2-20-8263
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuli 2020, Jõhvi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-8263
Tsiviilasi
M. M. avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: M. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, e-post xxx)
M. (isikukood xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx,
Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (asukoht Soola 3, 51013 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post: xxx; vandeadvokaadi tunnistus nr 141)
Kuulutada välja M. M. pankrot 15. juulil 2020 kell 16.00.
2-20-8263
M. M. esitas 05.06.2020 Viru Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 09.06.2020.a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause.
02.07.2020 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Võlgniku üldandmed: M. M. elab aadressil xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, töötab xxx AS-s (xxx, teenindaja). Võlgnik on perekonnaseisult lesk, abielu lõppes abikaasa G. M. surmaga 26.09.2001. Ülalpeetavad puuduvad. Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest. Kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Võlgniku elukohana nimetatud korteriomand xxx xx-xx xxx
2-20-8263 kuulub alates 05.03.2020 V. E.ile. Enne seda, alates 13.05.2014 kuulus korteriomand võlgnikule. Omanikuvahetuse aluseks on 05.03.2020 sõlmitud korteriomandi müügileping, mille kohaselt vara hinnaks oli 2 200 eurot ja see oli müüjale (võlgnik) tasutud enne lepingu sõlmimist sularahas. Arvestades esitatud andmeid, kasutab võlgnik antud korteriomandit edasi elamispinnana. Võlgnik on selgitanud, et pidi korteri müüma põhjusel, et 2017.a. sai laenuks sularahas 1 750 eurot, mille eest tasus ära Creditstari laenu. Nimetatud tõendid on võlgnik esitanud. Korteri müügist saadud raha olevat kasutatud laenude maksmisele, kuid pangakontolt mingeid suuremaid laenude tagasimakseid ei kajastu. Samuti puuduvad selle kohta võlgniku täpsemad selgitused. Ajutine haldur ei vaidlusta korteri müügihinda, kuid selle müügist saadud rahade liikumist on vajalik veelkord tõendada edaspidiselt. Seega, ajutine haldur võlgniku omandis käesoleval ajal kinnisvara tuvastanud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel M. M. nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnik on võõrandanud talle kuulunud sõiduauto Toyota Avensis (v.l. 2006) 10.03.2020 samale isikule, kellele korteriomandi V. E.ile. Sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Auto.24 portaali kohaselt on analoogsete sõidukite hinnaklass ca 2 000 eurot. Võlgnik ei ole oma avalduses esitanud andmeid sõiduki müügist saadud rahaliste vahendite kasutamise kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et sõiduki ostmiseks on võlgnik eelduslikult võtnud laenu Bondora AS-lt, sest 20.08.2019 on kontolt välja võetud rahalisi vahendeid 3 200 eurot. Võib eeldada, et see oli sõiduki ostuhind. Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnik pankrotiavalduses ei ole esitanud tõendeid muu vara kohta, peale töötasu. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: Swedbank AS nr xxxxxxx, mille saldo 25.06.2020 seisuga oli 3,75 eurot. Konto jääk on muutuv, sest sinna laekuvad võlgniku tulud ning ajutine haldur on andnud nõusoleku kontolt rahaliste vahendite kasutamiseks kuni 584 eurot/kuus. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku konto väljavõtete viimase aasta ulatuses ning tuvastanud, et võlgnikule on kontole laekunud endiselt kiirlaenu firmadest rahalisi vahendeid, millest osa on kasutatud kehtivate laenulepingute teenindamiseks. SEB Pangas omab võlgnik kontot nr xxxxxxx, mille saldo on 0,62 eurot. SEB konto väljavõtte kohaselt on laekumised eraisikutelt või sularaha sissemaksed. Teistes krediidiasutustes kehtivad lepingulised seosed puuduvad. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga alates 01.01.2003. Kohustusliku pensionikonto osakud ei ole käesoleval ajal pankrotimenetluses realiseeritavad. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule tulu deklareerinud 2019-2020 perioodil xxx AS. Võlgnikule makstud brutotulu ületab igakuiselt talle pankrotimenetluses kätte jääva summa. Normaalse elustiili juures poleks võlgnikul olnud eelduslikult vajadust täiendavate rahaliste laenude võtmiseks. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Pankrotiavalduses on selgitatud, et võlgnikule kuulub pärand, mille koosseisu kuulub talumajast 1⁄2 osa. Raha puudusel jäi protsess algatamata, millest jutt pole teada. Ajutine haldur esitas pärandi kohta täiendava selgitusnõude, kuid võlgnik ei ole midagi täiendavalt selgitanud, sest see olevat tülitekitav. Käesoleval ajal puudub ajutisel halduril selgus võlgniku pärandi vastuvõtmise või keeldumise kohta, kuid pärast pankroti väljakuulutamist pärandi vastuvõtmise üle otsustab ainult võlgnik. Käesoleval ajal ei ole ajutine haldur tuvastanud nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ise pole neid nimetanud.
2-20-8263 Seosed äriühingutega Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Sissetulek on ulatuses, mis eelduslikult erilist rahaliste vahendite arestimist ei võimalda. Võlgniku võlad Võlgnik on pankrotiavaldusele lisanud talle teadaolevate võlanõuete koosseisu. Täitemenetluste registri kohaselt ühtegi aktiivset sundtäitmist käesoleval ajal ei ole. Võlgniku vastu on esitatud täitemenetluses nõudeid eelnevatel aastatel, viimased 2013-2014. Võlgniku poolt esitatud võlakohustused on alljärgnevatele võlausaldajatele: Bigbank AS – võlausaldaja on ajutisele haldurile avaldanud, et võlgnikul on võlgnevus neljast tarbijakrediidilepingust tulenevalt kokku summas 4 594,97 eurot, lisanduvad intressid ja muud kulud; (võlgniku andmetel 9 751,55 eurot); Ferratum Bank plc – võlasumma 4500 eurot; TF Bank AB – võlasumma 565,00 eurot; Credit.ee – võlasumma 100,00 eurot; Avanss OÜ (BB Finance) – võlasumma 100 eurot; Bondora AS – võlasumma 10500 eurot; Omaraha OÜ – võlasumma 560 eurot; Raha24 (Julianus Inkasso) – võlasumma 1090,45 eurot; Creditstar Eesti – võlasumma 3 841,03 eurot; Nord Collect OÜ – võlasumma 1609,74 eurot; Inbank OÜ – võlasumma 1200 eurot; Coop Pank – võlasumma 726 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlasummad ei pruugi olla käesolevat ajamomenti kajastavad ning suure tõenäosusega on võlgnik nimetanud summad, mis olid lepingujärgsed siis, kui võlgnik oleks lepingu kohaselt täitnud lepingu perioodi lõpuni. Kui pankrot välja kuulutatakse, siis lepingud lõpetatakse ning intressi ja viivise arvestamine lõpetatakse. Seega suure tõenäosusega võlgniku esitatud võlanõuete summad muutuvad. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi 12 võlausaldaja ees summas 29 387,19 eurot. Arvestades siiski võlgniku tulu, siis pole võimalik isegi väiksemas mahus kohustuste täitmine olemasoleva tulubaasi arvelt. Ajutise halduri hinnangul pole nõuded (või vähemalt kõik) veel sissenõutavaks muutunud, sest võlgnik on jooksvalt lepingulisi kohustusi täitnud. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Ajutine haldur on tutvunud võlgniku esitatud avaldusega. Avalduse kohaselt oli võlgnikul terviserike, kui 90-ndatel diagnoositi psüühiline häire. Võlgnik kinnitab, et on kergesti mõjutatav, mistõttu sattus ka paljude laenuandjate mõjutusel laenusaajaks. Makseraskused tekkisid 2019. aastal seoses tööl tekkinud olukorraga (kaupluse remont, sundpuhkus). Oma selgituses on võlgnik jälle oma hädade põhjuseks pidanud oma poega, kes olevat kõikide laenu võtmise põhjus. Suutmatus on kohustusi täita, ei ole mitte maksejõuetuse põhjus, vaid selle tagajärg. Põhjendatud ei ole kindlasti laenamine olukorras, kus isikul on võimalik oma igapäevaseid vajadusi katta olemasolevate ja püsivalt saadavate tulude arvelt. Vara tagasivõitmisest. Käesolevaks ajaks kogutud andmete kohaselt võivad tagasivõitmise alused esineda nii korteriomandi müügi kui ka sõiduki võõrandamisega seonduvalt. Nimetatud asjaolud vajavad täiendavat kontrollimist.
2-20-8263 Kokkuvõte Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub likviidne vara ning sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks. Juhul, kui Viru Maakohus kuulutab M. M. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.
Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M. M. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 29 387,19 eurot, likviidne vara võlgnikul puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on see, et võlgnik on kergesti mõjutatav, mistõttu sattus ka paljude laenuandjate mõjutusel laenusaajaks. Samuti on põhjuseks makseraskuste tekkimine 2019. aastal seoses tööl tekkinud olukorraga (kaupluse remont, sundpuhkus). Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus M. M. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 18. augustil 2020 kell 14.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas.
2-20-8263 Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud M. M. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7,25 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 400 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palus hüvitada tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 397 eurot (lisandub käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.