Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi H. S. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
743,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja: H. S. (isikukood XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 02.07.2024 sõlmitud Partner kuukaardi ostulimiidi lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 299,89 eurot, viivis perioodi 11.08.2024 - 01.08.2025 (k.a) eest 69,39 eurot ja viivis 0,065% päevas põhivõlalt alates 02.08.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 11.02.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 02.07.2024 sõlmitud ostulimiidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 299,89 eurot, viivised 36,06 eurot ning sissenõudekulud 20 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhinõudelt (299,98 eurot) alates 12.02.2025 kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% aastas.
2.Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Kostja ja T AS (T) sõlmisid 02.07.2024 lepingu nr XXX, mille kohaselt võimaldas T kostjale ostulimiidi 300 eurot kasutamist, et osta kaupu edaspidi TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L ́Occitane kauplustes maksepäeva edasi lükates. Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes Partnerkaardiga sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. Hageja hinnangul ei ole T ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei lisandunud seatud maksetähtaja andmiselt arvestusliku intressi (lisa 1.1 punkt 3.1 viimane lause) ning T-l ei tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt, näiteks jooksva aasta jooksul VÕS § 94 mõttes. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul (lisa 1.1 p 4.1.2). Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks 0%. Kostja asus T poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama perioodil 01.07.2024 - 31.07.2024 ostulimiiti summas 299,89 eurot.
2
2.2.Kostja rikkus Lepingu Tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr 893573 alusel tähtajaga 10.08.2024 (lisa 2). T AS ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud lepingu kehtivuse aega. Tingimuste p 7.1 järgi oli T-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt lepingu täitmist, teatades Tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Tingimuste p 7.3.1 järgi ütleb T Ostulimiidilepingu erakorraliselt üles ilma punktis 7.1.2 nimetatud tähtaega järgimata, kui kliendil on T-i ees võlgnevus 50 kalendripäeva. Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas T kostjat 25.10.2024 lepingu lõpetamisest. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-postiaadressile XXX (lisa 3). Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 13.11.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot; 02.12.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas (lisa 1 ja lisa 1.1 p 4.5). Hageja nõuab arvel toodud summalt viivist alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
2.3.25.10.2024 loovutas T oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
3.Kostja ei ole vastust hagile kohtule esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud, kostja ei ole hagile vastust esitanud.
5.Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 02.07.2024 digiallkirjastatud Partner kuukaart ostulimiidi lepingu XXX (dtl 31), milles ostulimiidiks on märgitud 300 eurot. Digiallkirja konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa, viivise määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt T AS esitatud arvele. Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud nii Partnerprogrammi kui Ostulimiidi üldtingimustega ja T AS andmekaitsetingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas aadressil www.partnerkaart.ee. Eraldi on hageja kohtule esitanud Partner kuukaardi ostulimiidi üldtingimused (kehtivad alates 24.08.2022; dtl 32). Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti perioodil 01.07.2024 - 31.07.2024 summas 299,89 eurot. Hageja on kohtule esitanud arve nr 893573 ostulimiidi kasutamise eest perioodil 01.07.2024 - 31.07.2024 summas 299,89 eurot, maksetähtajaga 10.08.2024 (dtl 37). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 02.07.2024 Partner Kuukaardi ostulimiidi lepingu, et kostja kasutas 2024.a juulis ostulimiiti summas 299,89 eurot. Hageja 3
on esile toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arve ning hageja väitel on kostjal arve summas 299,89 eurot tasumata. Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole T AS kauba müüja, vaid on kostjaga sõlminud laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et T AS on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse T AS-le laenuna. Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS § 396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks. Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.
6.Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja selgitab, et T ja kostja on lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas ning et seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 24%. Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ning leiab, et kokku lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur. VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel. Hageja on arvestanud viivise perioodi 11.08.2024 – 11.02.2025 eest summas 36,06 eurot. Kohus arvestab täiendavalt viivise alates 12.02.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 01.08.2025 (k.a) summas 33,33 eurot.
7.Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu tingimuste p-le 7.8. Kohtule esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: Lepingu lõppemine ei mõjuta enne lepingu lõppemist tekkinud rahaliste nõuete sissenõutavaks muutumist ega rahuldamist, seejuures kohustub klient hüvitama ka kõik nõude kindlakstegemise ja sissenõudmisega seotud kulutused. Seega ei ole hageja esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta (meeldetuletuskirjade saatmise tasumäärade kaudu).
4
VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-24-130561 menetluses ja hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 140 eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 122 eurot koos käibemaksuga (100 + 22). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi; -hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Kohtu hinnangul on tegemist olemuslikult standardse ja lihtsa varalise õigusvaidlusega ning kohus arvestab, et sama hageja on sama esindaja kaudu esitanud samasuguseid nõudeid 5
hulgaliselt. Seega on sellise nõude esitamine hagejale standardiseeritud protsess. Kostja ei ole menetluses osalenud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind mõistlik ja vastab turuhinnale. Kohtu hinnangul ei saa sellise hagi esitamisele pidada põhjendatuks suuremat ajakulu kui 1 h, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 122 eurot (1 tund × 122 eurot) koos käibemaksuga. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 282 eurot, millest riigilõiv on 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 122 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind oli 427,10 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 299,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 11.08.2024 – 11.02.2025 eest summas 36,06 eurot ja viivisenõude põhinõudelt alates 12.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,065% päevas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 71,15 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 407,1 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast 95,31%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 95,31% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 95,31% hageja põhjendatud menetluskuludest, millele vastab summa 268,77 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kostja ei ole menetluses osalenud ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.