SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali hagi Aranjuesz Obaldya OÜ ja E Li vastu kahju nõudes
Tsiviilasja hind
117 921 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (registrikood 11453650), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja 1 Aranjuesz Obaldya OÜ (registrikood 11986688), seaduslik esindaja Raul Pint Kostja 2 E L (isikukood x), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kohtuistungil 25.02.2019, edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista Aranjuesz Obaldya OÜ-lt ja E Lilt solidaarselt SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali kasuks välja 109 187,25 eurot.
3.Välja mõista Aranjuesz Obaldya OÜ-lt ja E Lilt solidaarselt SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (109 187,25 eurot) alates 10.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.
4.Jätta rahuldamata kostja 2 E Li taotlus liita SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali ning X X OÜ hagi E Li vastu ühte menetlusse. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud solidaarselt Aranjuesz Obaldya OÜ ja E Li kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
7.Toimetada kostjale 1 Aranjuesz Obaldya OÜ-le avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude nimekirjad ja käesolev kohtuotsus.
8.Dokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
9.Määrata tähtaeg soovi korral vastaspoole täiendavatele menetluskuludele vastuväidete esitamiseks 5 päeva menetluskulude nimekirja kätte toimetamisest.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (edaspidi hageja) ja X X OÜ 26.10.2015 liisingulepingu nr 20150697/00, millega X X OÜ kohustus omandama X X OÜ määratud müüjalt X X OÜ-lt (kostja 1, praeguse ärinimega Aranjuesz Obaldya OÜ-lt) plasmalõikuspingi Eckert Jantar 2. Liisingulepingu lahutamatuks osaks on lepingu p 9.5 kohaselt 15.05.2015 kehtestatud liisinguandja liisingulepingu tüüptingimused. Liisingueseme maksumus koos käibemaksuga oli 170 160 eurot. 26.10.2015 sõlmis hageja (ostja) kostjaga 1 (müüja) nimetatud plasmalõikuspingi müügilepingu, hinnaga ilma käibemaksuta 141 800 eurot ja koos käibemaksuga 170 160 eurot. Müügilepingu p 6.1 olid pooled kokku leppinud, et müüja annab eseme üle liisinguvõtjale kui ostja volitatud esindajale hiljemalt 25.01.2016. Eseme üleandmise kohaks oli kokku lepitud x. Müügilepingu p 6.5 järgi pidi eseme omandiõigus üle minema ostjale pärast müüjale eseme hinna tasumist. Liisingueseme (plasmalõikuspink Eckert Jantar 2) üleandmise kohta müüja poolt liisinguvõtjale on 30.03.2016 allkirjastatud üleandmise - vastuvõtmise akt. Kostja 2 oli müügilepingu sõlmimise ajal kostja 1 juhatuse liige. Samuti oli kostja 2 müüja juhatuse liige ajal, kui 30.03.2016 akti kohaselt oli toimunud vara üleandmine. Nimetatud müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 2 26.10.2015 käenduslepingu müügilepingust liisingulepingule nr 20150697/00 ja nende tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate müüja võimalike kohustuste kohase ja täieliku täitmise tagamiseks. Kostja 2 maksimaalne vastutus oli 144 636 eurot. Hageja tasus kostjale 1 müügilepingu alusel reaalselt 153 144 eurot (kuigi ostuhind oli 170 160 eurot, millest tasaarvestuse tulemusena tuli tasuda 153 144 eurot).
2.Seoses tekkinud võlgnevusega ütles hageja 09.11.2016 teatisega liisinguvõtjaga X X OÜga sõlmitud liisingulepingu nr 20150697/00 üles. Hageja määras lõpliku tähtaja kohustuste täitmiseks 16.11.2016 ning hoiatas, et võla mittetasumisel antud tähtajaks loeb hageja liisingulepingud ülesöelduks alates 17.11.2016. Samuti teatas hageja, et liisinguvõtja on kohustatud üle andma liisingueseme valduse hageja volitatud esindajale 17.11.2016, leppides aja ja koha kokku täiendavalt. Liisinguvõtja võlgnevust määratud tähtajaks ei tasunud, mistõttu sai hageja lugeda liisingulepingu ülesöelduks alates 17.11.2016. Liisinguvõtja liisingueseme valdust ei tagastanud. Seoses tekkinud liisinguvõtja võlgnevusega soovis hageja märtsis 2017 tutvuda müügi- ja liisinguesemeks olnud seadme seisukorraga. Üllatuslikult sai hageja liisinguvõtja tegutsemiskohas aga teada, et vaatamata 30.03.2016 liisinguvõtja poolt edastatud vara üleandmise- vastuvõtmise aktile ja vastavatele kinnitustele ei ole seadme müüja oma lepingulisi kohustusi täitnud ning vara reaalselt liisinguvõtja valdusse üle andnud. Hageja viitas, et ta tasus kostjale 1 kui seadme müüjale 153 144 eurot (17 016 eurot oli liisinguvõtja tasunud varaemalt müüjale otse). Hageja ei olnud maksete tegemise ajal teadlik asjaolust, et tegelikult ei ole kostja 1 liisinguvõtjale seadme valdust üle andnud.
3.Makse tegemisega ilma müüjalt vastusooritust saamata on hagejale tekkinud varaline kahju ning kahju suuruseks on müüjale tasutud ostuhinna ja liisingumaksete vahe Seadme ostuhind oli 171 160 eurot (sisaldab käibemaksu, ostuhind ilma käibemaksuta 141 800 eurot), millest liisinguvõtja tasus otse müüjale 17 016 eurot ja millest hageja tasus müüjale 153 144 eurot.
Algne liisinguvõtja tasus hagejale liisingulepingu alusel enne selle ülesütlemist osamaksetena 43 956, 75 eurot. Seega arvestab hageja liisinguvõtja poolt reaalselt tasutud osa kahjunõudest maha, kuivõrd selle summa võrra on hagejale tekkinud kahju sisuliselt vähenenud. Liisingujääk pärast liisingulepingu ülesütlemist oli 109 187, 25 eurot (hageja tasutud hind 153 144 – 43 956, 75 = 109 187, 25). Seega on hageja kahjunõude suuruseks kostjate vastu 109 187, 25 eurot. Kahjunõue on esitatud koos käibemaksuga, kuna vara ei ole tagastatud ja kreeditarvet seetõttu liisinguvõtjale väljastatud ei ole. Käibemaks on tasutud müüjale täies ulatuses. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju 109 187,25 eurot ning välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (109 187,25 eurot) alates 10.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Vastuseks kostja 2 vastuväidetele leiab hageja, et antud asjas ei ole hageja esitanud kostja 2 vastu nõuet liisingulepingu käendusest, vaid müügilepingu käenduse pinnalt. Teiseks nõude esitamine müügilepingu käendaja vastu ei sõltu sellest, kas müügilepingust on taganetud või mitte. Käendaja vastutus on solidaarne vastutus, mis laieneb ka kahju hüvitamise kohustusele ja rakendub müügilepingu rikkumise korral sõltumata sellest, kas ostja on sellise müügilepingu rikkumise korral rakendanud muid õiguskaitsevahendeid. Hageja kahju hüvitamise nõue müüja ja müügilepingu käendaja vastu ning selle rahuldamise võimalikkus ei sõltu sellest, kas hagejal võib olla mingeid teisi nõudeid muude isikute vastu. Kahju hüvitamise nõue on sellest iseseisev ja sõltumatu. Kahjunõue käendaja vastu põhineb käenduslepingul, kuna müügilepingut on rikutud. Hageja tasus kostjale 1 kui kauba müüjale seadmete müügihinna täies ulatuses, kuid ostetud eseme omanikuks hageja saanud ei ole, kuna tegelikult ei ole seadet müüja volitatud esindajale (liisinguvõtjale) üle antud.. Sellises olukorras on tegemist müügilepingu rikkumisega müüja poolt, millisel juhul on hagejal õigus omal valikul kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Seega nõudis hageja müüjalt ja müügilepingu käendajalt müügihinna osalist tagastamist, s.t kahju hüvitamist. Hageja ei olnud maksete tegemise ajal teadlik asjaolust, et tegelikult ei ole kostja 1 liisinguvõtjale seadme otsest valdust üle andnud. Hageja poolelt vaadatuna lepingu tagasitäitmise küsimust ei tõusetu, kuna hageja müügilepingu alusel midagi saanud ei ole. Hageja on seisukohal, et käendusleping ei ole tühine. Kahjunõue käendaja vastu ei sõltu sellest, kas müügilepingust on taganetud ning käendaja vastutab ka kahju hüvitamise eest. Kostja 2 taotlus kahjuhüvitse vähendamiseks nullini ei ole põhjendatud.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja 1 oma seisukohta hagile kohtule esitanud ei ole.
6.Kostja 2 palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ehkki hageja toob hagis välja, et tema rahaline nõue käesolevas asjas on kahju hüvitamise nõue, mille ta esitab kauba müüja ja müügilepingu käendaja vastu, ei ole kostja 2 nimetatud seisukohaga nõus. Tähtsust omab asjaolu, et müügileping liisinglepingule nr 2015060696/00 on kehtiv. Müüja (kostja 1), ostja (hageja) ega liisinguvõtja (X X OÜ) ei ole nimetatud lepingust kehtivalt taganenud ega seda üles öelnud. Hageja on esitanud üksnes liisinglepingu(te) nr 20150697/00, mitte müügilepingust ülesütlemise (taganemise) teate. Seega on müügileping kehtiv ning hageja saab selle alusel nõuda liisinguvõtjalt rahalise kohustuse täitmist. Kostja 2 leiab, et hageja ei ole oma nõudeõigust liisinguvõtja osas realiseerunud. Kostja 2 leiab, et rahalise kohustuse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda liisinguvõtja kui liisinglepingu lepingupartneri poole, kuivõrd käesoleval juhul saab hageja nõuda liisinguvõtjalt liisinglepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Arvestades, et hageja nõue on rahaline nõue liisinguvõtja vastu liisinglepingust tulenevalt, mis ei ole käenduslepinguga kaetud, siis ei saa hagejal nõudeid ka kostjate vastu antud juhul tekkida. Hageja ei ole poolte vahel sõlmitud müügilepingust kehtivalt taganenud ega seda üles öelnud. Liisinguvõtja on kohustatud lepingust taganemise korral tagastama lepinguesemeks oleva vara (VÕS § 189 lg 1) või tagastamise võimatuse korral hüvitama üleantu väärtuse (VÕS § 189 lg 2) ning hageja nõudel hüvitama hagejale
sellest saadud kasutuseelise väärtuse (VÕS § 189 lg 1). Kuivõrd hageja ei ole müügilepingust taganenud, siis ei saa hagejal olla ka kahju hüvitamise nõuet. Järelikult ei ole saabunud ka kostjaga 2 sõlmitud käenduslepingust tulenevat vastutuse kohaldamise eeldusi käendatava kohustuse eest. Kostja 2 ei vastuta käenduslepingu alusel tekitatud kahju eest.
7.11.03.2019 esitatud täiendavates seisukohtades leiab kostja 2, et käendusleping on tühine, kuna on vastuolus heade kommetega. Samuti leiab kostja 2, et isegi kui käendusleping on kehtiv, siis ei laiene see hageja kõrval- ja kahjuhüvitamise nõuetele. Käendus peaks antud juhul laienema kahju hüvitamise nõuetele üksnes juhul, kui selliselt on käenduslepingus eraldi kokku lepitud. Kostja 2 on seisukohal, et lepingu sõlmimise ajal ei saanud kostja 2 aru, et kohustub põhivõlgnikuna vastutama ka kõrval- ning kahju hüvitamise nõuete eest, kuna see ei tulene hagejaga sõlmitud käenduslepingust. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et käendusleping on kehtiv ning selle alusel on hagejal siiski võimalik kostja 2 vastu kahjuhüvitamise nõue esitada, palub kostja 2 vähendada kahjuhüvitist nullini.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
10.Kostja 2 esitas 08.05.2019 kohtule taotluse liita käesolev tsiviilasi ning X X OÜ hagi kostja 2 vastu ühte menetlusse. Taotluse kohaselt esitas X X OÜ kostja 2 vastu hagi Harju Maakohtule väites, et kostja 2 põhjustas oma õigusvastase käitumisega hagejale otsest varalist kahju suuruses 187 290,20 eurot. Sisuliselt on Harju Maakohtu menetluses kaks samaliigilist tsiviilasja, milles nii SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal kui ka X X OÜ nõuavad kostjalt 2 samaliigilise kohustuse täitmist.
11.TsMS § 374 kohaselt, kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Kohus leiab, et hagide liitmise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Esiteks on esitatud taotlus esitatud hilinenult ning kostja 2 ei ole põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Samuti ei võimalda nimetatud hagide ühine menetlemine asja kiiremat lahendamist ega lihtsusta nende menetlemist. Käesolev tsiviilasi on lõpplahendi tegemise staadiumis, X X OÜ hagi on alles menetlusse võetud ja seega eelmenetluse staadiumis. Käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue kostja 2 vastu on esitatud käenduslepingu alusel. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on X X OÜ hagi kostja 2 vastu esitatud tulenevalt kostja 2 õigusvastasest käitumisest X X OÜ juhatuse liikmena X X OÜ-le varalise kahju tekitamise eest 187 290,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus hagide liitmiseks.
12.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Hageja on esitanud kostjate vastu müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude kauba müüja (kostja 1) ja müügilepingu käendaja (kostja 2) vastu. Seega võiks hageja
nõue kostja 1 vastu kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja nõue kostja 2 vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 145 lg 1 alusel, mille kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
14.VÕS § 115 lg 1 kohaldamise eeldusteks on kehtiv võlasuhe, võlgniku poolt kohustuse rikkumine, vastutamine selle eest ning võlausaldajale peab olema tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele. Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused. Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi. Riigikohus on selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 15). b esmalt analüüsida, kas poolte vahel on kehtiv leping.
15.Kostja 2 leiab, et ta ei ole käendanud liisinglepingut ning et müügilepingust ei ole taganetud. Kostja 2 leiab, et käenduslepinguga ei ole tagatud kahju hüvitamise nõuded. Samuti on kostja hinnangul käendusleping tühine.
16.Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb eristada kolme erinevat lepingut: 1) liisingulepingut; 2) müügilepingut ning 3) käenduslepingut müügilepingu käendamiseks. Kohus tuvastab, et hageja ja X X OÜ sõlmisid 26.10.2015 liisingulepingu nr 20150697/00, millega X X OÜ kohustus omandama kostjalt 1 plasmalõikuspingi Eckert Jantar 2 (tl 8-11). Liisingueseme maksumus koos käibemaksuga oli 170 160 eurot. 26.10.2015 sõlmis hageja (ostja) kostjaga 1 (müüja) nimetatud plasmalõikuspingi müügilepingu, hinnaga ilma käibemaksuta 141 800 eurot ja koos käibemaksuga 170 160 eurot (tl 15 pöördel). Müügilepingu p 6.1 leppisid lepingu pooled kokku, et müüja annab eseme üle liisinguvõtjale kui ostja volitatud esindajale hiljemalt 25.01.2016. Müügilepingu p 6.5 järgi pidi eseme omandiõigus üle minema ostjale pärast müüjale eseme hinna tasumist. Nimetatud müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 2 26.10.2015 käenduslepingu müügilepingust liisingulepingule nr 20150697/00 ja nende tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate müüja võimalike kohustuste kohase ja täieliku täitmise tagamiseks (tl 18 pöördel – 19).
17.Sellest tulenevalt on hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes ning poolte vahel on kehtiv lepinguline võlasuhe. Järgmisena tuleb analüüsida, kas kostjal 1 on lepingust tulenev kohustus hageja ees ja kas kostja 1 on lepingut rikkunud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistava või müüja poolt tulevikus omandatava asja või tegema võimalikuks omandi ülemiku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.
18.Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hageja tasus kostjale 1 kui kauba müüjale seadmete müügihinna täies ulatuses (tl 20 pöördel-24 pöördel). Vaidlus müügihinna tasumise osas ka puudub. Hageja tasus kostjale 1 kui seadme müüjale 153 144 eurot (17 016 eurot oli liisinguvõtja tasunud varasemalt müüjale otse). Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostja 1 rikkus müügilepingut, kuna ei andnud asja üle. Kostjal 1 oli müüdud asja (plasmalõikuspingi)
üleandmise kohustus. Plasmalõikuspingi Eckert Jantar 2 üleandmise kohta koostasid kostja 1 ja liisinguvõtja X X OÜ 30.03.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 17 ja 17 pöördel). Seoses tekkinud võlgnevusega ütles hageja 09.11.2016 teatisega liisinguvõtjaga X X OÜ-ga sõlmitud liisingulepingu nr 20150697/00 üles (tl 25). Hageja määras lõpliku tähtaja kohustuste täitmiseks 16.11.2016 ning samuti teatas, et liisinguvõtja on kohustatud üle andma liisingueseme valduse hageja volitatud esindajale 17.11.2016. Liisinguvõtja võlgnevust määratud tähtajaks ei tasunud, mistõttu luges hageja liisingulepingu ülesöelduks alates 17.11.2016. Liisinguvõtja X X OÜ hagejale määratud tähtajaks liisingueseme valdust ei tagastanud. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole kostja 1 liisingueseme plasmalõikuspingi valdust liisinguvõtjale X X OÜ-le üle andnud (tl 26 pöördel – 28 pöördel). Kostja 1 vastupidist tõendanud ei ole. Hageja ei olnud maksete tegemise ajal teadlik asjaolust, et tegelikult ei ole kostja 1 liisinguvõtjale seadme otsest valdust üle andnud.
19.Kohus selgitab, et kahjunõude esitamine on võimalik ka siis, kui müügilepingust ei ole taganetud. Kahju hüvitamist on võimalik nõuda lepingu täitmise asemel. Kohus leiab, et kostja 1 on vastutav müügilepingu rikkumise eest ning rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav. Kohus leiab, et kostja 1 pidi lepingu sõlmimise ajal ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena kahju tekkimist ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Seega on tõendamist leidnud, et kostja 1 on rikkunud müügilepingut kuna ei andnud plasmalõikuspinki liisinguvõtjale X X OÜ-le üle
20.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata kahju suuruse põhjendatust ja tõendatust. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kahju olemasolu ja selle suuruse. Müügilepingu kohaselt oli seadme ostuhind 171 160 eurot (sisaldab käibemaksu, ostuhind ilma käibemaksuta 141 800 eurot) (tl 15 pöördel). Nimetatud hinnast tasus liisinguvõtja X X OÜ müüjale (kostjale 1) 17 016 eurot (tl 21). Hageja tasus müüjale (kostjale 1) kokku 153 144 eurot (tl 22 pöördel – 24 pöördel). Hageja selgituste kohaselt tasus liisinguvõtja hagejale liisingulepingu alusel enne selle ülesütlemist osamaksetena 43 956,75 eurot. Seega on hageja arvestanud liisinguvõtja poolt reaalselt tasutud osa kahjunõudest maha ning liisingujääk pärast liisingulepingu ülesütlemist oli 109 187,25 eurot. Seega on hageja kahjunõude suuruseks kostja 1 vastu 109 187,25 eurot. Kahjunõue on esitatud koos käibemaksuga. Käibemaks on tasutud müüjale täies ulatuses. Eeltoodust kuulub hageja kahju nõue kostja 1 suhtes rahuldamisele summas 109 187, 25 eurot.
21.Hageja esitas kostja 1 vastu ka viivise nõude välja mõista hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (109 187,25 eurot) alates 10.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja leiab, et tema kahjunõue muutus sissenõutavaks alates 17.11.2016, so liisingulepingu ülesütlemisest. Viivise palub hageja välja mõista alates hagi esitamisest, so alates 10.07.2018. Tulenevalt VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus leiab, et kuna tuvastamist leidis, et kostja 1 on tekitanud hagejale kahju, siis viivisenõue on põhjendatud ning tuleb välja mõista alates hagi esitamisest, so alates 10.07.2018.
22.Järgnevalt tuleb võtta seisukoht, kas kostja 2 vastutab käenduslepingust tulenevalt tekitatud kahju eest. Kohus selgitab, et käendaja vastu nõude esitamine ei eelda liisingulepingust tulenevate nõuete realiseerimist liisinguvõtja vastu ning müügilepingust taganemist. Käendaja vastutus on solidaarne vastutus, mis laieneb ka kahju hüvitamise kohustusele. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesoleval juhul pooled eokkulepet käenduslepingus sõlminud ei ole. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hageja õigustatud esitama oma kahjunõude nii põhivõlgniku (kostja 1) kui ka käendaja (kostja 2) vastu, kuna tuvastamist leidis, et kostja 1 on oma lepingulisi kohustusi rikkunud.
23.Kohtule esitatud käenduslepingust nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 2 26.10.2015 käenduslepingu, mille p 3.1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja (kostja 2) tagama solidaarselt kostjaga 1 hageja ja kostja 1 vahel 23.10.2015 sõlmitud müügilepingust liisingulepingule nr 20150697/00 ja nende tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate müüja võimalike kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja 2 maksimaalne vastutus käenduslepingu alusel on 144 636 eurot (tl 18 pöördel – 20). Käendaja vastutus tekib VÕS § 145 lg 1 kohaselt juhul, kui põhivõlgnik rikub käendatavat kohustust. Seega on kostja 2 vastutus käendajana tekkinud, kuna kostja 1 on rikkunud müügilepingut. Käenduslepingu p
3.3.kohaselt kostja 2 kinnitas, et ta on tutvunud müügilepinguga ning on selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest täielikult aru saanud. Kostja 2 vastutus on VÕS § 145 lg 1 järgi solidaarne vastutus, mis tagab ka müügilepingust tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid. Kahjunõude esitamine käendaja vastu ei eelda müügilepingust taganemist. Hageja on ka selgitanud, et hageja poolelt vaadatuna lepingu tagasitäitmise küsimust ei tõusetu, kuna hageja müügilepingu alusel midagi saanud ei ole. Küll aga on kostja 1 kohustatud tagastama hagejalt müügilepingu alusel saadud rahasumma ning kahju hüvitamise kohustus lasub ka käendajal. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et käendaja (kostja 2) vastutuse eeldused on täidetud ja kostja 2 vastutusest vabanemine käesoleval juhul välistatud.
24.Kostja 2 esitas vastuväite selle kohta, et käendusleping on tühine, kuna on heade kommetega vastuolus. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kostja 2 ei ole tõendanud, et käendusleping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Kostja 2 ei ole tõendanud, et teda sunniti käenduslepingut sõlmima. Samuti ei muuda rahaliste vahendite puudumine käenduslepingut tühiseks. Käesoleval juhul mingit vastuolu heade kommetega kohtu hinnangul ei esine ning käendusleping on kehtiv. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tehingu tegemine tahte vastaselt on aluseks tehingu tühistamisele, mitte tühisusele.
25.Kostja 2 esitas ühtlasi ka taotluse vähendada kahjuhüvitis nullini, kuna kostja 2 arvates ei teinud hageja esindaja kõik endast oleneva selleks, et talle tekkinud kahju ära hoida või vähendada. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine aluseid kahjuhüvitise nullini vähendamiseks. Kostja 2 ei ole tõendanud, et kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Seega ei esine aluseid kahjuhüvitise nullini vähendamiseks. Hageja on tehingu finantseerija, kes seadme üleandmise-vastuvõtmise juures ei viibi. Vaidlusaluse liisingueseme üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt kinnitasid nii müüja (kostja 1) kui liisinguvõtja, et ese on üle antud. Sellest tulenevalt oli hageja kohustatud ostuhinna tasuma.
26.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses mõlema kostja vastu solidaarselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 109 187,25 eurot. Samuti kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (109 187,25 eurot) alates 10.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.
MENETLUSKULUD
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
28.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus peab menetluskulude nimekirjad kätte toimetama ka kostjale 1 ning küsima seisukohta täiendavate menetluskulude nimekirjade osas. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.