lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-10566/50

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-10566/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
25.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1420
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
SIA Citadele Leasing Eesti filiaal11453650(Hageja)Aranjuesz Obaldya OÜ11986688(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

25.06.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-10566

Kohtuasi

SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali hagi Aranjuesz Obaldya OÜ ja XX vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.04.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus Hageja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (registrikood 11453650), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja I Aranjuesz Obaldya OÜ (registrikood 11986688), seaduslik esindaja RP

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 08.04.2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (hageja) esitas 11.07.2018 Harju Maakohtule hagi Aranjuesz Obaldya OÜ (kostja I) ja XX (kostja II) vastu võla nõudes. Maakohus rahuldas hagi 14.05.2019 otsusega, jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning teatas, et määrab menetluskulud kindlaks pärast otsuse jõustumist. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.11.2019 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonikulud jäid kostja II kanda. Eelnimetatud otsused jõustusid Riigikohtu 11.03.2020 määrusega, millega kostja II kassatsioonikaebus jäeti menetlusse võtmata. Maakohtu lahend

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks 08.04.2020 määrusega. Maakohus rahuldas hageja avalduse osaliselt ja määras menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 7 200 eurot (riigilõiv 1 500 eurot ja õigusabikulud 5 700 eurot käibemaksuta) ning

ringkonnakohutus 1 590 eurot (õigusabikulud käibemaksuta). Maakohus mõistis 7 200 eurot kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt ja kostjalt II hageja kasuks 1 590 eurot. Maakohus kohustas kostjaid tasuma menetluskuludelt ka viivist. Määruskaebus

3.Kostja II esitas maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale määruskaebuse. Kostja II leidis, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme ning ületas diskretsiooni piire, kuna ei võimaldanud kostjal II esitada hageja menetluskulude osas oma seisukoht ning vastuväited. Menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte. Jättes hageja menetluskulude nimekirja ja tõendid kostjale II kätte toimetamata, rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Kuna kostja II pidi kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulusid, siis puudutas see otseselt kostja II õigusi ning kostjale II tuli võimaldada hageja esitatud menetluskuludele vastata. Maakohtu eksimus viis olukorrani, kus hageja menetluskulusid mõisteti välja suuremas ulatuses kui neid saaks vajalikeks ja põhjendatud kuludeks pidada. Kostja II taotles maakohtu määruse tühistamist ja tagasisaatmist samale maakohtule uueks menetluskulude kindlaksmääramiseks. Edasine menetluse käik
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
5.Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kostja II ei toonud esile, milles seisnes maakohtu sisuline eksimus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Kostja II ei märkinud määruskaebuses, millises osas või ulatuses olid hageja menetluskulud suuremad kui neid saaks vajalikuks või põhjendatuks pidada. Selliselt ei olnud kostja II määruskaebus sisuliselt põhjendatud. Kostjal II ei olnud mingit takistust need argumendid määruskaebuses esitada. Arvestades määruskaebuse põhjendusi, esitas kostja II määruskaebuse menetluse venitamise eesmärgil. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja vähendas hageja kulusid. Kostja sai menetluse ajal esitada seisukohti hageja menetluskulude osas. Pooled esitasid oma menetluskulude nimekirjad kohtule jooksvalt menetluse käigus ning seda nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Maakohus käsitles menetluskulude küsimust eraldi 17.04.2019 määruses. Selle määrusega lõpetas kohus eelmenetluse, määras tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks hiljemalt 06.05.2019, kohustas pooli esitama hiljemalt 06.05.2019 oma menetluskulude nimekirjad ning märkis eraldi, et pooltel oli võimalik vastaspoole menetluskulude osas oma esitada seisukoht kuni 10.05.2019. Seega määras maakohus kostjale II tähtaja arvamuse esitamiseks. Kostja II seda ei teinud. Ka ringkonnakohus andis kostjale II võimaluse esitada hageja menetluskulude nimekirja osas oma seisukoht. See nähtub 18.10.2019 ringkonnakohtu kohtuistungi protokollist - ringkonnakohus palus esitada menetlusosalistel menetluskulude nimekirjad, mida pooled vastastikku tegid. Järgnevalt nähtub protokollist, et kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada teineteise menetluskulude osas seisukohti. Menetlusosalistel vastuväiteid teineteise menetluskulude osas ei olnud. Seega oli kostjal II võimalus esitada oma vastuväited ka ringkonnakohtu istungil, mida kostja II ei teinud. Kostja II viitas diskretsioonireeglite rikkumisele maakohtu poolt, kuid ei märkinud detailsemalt, milles see rikkumine seisnes. Seega ei ole ka põhjust või vajadust hinnata diskretsioonireeglite väidetavat rikkumist, kuna ühtegi sellist rikkumist maakohus toime ei pannud.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu otsus tühistada, kui menetlusnormide rikkumine võis viia või viis asja ebaõigele otsustamisele esimese astme kohtus, kuid sellega ei kaasne alati asja saatmine uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, st kui normi olulise rikkumise tõttu ei ole rikkumist võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses (Riigikohtu 11.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8191, p 11 ja 03.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14, p 13). Kostja II väidab, et talle ei toimetatud kätte hageja menetluskulude nimekirju (sh ka tõendeid). TsMS § 176 lg 7 sätestab, et menetluskulude nimekirjad toimetatakse vastaspoolele kätte. Kostja II sellise väite näol on tegemist etteheitega menetlusnormi rikkumisele ehk kostja II ärakuulamise õiguse rikkumisele. Asja materjalidest nähtub, et maakohus kohustas 17.04.2019 määruse resolutsiooni punktis 4 pooli esitama hiljemalt 06.05.2019 oma menetluskulude nimekirjad ning andis tähtaja vastaspoole menetluskulude osas esitada seisukohti kuni 10.05.2019. Nimetatud määrus toimetati kostjale II kätte 17.04.2019 avaliku e-toimiku kaudu. Hageja 06.05.2019 menetluskulude nimekiri tehti kostjale II nähtavaks avalikus e-toimikus samal kuupäeval. Maakohus andis 09.05.2019 kirjaga hagejale ja kostjale II võimaluse täiendavate menetluskulude esitamiseks seoses kostja II täiendava taotluse esitamisega. Eelnimetatud kiri toimetati kostjale II kätte 10.05.2019 avaliku e-toimiku kaudu. Hageja esitas nimekirja 14.05.2019 ja samal kuupäeval tehti see kostjale II nähtavaks avalikus e-toimikuks. Ringkonnakohtu 18.10.2019 kohtuistungi protokollist nähtub, et ringkonnakohus andis pooltele võimaluse esitada oma menetluskulude nimekirju kohtuistungil ja esitada suuliselt vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele. Pooled vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 656 lg 1 p 1 ja Riigikohtupraktika kohaselt ei too mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtulahendi tühistamist. Tegemist peab olema olulise menetlusnormi rikkumisega. Riigikohus on 06.04.2009 määruses asjas nr 3-2-2-3-09 p-s 9 leidnud, et jättes poole ilma võimalusest esitada vastuväiteid vastaspoole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu lahendit pole aga põhjust tühistada, kuna kostjale II oli tagatud võimalus esitada oma seisukohti. Vaatamata sellele, et kõiki hageja menetluskulude nimekirju kostjale kätte ei toimetatud, oli kostjale II tagatud reaalne võimalus esitada seisukohti hageja menetluskuludele. Asjaoludest nähtuvalt oli kostja II teadlik hageja esitatavatest menetluskuludest – kostjale olid teada maakohtu poolt määratud tähtajad ning hageja poolt esitatud dokumendid olid koheselt kostjale II nähtavaks tehtud. Hageja edastas maakohtule menetluskulud e-kirjadega, millest nähtub, et e-kirjade koopiad olid saadetud ka kostjale II. Kostja II ei teavitanud kohtuid kordagi menetluse ajal, et ta ei saanud esitada vastuväiteid hageja menetluskuludele, kuivõrd tal oli dokumentide kättesaamisega probleeme. Lisaks nähtub, et kostja II esitas enda menetluskulude nimekirja kooskõlas maakohtu poolt antud juhistega. Kostjal II tuli määruskaebuses esile tuua, kas ja kuidas oleks kohtute nõuetekohaselt tegutsemisel lahendatud asi teisiti (vt Riigikohtu 12.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 14, 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31 ja 19.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-17, p 12). Praegusest määruskaebusest seda ei nähtu. TsMS § 662 lg 3 lubab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Tulenevalt sellest normist oli kostjal võimalik ka määruskaebuses esitada oma seisukoht hageja menetluskulude osas. Kostja seda ei teinud. Kokkuvõtvalt, ei nõustu

ringkonnakohus määruskaebuse väidetega, et kostjal II puudus võimalus menetluskulude osas oma seisukohti ja vastuväiteid esitada. Lisaks heidab kostja II maakohtule ette diskretsiooni rikkumist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus hindas hageja esitatud menetlusdokumente ja vähendas hageja kulusid seoses seisukohtade kordamisega ning vähendas lepingulise esinda tunnitasu hinda. Maakohus ei rikkunud diskretsioonipiire, kui hindas hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks maakohtus 7 200 eurot ning ringkonnakohtus 1 590 eurot. Seejuures analüüsis ja arvestas kohus õigesti hageja esindaja toimingute vastavast menetluse käiguga, toimingute ajakuluga ning tasumääraga. Kostja II ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust maakohtu määruse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.

8.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja