Global Export OÜ hagi Finesta Baltic OÜ vastu nõude tunnustamiseks Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. oktoobri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Finesta Baltic OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Global Export OÜ (registrikood 12579459), esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli esindajad apellatsioonimenetluses Kostja: Finesta Baltic OÜ (registrikood 11516178), esindajad vandeadvokaat Maksim Greinoman ja vandeadvokaadi abi Jaanus Stern Istungi toimumise aeg
02. juuni 2020
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. oktoobri 2019 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi ja tunnustas Global Export OÜ nõuet Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 27 920 eurot ületavas summas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab Global Export OÜ hagi Finesta Baltic OÜ vastu 36 960 euro suuruse nõude tunnustamiseks Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata ja jaotab menetluskulud teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
3.1.Rahuldada Global Export OÜ hagi Finesta Baltic OÜ vastu nõude tunnustamiseks Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt.
3.2.Tunnustada Global Export OÜ nõuet Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses suurusega 27 920 eurot teise järgu nõudena.
3.3.Jätta rahuldamata Global Export OÜ hagi Finesta Baltic OÜ vastu 36 960 euro suuruse nõude tunnustamiseks Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 57% ulatuses hageja Global Export OÜ ja 43% ulatuses kostja Finesta Baltic OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD
1.Global Export OÜ esitas 29.06.2018 Harju Maakohtule hagi Finesta Baltic OÜ vastu 13 070 euro suuruse nõude tunnustamiseks Karmer Estek OÜ (endine ärinimi Oravapoisid OÜ) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. 17.07.2018 esitas hageja täiendavalt alternatiivnõude, paludes tunnustada oma 64 000 euro suurust nõuet. 23.08.2018 hagiavalduse terviktekstis palus hageja samuti tunnustada oma 13 070 euro suurust nõuet või alternatiivselt 64 000 euro suurust nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse 23.08.2018 tervikteksti kohaselt kuulutati 24.01.2018 välja Karmer Estek OÜ pankrot. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul 31.05.2018 jäeti tunnustamata hageja nõue pankrotivõlgniku vastu suurusega 64 880 eurot. Nõude tunnustamisele ja selle järgule esitas vastuväite kostja.
3.Hageja nõue tuleneb hageja ja pankrotivõlgniku vahelistest laenulepingutest (nr-d 2014-2, 10/2014, 2017-1 ja 05). Hageja pangakonto 2014., 2015., 2016. ja 2017.a väljavõtetest nähtub, et hageja ja võlgnik andsid teineteisele oma vabadest vahenditest finantsabi. Pankroti väljakuulutamise hetkel oli pankrotivõlgnik hagejale võlgu.
4.Pankrotivõlgnik tegi 2014.a hagejale ülekandeid kokku 43 600 euro ulatuses, hageja pankrotivõlgnikule 5000 euro ulatuses. 2015.a tegi pankrotivõlgnik hagejale ülekandeid 41 310 euro ulatuses, hageja pankrotivõlgnikule 25 800 euro ulatuses. 2016.a tegi pankrotivõlgnik hagejale ülekandeid 16 300 euro ulatuses, tagasi sai 53 260 eurot. 2017.a kandis pankrotivõlgnik hagejale üle 17 000 eurot, hageja pankrotivõlgnikule 44 920 eurot.
5.Hageja on andnud pankrotivõlgnikule laenu ja saanud tagasimakseid järgmiselt: Laenulepingu nr 10/2014 alusel maksis hageja pankrotivõlgnikule kokku 48 000 eurot, tagasimakseid selle lepingu alusel tehtud ei ole. Hageja nõue on seega 48 000 eurot. Laenulepingu nr 2014-2 järgi maksis hageja pankrotivõlgnikule 51 360 eurot, pankrotivõlgnik tegi tagasimakseid 89 910 euro suuruses summas, sh 15 000 eurot
maksis pankrotivõlgnik ekslikult viitega lepingule nr 2015-2, millist pooled sõlminud ei ole. Hageja kohustus on seega 38 550 eurot. 21.08.2014 andis pankrotivõlgnik hagejale lühiajalist laenu 9000 eurot. Hageja ei ole teinud pankrotivõlgnikule tagasimakset viitega lühiajalisele laenule. Hageja kohustus on seega 9000 eurot. Finantseerimislepingu nr 2017-1 alusel maksis hageja pankrotivõlgnikule 13 620 eurot, pankrotivõlgnik maksis tagasi 17 000 eurot. Hageja kohustus on 3380 eurot. Laenulepingu nr 05 alusel maksis hageja pankrotivõlgnikule 16 000 eurot, tagasimakset selle lepingu alusel tehtud ei ole. Hageja nõue on seega 16 000 eurot.
6.Kokku maksis hageja pankrotivõlgnikule aastatel 2014-2017 seega 128 980 eurot ja pankrotivõlgnik hagejale 115 910 eurot. Pankrotivõlgnik võlgneb hagejale seega 13 070 eurot (128 980 – 115 910). Ühegi laenulepingu järgne laenu tagastamise tähtaeg ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkeks saabunud. Hageja esitas ekslikult pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 64 880 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena.
7.Laenulepingud nr-d 2014-2 ja 10/2014 ei ole korrektsed, kuna neil puudub laenuandja nimi. Samas on mõlemale lepingule laenuandja esindajana alla kirjutanud hageja juhatuse liige KM. Lisaks nähtub pangakonto väljavõtetest, et pooled on teinud makseid viidetega nendele laenulepingule. Kui laenulepingud nr-d 2014-2 ja 10/2014 on tühised, on hagejal nõue pankrotivõlgniku vastu alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte alusel.
8.Hageja tasaarvestas oma nõuded pankrotivõlgniku vastu pankrotivõlgniku nõuetega tema vastu. Alternatiivselt, kui hageja tasaarvestus ei kehti, palub hageja tunnustada tema nõuet suurusega 64 000 eurot, arvestades, et pankrotivõlgnik on hagejale võlgu laenulepingu nr 10/2014 järgi 48 000 eurot ja laenulepingu nr 05 järgi 16 000 eurot, s.o kokku 64 000 eurot. Ülejäänud lepingute järgi hagejal nõuet pankrotivõlgniku vastu ei ole. Hageja on nõus nõuete tasaarvestamisega.
9.Hageja täpsustas 20.05.2019 oma nõuet ja palus tunnustada seda summas 64 880 eurot teise järgu nõudena.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja ei saa nõuda nõude tunnustamist ühegi laenulepingu osas, sest hagiavalduses esitatud laenulepingute nimetused ei ühti nõudeavalduses märgituga. Hageja võib nõuda nõude tunnustamist üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses, kui esitati nõuete kaitsmise koosolekul. Nõudeavalduses tugines hageja lepingutele nimetusega: laenuleping nr 2014-2, laenuleping nr 10/2014, leping nr 2017-02 ja finantseerimisleping nr 2017-1. Hagimenetluses esitatud nõuded tuginevad järgmistele: laenuleping nr 05, laenuleping nr 10/2014, laenuleping nr 2014-2 ja finantseerimisleping nr 2017-1.
12.Pankrotivõlgnik ei ole hagejale võlgu. Perioodil 2014-2017 kandis hageja võlgnikule 10 770 eurot rohkem, kui sai ise võlgnikult. Kuna hageja poolt kostjale ülekantust ei ole võimalik 16 000 euro tunnustamist nõuda (laenuleping nr 05 ei olnud nõudeavalduse aluseks) ei kuulu hüvitamisele ka 10 770 eurot. Hageja alternatiivset nõuet ei ole võimalik rahuldada.
13.Nii hageja kui ka võlgniku seaduslik esindaja ja osanik oli laenulepingute sõlmimise ajal KM. Hageja juhatuse liige ja osanik on ta olnud alates 05.12.2013 kuni käesoleva ajani. Alates 21.04.2016 on KM hageja ainuosanik. KM oli võlgniku juhatuse liige 28.09.2007
kuni 01.12.2017 ja osanik 01.02.2012 kuni 21.11.2017. Aastatel 2016 ja 2017 kandis hageja võlgnikule üle kokku 98 180 eurot. Aastatel 2014 ja 2015 kandis võlgnik hagejale rohkem raha tagasi, kui sai võlgnikult. 2016.a oli olulisel määral vastupidine. 2016.a, kui võlgniku kanded hagejale märgatavalt vähenesid ja hageja hakkas võlgnikule võlgu jääma, võeti võlgniku pangakontolt sularahas välja 111 650 eurot. Sellel ajal oli KM nii võlgniku kui hageja juhatuse liige, kellele pidi see teada olema ja kes ilmselt ise sularaha välja võttis. Eeltoodust nähtub, et hageja kontolt kanti raha võlgniku kontole eesmärgiga võtta see sularahas välja ja jätta endale. Pärast raha väljavõtmist, 01.12.2017, lahkus KM võlgniku juhatusest, juhatusse läksid tuntud tankisid ja 24.01.2018 kuulutati välja võlgniku pankrot. Hageja soovib pankrotimenetluses täiendavalt rikastuda ja/või vähendada teiste pankrotivõlausaldajate võimalust enda nõudeid rahuldada. Pangakontolt sularahas välja võetud raha pankrotihaldurile üle antud ei ole, s.t raha jäi KM kätte. KM on ise pankrotimenetluses kinnitanud, et võlgnikul ei ole võlgnevusi (sh hageja ees).
14.Laenulepingud on tühised vastuolu tõttu heade kommetega, arvestades, et KM oli tehingute tegemise ajal nii hageja kui ka võlgniku juhatuse liige ja osanik. Arvestades neid asjaolusid, on hageja nõude esitamine pankrotimenetluses vastuolus heade kommetega. Nõude tunnustamisel saab hageja, mis on KM kontrolli all, mh kostja arvel täiendavalt ja alusetult veel 13 070 või 64 000 eurot. Kuna lepingud on tühised, ei ole hagejal nõuet.
15.Alternatiivselt palub kostja laenulepingud tühistada, kuna KM, tehes tehingu, olles nii hageja kui võlgniku juhatuse liige, rikkus oma kohustusi. Võlgnikule üle kantud raha võeti sularahas välja ja võlgnik läks pankrotti. KM tegevus oli planeeritult pahatahtlik ja vastuolus võlgniku huvidega (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 131 lg 1). Võlgnik pidi teadma oma juhatuse liikme kohustuste rikkumisest. Kostja sai tühistamise aluseks olevatest asjaoludest teada 31.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul. KM eesmärk oli käituda pahas usus. TsÜS § 131 tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt jätta kohaldamata osas, mis annab tehingu tühistamise õiguse üksnes esindatavale.
16.Teise alternatiivina palub kostja tuvastada laenulepingute tühisus äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 alusel. Hageja ei ole tõendanud, et KM-l oli laenulepingute sõlmimiseks osanike kirjalik nõusolek. Juhatuse liikme poolt osaühingu nimel osanike nõusolekuta tehtud tehing võib olla ÄS § 181 lg 3 alusel tühine ka siis, kui tehingu teiseks pooleks on teine osaühing, mille esindajaks ta ise on. KM oli hageja esindajana laenulepingute sõlmimisel ilmselges huvide konfliktis. Tehing väljus ka hageja igapäevasest majandustegevusest. Hageja tegevusala ei ole finantsteenuste osutamine.
17.Laenulepingute tühisuse või tühistamise korral ei kuulu raha tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel, sest tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ette nägeva sättega või sätte eesmärgiga. Seaduse eesmärk ei saa olla ebaseadusliku maksusoodustuse saamine. Võlgniku pangakontolt võeti sularahas välja 111 650 eurot, millelt ei tasutud makse. Mistahes juriidilise isiku taga on alati füüsiline isik, kes teda kontrollib ja kelle huvides juriidilise isik tegutseb. KM oli võlgniku üks tegelikest kasusaajatest ja ta on ka hageja tegelik kasusaaja. Tagastades hagejale lisaks sularahas saadud 111 650 eurole veel raha, saaks KM veel mitukümmend tuhat eurot. Alternatiivselt on alusetu rikastumine välistatud, sest hageja sai võlgnikule kantud summad sularahas tagasi.
18.Laenuleping nr 05 vastab arvelduskrediidilepingu tunnustele. Arvelduskrediidilepingu sõlmimisega ei kaasne krediidiandjale kohustust maksekonto jääki ületada. Hageja ei esitanud võlgniku tahteavaldusi, milles väljendati igakordselt soovi kindla summa ülekandmiseks. Seega tegi hageja kanded omavoliliselt ja ta ei saa tugineda võlgnikupoolsele kohustuste rikkumisele.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
19.Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas hageja nõuet Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses suurusega 64 880 eurot teise järgu nõudena. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1325 eurot.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 24.01.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18186; võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul 31.05.2018 jäeti tunnustamata hageja nõue pankrotivõlgniku vastu summas 64 880 eurot; nõude tunnustamisele ja selle järgule esitas vastuväite kostja.
21.Hagiavalduse terviktekstis palus hageja tunnustada nõuet suurusega 13 070 eurot või alternatiivselt suurusega 64 000 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja nõue tugineb tema ja pankrotivõlgniku vahelistele laenusuhetele. Hageja täpsustas 20.05.2019 oma nõuet ja palus tunnustada oma nõuet suurusega 64 880 eurot teise järgu nõudena.
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja taotleb kohtumenetluses nõude tunnustamist samal alusel, nagu pankrotimenetluses (pankrotiseadus (PankrS) § 107). Hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse summaga 64 880 eurot ja nõuet tõendavate dokumentidena märkis laenulepingu nr 2014-2, laenulepingu nr 10/2014, lepingu nr 2017-02 ja finantseerimislepingu nr 2017-1. Nõudeavalduse lisadena olid esitatud leping nr 2017-02, laenuleping nr 05, laenuleping nr 10/2014, laenuleping nr 2014-2 ja finantseerimisleping nr 2017-1. Kuna võlgniku ja Oravapoisid 2 OÜ vahel sõlmitud leping nr 2017-02 ei seondu käesoleva vaidlusega, jääb see tähelepanuta.
23.Pankrotivõlgnik võlgnes hagejale laenulepingu nr 10/2014 alusel 40 800 eurot, laenulepingu 2014-2 alusel 11 460 eurot ja laenulepingu nr 05 alusel 16 000 eurot, kokku 68 260 eurot. Laenulepingust nr 2017-1 tulenevalt oli hagejal võlg pankrotivõlgniku ees 3380 eurot. Kokku on pankrotivõlgniku võlg hageja ees 64 880 eurot (68 260 - 3380). Võlgnevuse periood on 14.01.2016 kuni 21.11.2017. Hageja tegi pankrotivõlgnikule 2016.a ülekandeid 53 260 euro ja 2017.a 44 920 euro suuruses summas, kokku 98 180 eurot. Pankrotivõlgnik tegi samal perioodil hagejale ülekandeid 16 300 euro ja 17 000 euro suuruses summas, kokku 33 300 eurot. Seega on pankrotivõlgniku võlg hageja ees 64 880 eurot.
24.Hageja on esitanud nõude kohtusse samal alusel. Kuigi laenulepingut nr 05 ei olnud hageja nõudeavalduses märgitud, on see nõudeavaldusele lisatud. Asjaolu, et nõudeavalduses loetletud tõendite loetelu ei ole täielik, ei tähenda, et hageja ei ole seda nõuet arvestanud ja tõendeid esitanud. Tõendid on kahe aasta pangaväljavõtete näol olemas ja ülekannete tegemisel on viidatud lepingule nr 05. Perioodil 14.01.2016 kuni 21.11.2017 tekkinud võlga, s.o 64 880 eurot ei ole võimalik kokku saada laenulepingut nr 05 arvesse võtmata. Hagis esitatud asjaolud kattuvad nõuete kaitsmise koosolekul esitatud asjaoludega. Hageja nõude rahuldamisjärgu muutus on õigustatud ega ole vastuolus PankrS §-ga 107.
25.Kostja leidis, et kui hageja nõudeavaldus on laenulepingut nr 05 puudutavas osas kehtiv, sai hageja puuduolevad laenusummad tagasi sularahas. Kostja tugineb seejuures ülekannetele, mis toimusid aastatel 2014-2017. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2019 määrusele täpsustas hageja oma nõuet ja selgitas, et tugineb perioodil 14.01.2016-21.11.2017 tehtud ülekannetele.
26.Õige ei ole kostja seisukoht, et hageja juhatuse liige KM on kinnitanud nõude rahuldamist, tasaarvestust või võlasuhte lõpetamise kokkulepet. Pankrotivõlgniku endise juhatuse liikme kinnitus võlgade puudumise kohta ei tõenda, et hagejal ei ole nõuet pankrotivõlgniku vastu.
Ajutise halduri aruandest nähtub, et täpset vara ja võlgade suurust on keeruline hinnata, kuna pankrotivõlgnik ei ole esitanud vara ja võlgade nimekirja ega raamatupidamisdokumente.
27.Pankrotivõlgniku arveldusarvelt sularaha 111 650 euro väljavõtmise arvel ei saa lugeda hageja nõuet täidetuks. Äriühingu arvelduskontolt sularaha väljavõtmise ja kasutamise õiguspärasuse eest vastutab juhatuse liige, mitte hageja. Ainuüksi sularaha väljavõtmise fakt ei ole kvalifitseeritav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Vara hoidmise kohustuse rikkumisega on tegu siis, kui juhatuse liige väljavõetud sularaha äriühingu huvides ei kasutanud. Seda küsimust lahendatakse tsiviilasjas nr 2-19-6771.
28.Kostja leiab ebaõigesti, et ta saab tasaarvestada hageja nõudega summa, mille hageja võlgneb pankrotivõlgnikule alusetu rikastumise sätete või laenulepingu nr 2014-2 (31 550 eurot), laenulepingu nr 2017-1 (3380 eurot) ja 21.08.2014 lühiajalise laenulepingu alusel (9000 eurot), kokku 43 930 eurot. Samuti ei saa kostja tasaarvestada hageja nõuet pankrotivõlgniku alusetust rikastumises tuleneva nõudega summas 111 650 eurot. Hageja 64 880 euro suurune nõue tugineb perioodil 14.01.2016 kuni 21.11.2017 tehtud maksetele ja tuleneb laenulepingutest nr 05, nr 10/2014, nr 2014-2 ja 2017-1. Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust varasemalt saadud laen 9000 eurot. Hageja on oma võla 3800 eurot juba arvesse võtnud. Samuti on hageja võla suuruse arvestamisel arvesse võtnud, et pankrotivõlgnik on hagejale kandnud laenu tagasi 31 550 eurot rohkem.
29.Kostja ei toonud esile ega tõendanud, milline on nõue, mis kuulub kostjale, mida kostjal on õigus tasaarvestada hageja nõudega. Kostja viidatud Riigikohtu lahendid ei ole asjakohased. Neist ei tulene kolmanda isiku õigust teha pankrotivõlgniku asemel tasaarvestust. Tasaarvestuse õigust kui lepinguga seotud kujundusõigust saaks kostja kasutada juhul, kui talle oleks üle antud tasaarvestuse õigus teise poole nõusolekul lepingu ülevõtmise korras. See eeldaks pankrotivõlgniku nõude olemasolu. Kohus nõude olemasolu ei tuvastanud.
30.Laenulepingud ei ole tühised vastuolu tõttu heade kommetega, nagu leiab kostja. Kostja pidi soorituste väärtuste vahe tõendamiseks näitama ära, milline on võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahe. Kostja ei tõendanud, et laenulepingutest tulenevate vastastikuste soorituste väärtus oli heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingute tühisuse aluseks ei saa olla hageja seadusliku esindaja võimalik hea usu põhimõtte vastane käitumine. Samuti ei nähtu, kuidas vastastikku teineteisele ülekandeid tehes on eksitud õiguse üldpõhimõtete vastu.
31.Kostja palub laenulepingud TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistada ja jätta viidatud sätte hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata osas, mis annab tehingu tühistamise õiguse ainult esindatavale. Ainuüksi sellest, et hageja seaduslik esindaja oli samal ajal ka pankrotivõlgniku juhatuse liige ja tema mõjusfääris oli sularaha väljavõtmine pankrotivõlgniku arvelduskontolt, ei saa järeldada, et selline käitumine on ühiskonna moraalistandarditega vastuolus ning seetõttu tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt anda kostjale laenulepingute tühistamise õigus.
32.Õige ei ole kostja seisukoht, et laenulepingud on tühised ÄS § 181 lg 3 alusel. Arvestades vaidlusaluste tehingute iseloomu ja mahtu, oli laenude andmine hageja igapäevane majandustegevus. Seda selgitas ka hageja ise. Asjaolu, et registrikaardil on tegevuseks märgitud muu teenindus, ei oma tähtsust. Lepingute sõlmimiseks ei olnud osanike nõusolekut vaja.
33.Pankrotivõlgnik ei pidanud väljendama hagejale iga kord eraldi soovi kindla summa saamiseks, nagu leidis kostja. Kuna hageja ja pankrotivõlgnik on teinud vastastikku
teineteisele aastatel 2014-2017 ülekandeid, saab järeldada, et nii hageja kui pankrotivõlgniku nõusolekud laenude andmiseks ja tagastamiseks olid olemas.
34.Hageja alternatiivset nõuet alusetu rikastumise sätete alusel ei ole vajalik hinnata.
APELLATSIOONKAEBUS
35.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta nõue tunnustada hageja nõuet pankrotimenetluses suurusega 64 000 eurot teise rahuldamisjärgi nõudena läbi vaatamata ja muus osas hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
36.Maakohus rahuldas mittetähtaegselt esitatud nõude, prioriteetset nõuet käsitlemata. Hageja palus hagiavalduses tunnustada tema 13 070 euro suurust nõuet teise järgu nõudena. Hageja esitas 17.07.2018, st PankrS § 106 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes, alternatiivnõude, milles palus tunnustada tema 64 000 euro suurust nõuet. Kuna nõuet ei esitatud seaduses sätestatud tähtajal, tuli see jätta läbi vaatamata. Kostja palub jätta hagi tervikuna läbi vaatamata.
37.Isegi kui 64 000 euro suurune alternatiivnõue kuulub siiski menetlemisele, väljus maakohus hageja esitatud nõude piiridest. Kohus tunnustas nõuet 880 euro võrra suuremas ulatuses, kui taotleti hagiavalduse resolutsioonis. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada.
38.Hageja määras nõuete järjekorra selgelt ega palunud seda muuta. Maakohus oli hageja poolt seatud järjestusega seotud. Seega pidi esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmine nähtuma ka kohtuotsuse resolutsioonist ja kohus pidi seda ka põhjendama.
39.Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu ei saaks kostja tugineda muudele asjaoludele ja ajavahemikule, kui nendele, millele tugines hageja. Asjaolu, et hageja võis nõude esitamisel tugineda üksnes perioodil 14.01.2016-21.11.2017 antud laenule, ei tähenda, et kostja ei saa tugineda asjaoludele, mis leidsid aset enne või pärast seda perioodi, kui kostja arvates on nendel vaidlusega seos. Kohus jättis ebaõigesti kostja väidetega arvestamata. Aastatel 20142015 tehtud lepingujärgsed ülekanded ja ettemaksed on makseselgituse abil selgelt eristatavad.
40.Kui lähtuda ülekannetest, mis viitavad lepingutele ja mis tehti alates laenulepingu nr 2014-2 sõlmimisest 30.04.2014 kuni 31.12.2017, tegi hageja pankrotivõlgnikule ülekandeid kokku 127 280 euro suuruses summas ja pankrotivõlgnik kandis hagejale tagasi kokku 106 910 eurot, st hageja kandis pankrotivõlgnikule üle 20 370 eurot enam. Sellest tuleb maha arvestada võlg 5500 eurot, mis pärineb nõudeavaldusega mitte hõlmatud perioodist. Seega võiks hageja nõuda üksnes 20 370-5500=14 870 euro tunnustamist. Kui maakohus oleks lähtunud tema enda poolt tuvastatust, et hageja majandustegevus on finantsteenuste osutamine ning hageja ja pankrotivõlgniku vahel olid olemas kõik vajalikud nõusolekud aastatel 2014-2017 laenude andmiseks ja tagastamiseks, oleks võla selline suurus ka kinnitust leidnud. Maakohus märkis, et asjakohased on kõik laenulepingud ja nende täitmine aastatel 2014-2017. Ka hageja kinnitas kohtuistungil, et arvesse tuleks võtta ka aastatel 2014-2015 võlgniku tehtud makseid.
41.Hageja sai perioodil 04.01.2016-30.12.2016 summad pankrotivõlgnikult sularahas tagasi. Hageja juhataja KM poolt sularaha saamist kinnitavad järgmised asjaolud ja tõendid: KM oli laenulepinguid sõlmides, alates 28.09.2007 kuni 01.12.2017 pankrotivõlgniku ja hageja juhatuse liige ning osanik, mida kinnitavad äriregistri väljavõtted; pankrotivõlgniku pangakaardid oli hageja juhataja KM nimel ja sularaha võeti välja pangakaartide vahendusel; hageja ei ole ümber lükanud, et KM võttis 111 650 eurot pankrotivõlgniku pangakontolt välja. Maakohus ei vaielnud vastu asjaolu tõendatusele, et hageja juhatuse
liige KM sai enda valdusse 111 650 eurot pankrotivõlgniku sularaha. Seda, et sularaha kasutati pankrotivõlgniku majandustegevuses, pidi hea usu põhimõttest tulenevalt tõendama hageja, kelle juhatuse liige oli ka pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kostja ei ole hageja ega pankrotivõlgniku äritegevusega seotud ja tal ei ole võimalik seda tõendada. Hageja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud.
42.Maakohus jagas seega valesti tõendamiskoormise. Tõendamiskoormise õigesti jagamisel oleks tulnud leida, et kuna hageja ja pankrotivõlgniku juhatuse liige on sama isik ning tõendatud ei ole, et võlgnik kasutas sularahas väljavõetud raha oma majandustegevuses, on sularahas väljavõetud summa tagastatud hagejale. Seega on hageja väidetavad nõuded rahuldatud. Kohus jättis vääralt arvestamata ka KM vastava kinnituse.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
43.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
44.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ja tunnustas Global Export OÜ nõuet Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 27 920 eurot ületavas summas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi 36 960 euro suuruse nõude tunnustamise osas rahuldamata ja jaotab menetluskulud teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
45.Esmalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlust jätta hagi 64 000 euro suuruse nõude tunnustamiseks läbi vaatamata. Maakohtus taotles kostja hagi rahuldamata või tervikuna läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 alusel selle perspektiivituse tõttu põhjendusega, et hagiavalduses esitatud andmed lepingute kohta ei ole vastavuses nõudeavalduses esitatud andmetega (tlk 68 pöördel, lk 69). Maakohus jättis kostja taotluse alusel 27.11.2018 määrusega hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.04.2019 määrusega maakohtu määruse (tlk 124-126) ja selgitas PankrS § 107 sisu ja hageja nõude täpsustamise vajadust.
46.Apellatsioonkaebuses esitas kostja taotluse jätta hagi 64 000 euro suuruse nõude tunnustamiseks läbi vaatamata põhjusel, et see on esitatud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Maakohtu menetluses kostja sellele asjaolule ei tuginenud ja kostja ei ole põhjendanud uue asjaolu esitamise lubatavust, mistõttu jätab ringkonnakohus selle TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta ning taotluse sisule hinnangut ei anna.
47.Kostja leiab ebaõigesti, et hageja esitas alternatiivnõuded ja maakohus oleks pidanud lahendama esialgses hagiavalduses märgitud 13 070 euro suuruse nõude eraldi otsustusega. Kuigi hageja palus 23.08.2018 hagiavalduses alternatiivselt tunnustada tema nõuet 64 000 euro suuruses summas, ei ole tegemist alternatiivsete nõuete esitamisega TsMS § 370 tähenduses, st nõuete paljususega, mida kohus oleks pidanud lahendama järjekorras.
48.Hagejal oli PankrS § 107 järgi õigus taotleda nõude tunnustamist samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja on seda järginud. 20.05.2019 menetlusdokumendis täpsustas hageja maakohtu nõudmisel oma nõuet ja viis selle aluseks olevad asjaolud vastavusse
nõudeavalduses märgituga. Kuigi eelnimetatud menetlusdokument ei ole pealkirjastatud kui hagiavalduse täpsustus, vastab see hagiavalduse vorminõuetele. Hagiavalduse täpsustusena käsitles seda õigesti ka maakohus. Seetõttu on alusetu kostja seisukoht, et maakohus lahendas 880 euro võrra suuremat nõuet, kui see oli esitatud 23.08.2018 hagiavalduses.
49.Maakohus leidis õigesti, et vastavalt nõudeavalduse sisule saab asja lahendamisel hinnata üksnes perioodil 14.01.2016-21.11.2017 hageja poolt võlgnikule antud laenudega seonduvaid asjaolusid. Kostja leiab ebaõigesti, et maakohus oleks pidanud andma hinnangu ka hageja ja võlgniku vahel toimunud maksetele, mis toimusid enne või pärast nimetatud perioodi. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut ka apellatsioonkaebuses toodud arvutustele, mis hõlmavad pikemat perioodi, kui nõudeavalduses ja hagiavalduses märgitud.
50.Kostja leidis, et hageja sai perioodil 14.01.2016-30.12.2016 võlgnikule üle kantud summad sularahas tagasi. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et võlgniku arveldusarvelt sularaha 111 650 euro väljavõtmine 2016.a ja küsimuse lahendamine, kas seda raha kasutati võlgniku huvides või mitte, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest raha väljavõtmise ja kasutamise õiguspärasuse eest vastutab juhatuse liige, mitte hageja.
51.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et KM oli vaidlusalusel perioodil võlgniku juhatuse liige ja 50% suuruse osa omanik. Samal ajal oli ta hageja ainuke juhatuse liige ning perioodil 05.12.2013-21.04.2016 hageja 50% suuruse osa omanik ja on alates 21.04.2016 hageja ainuosanik. Samuti ei ole vaidlust asjaolu üle, et 2016.a võttis KM võlgniku pangakontolt pangaautomaate kasutades välja 111 650 eurot sularahas.
52.Ringkonnakohus selgitas 10.03.2020 kohtuistungil, et ei nõustu maakohtu seisukohaga, selgitas tõendamiskoormust ja tegi hagejale ettepaneku tõendada, et võlgnik kasutas summasid oma majandustegevuses. Hageja ringkonnakohtule seda kinnitavaid tõendeid ei esitanud. Kuivõrd hageja ja võlgniku juhatuse liige on sama isik ning tõendatud ei ole, et võlgnik kasutas sularahas väljavõetud raha oma majandustegevuses, tuleb asuda seisukohale, et sularahas väljavõetud summade arvel on hagejale laenulepingute alusel antud laene tagastatud.
53.Pangakonto väljavõttega on tõendatud, et perioodil 14.01.2016-30.12.2016 kandis hageja võlgnikule lepingute täitmiseks üle 53 260 eurot ja võlgnik kandis hagejale tagasi 16 300 eurot, seega 36 960 eurot vähem (tlk 13). Ringkonnakohus leiab, et selle summa suuruses toimus laenude tagastamine sularahas ja sellel perioodil antud laenude ja sularahas tagastamise tõttu võlgnikul hageja ees võlgnevust ei jäänud.
54.Perioodil 03.01.2017-21.11.2017 kandis hageja võlgnikule lepingute täitmiseks üle 44 920 eurot ja võlgnik kandis hagejale tagasi 17 000 eurot, seega 27 920 eurot on tagastamata. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et ka sellel perioodil oleks võlgnik tagastanud võlgnevust sularahas. Seega tuleb hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses tunnustada 27 920 euro suuruses summas.
55.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu tõendaks KM poolt ajutisele pankrotihaldurile öeldu, et hagejal ei ole võlgniku vastu nõuet. KM väide, et tema juhatuse liikmeks oleku ajal ei olnud ühtegi võlgnevust teada (tlk 103 pöördel ja 104), on vastuolus muude faktiliste asjaoludega, sh sellega, et KM oli võlgniku juhatuse liige kuni 01.12.2017 ja võlgnik oli juba 2018.a jaanuaris maksejõuetu.
56.Muid maakohtu otsuse põhjendusi ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda või ei ole kostja neid apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
57.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, hagi rahuldatakse 43% ulatuses ja jääb rahuldamata 57% ulatuses, peab ringkonnakohus õiglaseks jaotada maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st menetluskulud jäävad 57% ulatuses hageja ja 43% ulatuses kostja kanda.
58.Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.