nende Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910; aadress XXX-i ) Hageja lepinguline esindaja Darina Koivunen (e-post XXX) Kostja A.S. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A.S.-ilt (A.S.) hageja PLACET GROUP OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2380 eurot ning viivised perioodi 22.01.2025 – 12.05.2025 eest summas 58,16 eurot, kokku 2438,16 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A.S.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (2380 eurolt) alates 13.05.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 87% ulatuses kostja A.S.-i ja 13% ulatuses PLACET GROUP OÜ kanda.
6.Rahuldada PLACET GROUP OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
7.Välja mõista kostjalt A.S.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskuludena 452,40 eurot.
8.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 13.05.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks põhivõla 2458,63 eurot, tasumata intressid summas 296,09 eurot, 12.05.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 41,30 eurot (põhinõudelt 2 458,63 eurot) ning 10 eurot tasumata sissenõudmiskulud, kokku 2 806,02 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult posti teel 12.06.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 3080,16 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 24.07.2024 krediidikontolepingu KK4117424, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 2 600 eurot (dtl 39-58). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 29,90% aastas. Hageja kinnitusel kostja tagasimakseid sooritanud ei ole (dtl 35). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles 21.02.2025.a. (dtl 82).
7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). 2(4)
8.Hageja on kinnitanud kohtule, et krediidilepingu sõlmimisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Lisaks on analüüsitud kostja pangakonto väljavõtet perioodil 30.01.2024 – 15.07.2024. Hageja on avaldanud, et konto väljavõtte alusel asuti seisukohale, et kostja keskmiseks sissetulekuks on 1001,70 eurot kuus (dtl 73). Samas on pangakonto väljavõttest näha, et kahel viimasel kuul ei ole kostja enam töötasu saanud ning kostja sissetulekuks on vaid Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus summas 617,10 – 637,67 eurot kuus ning sotsiaaltoetus sumas 34,01 eurot kuus, seega on kostja reaalseks sissetulekuks keskmiselt 660 eurot kuus. Hageja ei oleks tohtinud arvestada kostja sissetulekute hulka töötasu, kui kontoväljavõttest nähtub, et kostja töötasu enam ei saa. Lisaks on hageja märkinud, et kostja igakuisteks finantskohustusteks 211,76 eurot, kostja majapidamiskuludeks 370 eurot ning käesoleva vaidlusaluse krediidikonto alusel tasumisele kuuluv osamakse summas 116,78 eurot. Tulenevalt eeltoodud andmetest ja hageja enda arvutusest (sissetulek – finantskohustused – majapidamiskulud – krediidikonto osamaks ehk 660-211,76-370116,78= - 38,54) ei olnud kostja krediidivõimeline. Hageja esitatud konto väljavõtete analüüsi alusel saab kohus asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Analüüsist nähtub, et kostja väljaminekud ületavad kostja sissetulekuid ning kostja katab oma kulusid täiendavate laenude võtmisega.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 29,90% aastas, (vt dtl 45). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4,25%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi nõuda. Kohus on teinud hagejale 29.04.2025 puuduste kõrvaldamise määruses ettepaneku puhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, esitada võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 nõuetele vastav nõude ümberarvestus. Hageja ümberarvestust kohtule esitanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja intressinõude täies ulatuses rahuldamata. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
10.Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku 2380 eurot (dtl 75-77), kohustusega tasuda igakuiseid tagasimakseid minimaalselt 2% krediidisummast. Kostja tagasimakseid sooritanud ei ole. Põhinõude suuruseks kujuneb seega 2380 eurot, sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse (v.a seaduses sätestatud määras) ega ka muid tasusid. Võimalik intressinõue jäi rahuldamata, kuna hageja ei esitanud sellise nõude rahuldamiseks vajalikku ümberarvestust (vt p 9). Seega saab kohus rahuldada vaid põhivõla tagastamise nõude.
11.Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivised lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 22.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.05.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt, so summas 58,16 eurot, sest hageja on põhinõude hulka arvestanud ka muud teenustasud krediidikonto kasutamisest, tegelik põhinõue on 2380 eurot ning sellelt summalt on sissenõutavaks muutunud viivis mainitud perioodil summas 58,16 eurot.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 3(4)
14.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 420 eurot ning õigusabikuludest summas 150 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
17.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 520 * 87% = 452,40 eurot.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.