2-19-5572/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-19-5572 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank - a/a EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 19.11.2013.a laenulepingu, mille p-s 1.1 lepiti kokku, et hageja annab kostjale laenu tähtajaliselt 15 000 eurot. Leping p 2.1 järgi kohustus kostja laenu tagastama hiljemalt 19.11.2014.a. Ühtlasi kohustus kostja kohustub hagejale tasuma laenusummalt ka laenuintressi 30% aastas (lepingu p 2.3). Kostja on 01.05.2019.a elektronkirjas tunnistanud võlgnevust hageja ees, kuid on avaldanud, et tal puuduvad rahalised vahendid nõude rahuldamiseks. Kohus on 29.01.2020.a määrusega kostja vastuse jätnud käiguta ning kohustanud kostjat esitama nõuetekohase vastuse hagile 14 päeva jooksul kohtukirja kostjale kättetoimetamisest arvates. Ühtlasi on kohus kostjat hoiatanud, et kui kostja nõuetekohast vastust ei esita, siis võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kõnesolev kohtukiri on kostjale kätte toimetatuks loetud TsMS § 3141 lg 1 alusel 04.06.2020.a. Seega tuli kostjal esitada vastus hiljemalt 18.06.2020.a. Kostja ei ole tähtaegselt ega hiljem hagi vastuses esinevaid puuduseid kõrvaldanud ega kohtule nõuetekohast vastust esitanud. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub hagiavalduses taotletud ulatuses rahuldamisele. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja esindajakulud summas 880 eurot (käibemaksuta). Hageja

2-19-5572 lepinguline esindaja on hagejale õigusabiteenust osutanud järgmiselt:  09.11.2018.a kohtumine ja nõupidamine kliendiga 1 h;  16.11.2018.a rahvastiku registrisse ja PPA-le päringu teostamine A. S elukoha ja sideandmete väljastamiseks 0h 30 m;  20.11.2018.a hagiavalduse koostamine 3h 30 m;  29.06.2020.a kohtu 01.06.2020 ja 25.06.2020 kirjadega tutvumine. Suhtlus kliendiga. Menetluskulude taotluse koostamine 0h 30m Hagejale on õigusabi teenust osutatud tunnihinnaga on 160 eurot (+km). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, palub hageja mõista õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Hageja märgib, et arvestades tsiviilasja hinda (43 500 eurot), on õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Hageja kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses menetlusega tsiviilasjas nr 2-19-5572. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavalduse põhjendava osa mahtu), õigusvaidluse keerukust ning tsiviilasja hinda arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud on hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindajakulud 880 euro ulatuses. Asjas tasutud riigilõiv 1000 eurot on tuvastatav toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 1000 eurot ja esindajakulud summas 880 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).