldajat on tagastatud XXX, XXX ja XXX. Avaldajat taheti XXX küüditada. Avaldaja põgenes sealt. XXX ei dokumenteerinud avaldajat, kuna avaldaja on kodakondsuseta inimene. Eestist lahkumise keeld rikub Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 4 artikli 2 lõiget 2, inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 osa 2, 1926. aasta orjapidamise konventsiooni artikli 1 osa 1 ning 1956. aasta orjanduse kaotamise, orjakaubanduse ning orjusega sarnaste institutsioonide ja tavade täiendava konventsiooni artikli 3 osa 1 ja artikli 6 lõike 1 punkti 2. Avaldaja Eestisse viimine rikub 1926. aasta orjapidamise

konventsiooni artikli 1 osa 1 ning 1956. aasta orjanduse kaotamise, orjakaubanduse ning orjusega sarnaste institutsioonide ja tavade täiendava konventsiooni artikli 3 osa 1 ja artikli 6 lõike 1 punkti 2. Avaldaja palub sellest tulenevalt:  kohustada P.- ja P. andma avaldajale luba lahkuda,  kohustada P.- ja P. väljastama avaldajale isikutunnistus,  tunnistada avaldaja õigust tööle ja soodustustele;  tunnistada avaldaja väljasaatmine U.lootusetuks. Avaldaja palub võimaldada avaldajale vene keele tõlk ja jurist ning vabastada avaldaja riigilõivu tasumisest, kuna avaldajal ei ole sissetulekuid.

KOHTU SEISUKOHT

Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 lg 1 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Avaldaja palub kohustada Politsei- ja Piirivalveametit andma avaldajale luba lahkuda ja väljastama avaldajale isikutunnistus ning tunnistada avaldaja õigust tööle ja soodustustele ja tunnistada avaldaja väljasaatmine U. lootusetuks. Avaldaja soovib sisuliselt seega, et avaldaja poolt P.- ja P. esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldataks ning et ta saaks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 37 alusel elamisloa, VRKS § 45 järgi õiguse Eestis töötada ning rahvusvahelise kaitse saajale VRKS § 75 kohaselt laienevaid soodustusi. Rahvusvahelise kaitse taotluse vaatab VRKS § 3 lg 4 järgi läbi Politsei- ja Piirivalveamet. Eraõiguslik isik ei saa seda teha. Rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS § 14 jj), so avalik-õiguslike normide alusel. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega tekib Politsei- ja Piirivalveameti ja taotleja vahel alluvussuhe, milles Politsei- ja Piirivalveamet ehk avaliku võimu kandja teostab avalik-õiguslike normide alusel avalikku võimu. Tegemist ei ole seega eraõigusliku, vaid avalik-õigusliku suhtega. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused lahendatakse HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtus. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks tuleb VRKS § 251 lg 1 järgi pöörduda haldus-, mitte maakohtusse. Isikutunnistuse ja reisidokumendi annab isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 15 lg 4 p 1 järgi välja Politsei- ja Piirivalveamet. Isikut tõendava dokumendi, sh isikutunnistuse ja reisidokumendi, väljaandmise otsuse tegemise pädevust ei või ITDS § 2 lõigete 1 ja 2 ning § 31 lg 3 kohaselt halduslepinguga üle anda. Isikutunnistuse ja reisidokumendi saab seega väljastada üksnes Politsei- ja Piirivalveamet, so avaliku võimu kandaja. Eraõiguslik isik ei saa seda teha. Isikutunnistus ja reisidokument väljastatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse, so avalik-õiguslike normide alusel. Isikutunnistuse ja reisidokumendi väljaandmise otsustamisel tekib Politsei- ja Piirivalveameti ja isikutunnistuse väljaandmist taotleva isiku vahel seega alluvussuhe, milles Politsei- ja Piirivalveamet ehk avaliku võimu kandja teostab avalik-õiguslike normide alusel avalikku võimu. Tegemist ei ole seega eraõigusliku, vaid avalik-õigusliku suhtega. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused lahendatakse HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtus. Avaldajal tuleb isikutunnistuse ja Eestist lahkumist võimaldavate reisidokumentide saamiseks seega esmalt pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole. Kui Politsei- ja Piirivalveamet jätab avaldaja taotluse rahuldamata, saab avaldaja selle vaidlustada haldus-, mitte maakohtus.

Kohus märgib, et välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, sealhulgas kellele on haldusaktiga või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda, on välismaalaste seaduse § 104 lg 3 järgi keelatud Eestis töötada. Selleks, et avaldaja saaks Eestis töötada, peab avaldajal olema seaduslik alus Eestis viibimiseks. Avaldajale saab Eestis viibimise õiguse anda Eesti riik. Kuni avaldajale ei ole antud Eestis viibimise õigust, ei ole võimalik tunnistada, et avaldajal on õigus Eestis töötada. Tartu Maakohus ei ole eeltoodust tulenevalt pädev kohus. Avaldus tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.