Võlaõigus

1(4)

2-25-109031

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 2 1 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress 1. Mai 2, 20308 Narva; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitus Hagiavalduse põhjal on hageja nõude aluseks kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud 05.12.2022 järelmaksuleping nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 149,99 eurot järelmaksuga, 24.04.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 179,99 eurot järelmaksuga ja 01.06.2024 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 129,99 eurot järelmaksuga. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 46,32% aastas ja intressimäär 15,9% aastas. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 43,86% aastas ja intressimäär 15,9% aastas. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 30,65% aastas ja intressimäär 15,9% aastas. 2(4)

2-25-109031 Kostja oli viivituses 10.2024, 11.2024 ja 12.2024 tagasimaksetega. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2024 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingu XXX alusel soetas kostja kauba maksumusega 149,99 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 132,00 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 17,99 eurot. Lepingu XXX alusel soetas kostja kauba maksumusega 179,99 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 123,55 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 56,44 eurot. Lepingu XXX alusel soetas kostja kauba maksumusega 129,99 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 22,57 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 107,42 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal põhivõlg summas 181,85 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus kokku summas 11,93 eurot. Sissenõudmisega seotud kulusid on kokku summas 90 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 11,41 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 21.05.2025 lepingujärgses viivisemääras s.o 15,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 181,85 eurot x 15,9% aastas = 28,91 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks on krediidiandja kostja maksevõimet hinnanud kostja laenutaotluse ja maksehäireregistri andmete (maksehäired puudusid) põhjal. Kostja igakuised sissetulekud ületasid igakuiseid kohustusis vastavalt 1000 ja 200 eurot, 2000 ja 500 eurot, 2000 ja 600 eurot. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on kogunud ja kontrollinud kostja majanduslikku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Hageja palub mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõlgnevuse 181,85 eurot, intressinõude summas 11,93 eurot, sissenõudmiskulud 90 eurot, viivise 11,41 eurot ja täiendava viivise nõudest, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 28,91 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudekuludena muud makseviivitusega tekkinud kulud kogusummas 15 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 113 1 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema 3(4)

2-25-109031 ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid toimetati kostjale 05.06.2025 määruse alusel kätte 12.06.2025 isiklikult käsipostiga. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 26.06.2025 vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus märgib põhjendavas osas vaid menetluskuludega seonduva. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 100 eurot ja hageja õigusabikulud 527 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 527 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas 150 eurot ning menetluskulud kokku 270 eurot (100 + 20 + 150). Nimetatud summa koos lisanduva viivisega kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt hageja menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.