1.Tühistada Viru Maakohtu 7. novembri 2019 otsus osas, milles maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks käibemaksuta summas 3672,50 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kostja menetluskulud kindlaks käibemaksuga summas 4407 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Välja mõista Aulis Paalilt Osaühing KAUKSI PUHKEKÜLA kasuks menetluskuluna 1716 eurot ja väljamõistetud menetluskulult kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aulis Paal (hageja) esitas 5. aprillil 2019 Osaühing KAUKSI PUHKEKÜLA (kostja) vastu hagi kostja osanike 13. veebruari 2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus tuvastada kostja osanike 13. veebruari 2020 üldkoosoleku otsuse tühisus, millega anti L. Räbinile lepingu sõlmimiseks nõusolek Osaühingule KAUKSI PUHKEKÜLA kuuluva XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXX) kinnistu võõrandamiseks Laumar OÜ-le hinnaga 15 000 eurot. Alternatiivselt palus hageja tunnistada osanike 13. veebruari 2020 otsus kehtetuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja juhatuse liikmeteks ning osanikeks võrdsetes osades on hageja ja L. Räbin. Hagejale kuulus XXXXXXXX kinnistu. Hageja otsustas L. Räbina ettepanekul võõrandada kinnisasja kostjale tulu teenimiseks. L. Räbin vormistas osanike otsuse kinnisasja omandamiseks
12.veebruari 2019 kuupäevaga. Osanike otsus allkirjastati 13. veebruaril 2019, kui sõlmiti ka kinnisasja võõrandamise leping.
21.veebruaril 2019 sai hageja teada, et kinnistu on võõrandatud 20. veebruaril 2020 Laumar OÜ-le. Laumar OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige on L. Räbin. Sellist tehingut ei ole osanikud arutanud ega otsustanud. Tegemist on tühise tehinguga, mis kahjustab kostjat ja hagejat. Võõrandamine Laumar OÜ-le toimus samal päeval, kui kostja kanti omanikuna kinnistusraamatusse. Notarile kinnitati lepingu p-s 1.6.15 vastava osanike otsuse olemasolu,
mis on väidetavalt sõlmitud 13. veebruaril 2019. L. Räbina poolt tsiviilasjas nr 2-19-3020 esitatud osanike otsusest nähtub, et osanikud on otsustanud anda L. Räbinile lepingu sõlmimiseks nõusoleku kostjale kuuluva XXXXXXXX kinnistu võõrandamiseks Laumar OÜle hinnaga 15 000 eurot. Otsuse poolt on hääletanud kõik osanikud (sh ka hageja) ning otsusel on hageja allkirjale sarnane allkiri. Hageja nägi sellist otsust esmakordselt 28. märtsil 2019 tsiviilasja nr 2-19-3020 menetluses. Sellise päevakorraga üldkoosolekut ei ole toimunud ning sellist otsust ei ole hageja allkirjastanud. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et tema allkiri otsusel on võltsitud. Otsus on vastuolus heade kommetega ning rikutud on koosoleku kokkukutsumise kui ka otsuse tegemise korda (ÄS § 1771 lg 1). Koosolekut ei ole üldse kokku kutsutud, otsuse tegemist ei ole toimunud. Osanik L. Räbin ei oleks ainuisikuliselt õigustatud sellist otsust vastu võtma ilma hageja häälteta (sh keeld hääletada ÄS § 177 lg 1). Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on juhatuse liikmega tehtav tehing võrdsustatud tehingu tegemisega isikuga, kellel on juhatuse liikmega samaväärne majanduslik huvi, sh eelkõige ühinguga, milles juhatuse liikmel on osaniku või aktsionärina täielik häälteenamus. Tehingu tegemisel rikkus L. Räbin lojaalsuskohustust. Kinnistu müük kostjalt Laumar OÜ-le toimus kostja ja kostja juhatuse liikme poolt kontrollitava äriühingu vahel, mistõttu on ÄS § 181 lg-st 3 tulenev esindusõiguse piirang kohaldatav. Juhul, kui selgub, et vaidlustatud otsusel on tõesti hageja allkiri, on allkiri 13. veebruari 2020 otsusele saadud pettuse või eksituse teel. Siis tuleb otsus tunnistada kehtetuks (TsÜS § 33 lg 13 ja § 90). Hageja on sellise otsuse poolt antud hääle tühistanud ja see on edastatud kostja seaduslikule esindajale. Osanike otsuse kuupäevaga 12. veebruar 2019 koostas L. Räbin ja see allkirjastati osanike poolt 13. veebruaril 2019 L. Räbini elukohas X linnas. Muid küsimusi ei arutatud ega otsustatud. 12. veebruari 2019 kuupäevaga otsuse allkirjastamisel on tõenäoline, et osanik L. Räbin lasi hagejal teise eksemplarina allkirjastada hoopis 13. veebruari 2019 kuupäeva kandva otsuse (s.o otsus müüa kinnistu Laumar OÜ-le). Otsused on äravahetamiseni sarnased. 12. veebruari 2019 otsuse teise eksemplari allkirjastamisel hageja selle sisuga ei tutvunud, kuna see pidi olema koopia esimesest eksemplarist. Puudub mõistlik põhjendus, milleks oli vaja kostjal omandada hageja kinnistu ning see kohe müüa kolmandale isikule.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt omandas hageja XXXXXXXX kinnistu 4. veebruaril 2004. Sel ajal koosnes kinnistu seitsmest katastriüksusest kogupindalaga 19,5 ha. Kinnistu endise omanikuga suhtles kinnisvaramaaklerina tegutsenud L. Räbin. L. Räbinil tekkis idee 19,5 ha suuruse kinnistu väärtustamiseks, kuid puudusid rahalised vahendid, mistõttu pöördus L. Räbin 2003. aastal hageja poole. Hageja ja L. Räbin leppisid suuliselt kokku ühises tegevuskavas ja selles, et järele jääv osa XXXXXXXX kinnistust jääb L. Räbini omandisse (s.o hageja kohustus kinnistu omandi L. Räbinile üle andma). Tegevuskava viidi suures osas ka ellu. AS SEB Pank finantseeris kinnistu ostu tingimusel, et laenu tagab L. Räbini isiklik käendus. Panga nõudmisel pidi kinnistu omanikuks saama laenutaotleja ehk hageja. Osa kinnistust müüdi ja saadud raha jagati poolte vahel ära, mistõttu käesoleval ajal koosneb XXXXXXXX kinnistu vaid kolmest katastriüksusest ning kinnistu pindala on 5,59 ha senise 19,5 ha asemel. Poolte vahelisest senisest suulisest kokkuleppest jäi täitmata vaid XXXXXXXX kinnistu omandi üleandmine L. Räbinile. Üllatuslikult selgus, et hageja oli 26. juunil 2008 kinnistu formaalse omanikuna koormanud selle hüpoteegiga Swedbank AS-i kasuks. Hüpoteek summas 520 000 krooni tagas Swedbank AS-i väljastatud laenu summas 400 000 krooni. Hiljem loovutas Swedbank AS hüpoteegi Danske Bank A/S-ile ning see tagas nüüd OÜ MADIMUS kohustusi. Hageja on OÜ MADIMUS osanik ja juhatuse liige. 2018. a lõpus sai L. Räbin teada, et hageja
on pakkunud XXXXXXXX kinnistut müügiks kolmandatele isikutele, sest tal oli vaja leida raha oma teiste kohustuste (sh ka MADIMUS OÜ kohustuste) täitmiseks. Hageja pakkus välja, et on nõus kinnistu omandi L. Räbinile üle andma 15 000 euro eest. Kuna L. Räbinil eraisikuna vaba raha ei olnud, leppisid pooled kokku selles, et hageja müüb XXXXXXXX kinnistu kõigepealt kostjale ning peale raha laekumist saab kinnistu omanikuks Laumar OÜ. Müügihind oli hageja poolt pakutud. Vastavalt eespool nimetatud kokkuleppele allkirjastasid hageja ja L. Räbin 12. veebruari 2019 ja 13. veebruari 2019 osanike otsused. 13. veebruari 2019 osanike otsuse allkirjastamine eelnes ajaliselt 13. veebruari 2019 müügilepingu sõlmimisele. Otsuse vastuvõtmise ja kinnistu müügilepingu sõlmimise vahelisel ajal oli osanikel piisavalt aega otsusega tutvuda. Otsuse allkirjastas hageja omakäeliselt ning sellel olev allkiri on ehtne. Muid küsimusi 13. veebruari 2019 osanike koosolekul ei arutatud. Seejuures ei arutatud mitte mingisuguseid XXXXXXXX kinnistu ühise arendamise plaane. Pärast 13. veebruari 2019 osanike otsuse vastuvõtmist ning enne XXXXXXXX kinnistu müügilepingu sõlmimist 20. veebruaril 2019 kohtusid kostja osanikud 18. veebruaril 2019. Hageja teatas L. Räbinale, et „ma räägin Lauri, kui ma oleks tahtnud siga panna, ma oleks võinud selle suvel maha müüa jumala lambist, panna käed tasku ja öelda sorri Lauri“. See näitab, et pärast 13. veebruari 2013 osanike otsuse vastuvõtmist käsitlesid mõlemad osanikud XXXXXXXX kinnistut juba kui L. Räbini kinnistut. Seega oli hagejale suurepäraselt teada, et temal ega ka kostjal ei saa XXXXXXXX kinnistu osas olla mingisuguseid lootusi ega majanduslikke eesmärke. Kinnistu omand tuli üle anda Laumar OÜ-le.
13.veebruari 2019 osanike otsus ei ole formaalsete ega sisuliste puudustega. Samuti ei ole otsus tühine ega kehtetuks tunnistatav. 13. veebruari 2019 osanike koosolekul osalesid kõik osanikud, mistõttu on otsus kehtiv ka juhul, kui päevakorraga koosoleku kutset ei saadetud (ÄS § 1721).
13.veebruari 2019 otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Hageja ei ole esile toonud, millised asjaolud tingivad vastuolu heade kommetega. Hageja jätab tähelepanuta, et ta on saanud lepingu alusel 15 000 eurot ning täiendavalt on kostja vabanenud 20. veebruari 2019 lepingu järgselt 15 000 euro suurusest kohustusest. Sisuliselt ostis L. Räbin kinnistu, mille omand varasemate kokkulepete kohaselt tuli talle tasuta üle anda, turuhinna eest. Samuti vabanes kostja laenukohustusest Laumar OÜ ees. Hageja tühistamisavaldusel ei ole õiguslikke tagajärgi, kuna tegemist on pelgalt formaalse avaldusega, mille materiaalsed eeldused on täitmata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 3672,50 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole hageja väide lojaalsuskohustuse rikkumise kohta. Osanikud on 13. veebruaril 2019 vastu võtnud kostjale kuuluva kinnistu võõrandamise otsuse. Kohtu poolt määratud käekirjaekspertiisis esitatud eksperdi arvamuse kohaselt on hageja eelpool märgitud osanike otsuse omakäeliselt allkirjastanud. Seega on tõendatud osanike tahe müüa kinnistu 15 000 euro eest Laumar OÜ-le ja määrata tehingu sõlmimisel kostja esindajaks L. Räbin. Osaühingu vara võõrandamisele suunatud osanike otsus iseenesest on tavapärane äriühingu majandustegevus, s.o tegemist ei ole tehinguga, mis on vastuolus heade kommetega (ÄS § 1771). Hageja väide, et osanik L. Räbin on ainuisikuliselt (rikkudes ÄS § 177 lg-t 1) sellise otsuse vastu võtnud, ei ole tõendatud.
Tõendamist ei leidnud ka hageja väide, et nii 13. veebruari 2019 osanike koosoleku kokkukutsumisel kui ka otsuse tegemisel rikuti oluliselt seaduses ja põhikirjas sätestatud korda (ÄS § 1721). Maakohus on seisukohal, et kui osanike koosolekul osalesid kõik osanikud, ei ole seaduses või põhikirjas märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine oluliseks rikkumiseks, mis annab aluse üldkoosolekul vastuvõetud otsust tühiseks lugeda. Hageja ei ole tõendanud, et osanikud ei ole 13. veebruari 2019 üldkoosolekut pidanud ning otsuse vastu võtmist pole toimunud. Ekspert tuvastas, et allkiri 13. veebruari 2019 osanike üldkoosoleku otsusel kuulub hagejale. Asja menetlemisel ei leidnud tõendamist hageja väide, et osanik L. Räbin tegi kinnistu XXXXXXXX võõrandamiseks ainuisikulise otsuse. Kohtule esitatud 13. veebruari 2019 osanike otsuse kohaselt on mõlemad osanikud vastava otsustuse teinud. Tõendamist ei leidnud hageja väide, et kostja ja tema esindaja (osanik L. Räbin) kuritarvitasid oma õiguseid ning sõlmisid tühise tehingu, millega on ilmselgelt kahjustatud kostjat ja hagejat. Maakohus märkis, et hageja on saanud kinnistu võõrandamise lepingu alusel 15 000 eurot. Samuti sai kostja kinnistu võõrandamisel OÜ-le Laumar 15 000 eurot. Maakohus on seisukohal, et tõendatud ei ole kostja osanike 13. veebruari 2019 otsuse tühisus. Tõendamist ei leidnud hageja väide, et osanik L. Räbin lasi hagejal 12. veebruari 2019 kuupäevaga otsuse teise eksemplarina allkirjastada hoopis 13. veebruari 2019 kuupäeva kandva otsuse. Osanike väited kinnistu XXXXXXXX ostmise põhjenduste kohta kostjale on vastuolulised. Hageja väidab, et müüs kinnistu kostjale, et kostja saaks kinnistu arendamisega tulu teenida. Kostja esindajana L. Räbin väidab, et leping kinnistu ostmiseks ja edasi müümiseks on seotud tema ja hageja varasemate kokkulepetega. Maakohus on seisukohal, et kumbagi väidet ei saa antud juhul välistada ja kohus peab asja lahendamisel lähtuma kohtule esitatud tõenditest. Hageja väide, et otsused (12. veebruari 2019 osanike otsus ja 13. veebruari 2019 osanike otsus) on äravahetamiseni sarnased, ei anna alust lugeda, et hageja allkiri 13. veebruaril 2019 osanike otsusel on saadud pettusega. Hageja ei eitanud kostja esindaja väiteid selle kohta, et hagejal ja L. Räbinal olid kokkulepped seoses XXXXXXXX kinnistuga enne, kui kinnistu kostjale müüdi. Seega on need kostja väited tõendatud. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud summas 3672,50 eurot ilma käibemaksuta, sest kostja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid ning jõudnud seetõttu ebaõigetele järeldustele. Maakohus jättis ebaõigesti vande all ära kuulamata L. Räbini ja hageja. Maakohus tuvastas, et asjas on põhivaidlus selles, et XXXXXXXX kinnisasja võõrandamise alus Laumar OÜ-le on 13. veebruari 2019 väidetav osanike otsus, mille vastuvõtmisel hageja ei osalenud. Maakohus leidis, et osanikud on 13. veebruari 2019 otsuse vastu võtnud, kuna hageja on otsuse omakäeliselt allkirjastanud. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejalt peteti allkiri välja ning
13.veebruari 2019 otsus on tühine, kuna sellist küsimust ei ole arutatud. Maakohus eksis järeldades, et allkiri osanike otsusel on automaatselt samastatav otsuse vastuvõtmisega. Asjas on oluline subjektiivne arusaam toimunust ning pettus või eksimus ongi tõendatav osaliste ütluste või seletustega. Hageja on maakohtule põhistanud, et kõik muud tõendid ei saa tekitada kindlat veendumust ning faktivaidluse lahendamiseks tuleb üle kuulata otsused allkirjastanud osanikud. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata hageja taotluse kuulata vande all üle hageja ja L. Räbin. Sellega on maakohus alusetult piiranud hageja õigust ja kohustust asjaolu tõendada. Maakohus jättis tähelepanuta, et heade kommetega on vastuolus olukord, kus isikut eksitatakse ja lastakse allkirjastada väidetu sisule mittevastav kirjalik otsus kasutades ära isiku usaldust toimuva osas. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et olukorras, kus koosolekut ei olegi kokku kutsustud, hääletamist ja otsuse vastuvõtmist ei ole toimunud, on rikutud kõiki seaduses ja põhikirjas sätestatud koosoleku korraldamise olulisi tingimusi (eelkõige ÄS §-d 168-177).
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja jääb selle juurde, et hagejat petetud ei ole. Kuigi hageja on võtnud positsiooni, et ta pidas
13.veebruari 2019 otsust 12. veebruari 2019 kuupäevaga dateeritud otsuse koopiaks, ei seondu otsuse allkirjastamine kuidagi tehingu ettevalmistamisega. Olenemata sellest, et hageja eitab
13.veebruari 2019 otsusega tutvumist ja hageja on teadlik sellest, millise otsuse ta on allkirjastanud, pidi hagejal olema võimalus 13. veebruari 2019 otsusega enne allkirjastamist piisavalt tutvuda ja hageja pidi seda ka kostja osaniku ja juhatuse liikmena korraliku ettevõtja hoolsuskohustusest tulenevalt tegema. Hageja seda tegigi ning allkirjastas otsuse omakäeliselt. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal ja L. Räbinil olid kokkulepped XXXXXXXX kinnistuga seonduvalt juba varem. Maakohus järeldas õigesti, et kui 13. veebruari 2019 osanike koosolekul osalesid kõik osanikud, ei ole seaduses või põhikirjas märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine oluliseks rikkumiseks, mis annab aluse üldkoosolekul vastuvõetud otsust tühiseks lugeda. Hageja esitas apellatsioonkaebuses uue väite, et käesoleval juhul on tarvis selgitada välja otsuse vastu võtnud isikute subjektiivne arusaam otsest. Riigikohus on leidnud, et kapitaliühingute põhikirjade tõlgendamisel tuleb juhinduda VÕS § 29 sisalduvatest tõlgendamisreeglitest. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei tuleks samadest tõlgendamisreeglitest juhinduda osanike otsuste tõlgendamisel. Seega ei puutu hageja subjektiivne arusaam asjast kuidagi asja lahendamisse, vaid oluline on see, kuidas pooled ühiselt osanike otsustest aru said või kuidas sarnane mõistlik isik pidi mõistma (VÕS § 29 lg 1 ja lg 4). Nagu tavapäraselt teistegi äriühingute puhul, on kõik kostja osanike otsused allkirjastatud ühes originaaleksemplaris. Kostja esitas maakohtule kõnealused otsused. Hageja ei lükanud omapoolsete tõenditega vastustaja väidet ümber.
6.Kostja (vastuapellant) esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks käibemaksuta summas 3672,50 eurot. Kostja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega määrata kostja menetluskulude kindlaks käibemaksuga summas 4407 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 174 lg-s 10 sätestatut. Kohus leidis, et kostjale ei saa menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu hüvitada, sest kostja ei ole esitanud TsMS § 174
lg 10 järgset kinnitust. Tegelikult kostja 16. oktoobri 2019 menetluskulude nimekirjas nõutav kinnitus selgesõnaliselt sisaldus.
7.Hageja (vastuapellatsioonis vastustaja) leiab, et hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisel tuleb jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras kostja menetluskulude suuruse kindlaks ilma käibemaksuta summas 3672,50 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega määrab kostja menetluskulude suuruse kindlaks koos käibemaksuga summas 4407 eurot. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuses toodud põhjendusi ja ei pea vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning kostja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
9.Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas kostja osanike 13. veebruari 2019 otsus on kehtiv selles, et osanikud annavad nõusoleku kostjale kuuluva XXXXXXXX kinnistu võõrandamiseks OÜ-le Laumar 15000 euro eest. Hageja väidab, et koosolekut ei ole toimunud, kinnistu müüki OÜ-le Laumar ei ole osanikud arutanud ja tema ei ole osanikuga sellist tahet avaldanud. Kui vaidlustatud otsusel ongi hageja allkiri, siis andis hageja allkirja enda teada 12. veebruari 2019 otsuse ärakirjale, seda eelnevalt läbi lugemata. 12. veebruari 2019 ja 13. veebruari 2019 otsuste dokumendid on äravahetamiseni sarnased.
10.Asjas on läbiviidud käekirjaekspertiis, millega on tuvastatud hageja allkirja ehtsus
13.veebruari 2019 osanike otsusel. Apellatsioonimenetluses hageja allkirja ehtsust ei vaidlusta. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab hageja osanike otsust järgmistel asjaoludel: 1) hageja osanike otsuse vastuvõtmisel ei osalenud; 2) hagejalt peteti L. Räbina poolt allkiri välja; 3) sellise päevakorraga koosolekut ei ole toimunud ning sellise otsuse vastuvõtmise kohta ei ole hääletamist toimunud, sh ei saanud hääletada L. Räbin.
11.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.1.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hääle andmine on tahteavaldus ja sellele kohaldatakse tehingute kohta sätestatut, mistõttu on võimalik et otsuse andmiseks vajalik tahe on kujunenud osaniku eksimuse või pettuse mõjul. Käesoleval juhul seostab hageja eksimust ja pettust hääle andmise tühistamise alusena teise osaniku L. Räbina tegevusega. Asjas ei ole vaidlust, et 12. ja 13. veebruari 2019 osanike otsuste projektid valmistas ette L. Räbin. Seega vastutas L. Räbin otsuse projektide koostamise eest ja vastutas ka otsuse projektis oleva informatsiooni õigsuse eest. Hääle andmise tühistamisel loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud, kuid vahetut mõju otsuse kehtivusele hääle andmise tühistamisel ei ole. Selle mõju otsuse kehtivusele on üksnes siis, kui tühistatud hääled mõjutasid kas otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu, st sellise sisuga otsust ei oleks vastu võetud. Huvitatud isik saab sellisel juhul taotleda kohtult otsuse kehtetuks tunnistamist.
11.2.Hageja selgituste kohaselt eksitas L. Räbin teada sellega, et L. Räbina selgituste kohaselt allkirjastas ta 13. veebruaril 2019 12. veebruari 2019 otsuse ja selle ärakirja. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Sama paragrahvi lõige 5
kohaselt ei või tehingu teinud isik tehingu tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. TSÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagejal oli võimalik dokumendi sisuga tutvuda, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata, kannab eksimuse riisikot hageja ise. Hageja poolt allkirjastatud dokumendid olid küll sarnaselt vormistatud, kuid sisu oli erinev. Sellest oleks hagejal olnud võimalik koheselt aru saada dokumendi sisuga tutvudes. Asjas pole tõendatud L. Räbina tahtlik tegevus hageja eksimusse viimises või hoidmises. Hageja ei ole väitnud, et L. Räbin takistas tal enne otsuse allkirjastamist dokumentidega tutvuda. Seega ei saanud L. Räbin olla kindel, et hageja enne allkirjastamist dokumentidega ei tutvu ja jätab 13. veebruari 2019 kuupäevaga ettevalmistatud otsuse projekti sellega mittenõustumisel allkirjastamata. Hageja tegi vaidlustatud tahteavalduse (hääletas osanikuna osanike üldkoosolekul) ettevõtluses tegutsedes, mistõttu pidi hageja järgima hoolsuskohustust ning enne dokumendi allkirjastamist tutvuma selle sisuga. Hoolsuskohustuse rikkumine on hageja enda risk. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et asjas ei ole tõendatud materiaalõiguslikud eeldused hageja poolt oma hääle andmise tühistamiseks TSÜS § 92 või 94 alusel.
11.3.Seega on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et olukorras, kus osanike koosolekul osalesid kõik osanikud, ei ole seaduses või põhikirjas märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine oluliseks rikkumiseks, mis annab aluse üldkoosolekul vastuvõetud otsust tühiseks lugeda (ÄS § 1721 ). Otsuse tegemisel ei osalenud üksnes L. Räbin, vaid otsuse poolt on hääletanud ka hageja. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et 13. veebruari 2019 otsus ei ole vastuolus heade kommetega ning sellele asjaolule ei ole hageja apellatsioonkaebuses enam tuginenud. Maakohus on piisavalt hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Hageja ja L. Räbina vande all ülekuulamise osas jääb ringkonnakohus 16. märtsi 2020 määruses esitatud seisukoha juurde.
12.Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus on ebaõigesti määranud kostja menetluskulud kindlaks ilma käibemaksuta. Kostja on 16. oktoobri 2019 menetlusdokumendis andnud selge TsMS § 174 lg-l1 10 vastava kinnituse, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa sisendkäibemaksu käibemaksu tasumisel maha arvata. Maakohus on pidanud põhjendatud kostja menetluskulu suuruseks 3772,50 eurot (ilma km-ta). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude suurust vaidlustanud. Koos käibemaksuga on kostja menetluskulu põhjendatud suurus 4407 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt.
13.Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulu suuruseks on vastavalt menetluskulude nimekirjale õigusabi eest 4272 eurot (192 eurot x 22,25 h) eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teiselt menetlusosaliselt poole lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja kulud õigusabile on ülepaisutatud. Kostja esindaja on apellatsioonimenetluses koostanud kolm menetlusdokumenti (vastus apellatsioonkaebusele, vastuapellatsioonkaebus, menetluskulude tagatise taotluse) ja osalenud kohtuistungil pikkusega 26 minutit. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas olevad kostja lepingulise esindaja toimingud on kas korraldusliku iseloomuga või peavad olema hõlmatud menetlusdokumentide koostamisega. Vastuapellatsioonkaebus käsitleb üksnes kohtu eksimust menetluskulu käibemaksuga väljamõistmata jätmise osas. Seega peab ringkonnakohus kokkuvõtvalt vajalikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja töömahuks ringkonnakohtus kostja esindamisel 11 h.
Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et käesolevas asjas on kostja lepingulise esindaja tunnihind 192 eurot (koos km-ga) liiga kõrge ja kostja ei ole seda maakohtu seisukohta menetluses vaidlustanud. Asja keerukusega kooskõlas olev tunnihind on 156 eurot (koos kmga). Kokku on põhjendatud ja vajalik kostja menetluskulu, mis tuleb hagejalt välja mõista ringkonnakohtu menetluses 11 h x 156 = 1716 eurot. Väljamõistetavalt menetluskulult tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.