Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

Hageja kinnitab, et sellist küsimust ei ole osanikud kunagi arutanud ning vastavat otsust ei ole kunagi vastu võetud. Osaühing Kauksi Puhkeküla on esitanud hagiavalduse nõudega tuvastada 20.02.2019.a müügilepingu tühisus (Viru Maakohus tsiviilasi nr 2-19-xxx). Nimetatud menetluses on kostja osanik L. R. esitanud kohtule väidetavalt 13.02.2019.a vastu võetud osanike üldkoosoleku otsuse. Otsusest selgub, et kostja osanikud on otsustanud anda L. R.ile lepingu sõlmimiseks nõusolek Kauksi Puhkeküla OÜ-le kuuluva xxx kinnistu võõrandamiseks Laumar OÜ-le hinnaga 15 000.- eurot. Otsuse poolt on hääletanud kõik osanikud (sh ka hageja) ning otsusel on hageja allkirjale sarnane allkiri. Hageja nägi sellist otsust esmakordselt 28.03.2019.a tsiviilasja nr 2-19-xxx materjalides. Sellise päevakorraga ja sisuga üldkoosolekut ei ole kunagi toimunud ning sellise otsuse üle ei ole ka kunagi hääletamist toimunud. Hageja ei ole kunagi ka sellist otsust allkirjastanud. Hageja on seisukohal, et nimetatud otsus on õigustühine. Hageja soovis vastuväiteid tõendada käekirjaekspertiisiga. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et see on võltsitud. Hageja ei välista ka võimalust, et allkiri on temalt saadud pettusega. Nimelt 13.02.2019.a oli osanike vahel arutlusel (L. R. elukohas) ning otsustati nimetatud kinnisasja omandamine Osaühingu Kauksi Puhkeküla poolt ning arutati kinnisasja tulutoovat arendustegevust. Osanike otsus, milline kannab kuupäeva 12.02.2019.a oli osaniku L. R. poolt kirjalikult koostatud. Otsus kuupäevaga 12.02.2019.a oli allkirjastatud osanike poolt 13.02.2019.a L. R. elukohas Tartu linnas. Muid küsimusi ei arutatud ning otsustatud. 12.02.2019.a kuupäevaga otsuse allkirjastamisel on tõenäoline, et osanik L. R. lasi hagejal teise eksemplarina allkirjastada hoopis 13.02.2019.a kuupäeva kandva otsuse (so otsus kinnisasja võõrandamiseks OÜ Kauksi Puhkeküla poolt). Otsused on äravahetamiseni sarnased. 12.02.2019.a otsuse teise eksemplari allkirjastamisel A. P. selle sisuga ei tutvunud kuna see pidi olema koopia esimesest eksemplarist. Seega juhul, kui 13.02.2019.a kuupäevaga otsus on tõesti A. P. poolt allkirjastatud on tegemist pettuse teel saadud allkirjaga. Hageja on sellise otsuse poolt antud hääled ka tühistanud (Lisa 8). Hageja märgib, et puudus mõistlik põhjendus, milleks oli vaja omandada hageja kinnistut kostja poolt ja kohe see võõrandada kolmandale isikule. Kusjuures otsused olid väidetavalt tehtud enne tehingut hagejaga. Hageja ei oleks vaidlustatud otsuse poolt hääli andnud ning selliselt allkirja saamine oli ainuvõimalik. Hageja leiab, et 13.02.2019.a osanike üldkoosoleku otsus, millisega on otsustatud anda L. R.ile lepingu sõlmimiseks nõusolek Kauksi Puhkeküla OÜ-le kuuluva Xxx kinnistu võõrandamiseks Laumar OÜ-le hinnaga 15 000.- eurot, on tühine. ÄS § 177 ́1 lg 1 kohaselt osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Eelkõige on selline otsus vastuolus heade kommetega ning sellise otsuse tegemisel on rikutud nii koosoleku kokkukutsumise, kui ka otsuse tegemise korda. Nimelt ei ole sellist koosolekut üldse kokku kutsutud, toimunud ja otsuse tegemist ei ole toimunud. Kusjuures ka osanik L. R. ei oleks ainuisikuliselt õigustatud sellist otsus vastu võtma ilma hageja häälteta (sh keeld hääletada ÄS § 177 lg 1). Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on juhatuse liikmega tehtav tehing võrdsustatud tehingu tegemisega isikuga, kellel on juhatuse liikmega samaväärne majanduslik huvi, sh eelkõige ühinguga, milles juhatuse liikmel on osaniku või aktsionärina täielik häälteenamus. Näiteks on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-40-13 p-s 27 selgitanud, et juhatuse liige on kohustatud ühingu suhtes käituma lojaalselt, heas usus ja kooskõlas heade äritavadega ning jälgima seda ka tehingute tegemisel iseenda või oma kontrolli all oleva äriühinguga ning viidanud, et lojaalsuskohustuse rikkumisel on tehing tühine. Kohtumääruses 3-21-144-11 leidis Riigikohus, et kuigi füüsiline isik ja tema kontrollitav äriühing on juriidilises mõttes eraldiseisvad isikud, annab 100%-line osalus äriühingus ainuosanikule selle osaühingu tegevuse üle ÄSi järgi täieliku kontrolli. Sellisel juhul tekivad osanikul tema kontrolli all oleva äriühingu vastu nõude esitamise otsustamisel majanduslikud huvid, mis üldjuhul vastanduvad osaühingu huvidele. Eelnevast järeldati, et äriühingu osanik ei tohtinud ÄS § 177 lg 1 alusel osaleda hääletusel, kus otsustati, kas esitada tema kontrolli all oleva äriühingu vastu nõue. Kirjeldatud tõdemus on praegusel juhul kohaldatav mitmel põhjusel. Esiteks on nii ÄS § 177 lg-s 1 3(12)

kui ÄS § 181 lg-s 3 kirjeldatud ühinguõiguslikke abinõusid, mis kuuluvad lojaalsuskohustuse sisusse. Teiseks ei kirjelda ka ÄS § 177 lg 1 sarnaselt ÄS § 181 lg-ga 3 olukordi, kus otsus või tehing tehakse kontrollitava juriidilise isikuga. Sõna-sõnalt ÄS § 177 lg 1 lugedes kehtivad osaniku tegevusele seaduses sätestatud piirangud, kui otsus või tehing tehakse osaniku enda suhtes, mitte temale kuuluva äriühingu osas. Seega tuleb asuda seisukohale, et kui üks äriühing sõlmib teise äriühinguga lepingu ning äriühinguid esindab tehingu tegemisel üks ja sama juhatuse liige, kusjuures juhatuse liige on ühe äriühingu ainuosanik, on ÄS § 181 lg 3 kohaldatav. Praegusel juhul sõlmiti 13.02.2019.a osanike üldkoosoleku otsuse alusel 20.02.2019 tehing kostja ja L.R. äriühingu vahel selliselt, et nii ostjat kui kostjat esindas tehingu tegemisel üks ja sama isik, s.o L.R.. Ostjal oli üks juhatuse liige, kelleks oli L. R., sh ainuosanik. Seega toimus tehing osaühingu ja osaühingu juhatuse liikme poolt kontrollitava äriühingu vahel, mistõttu on ÄS § 181 lg-st 3 tulenev esindusõiguse piirang praegusel juhul kohaldatav. Riigikohus on leidnud, et osanike otsuste vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177) ja osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuste kaudu. Osanike otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes. Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (ÄS § 170-1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (ÄS § 173 lg-d 1-4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (ÄS § 173 lg-d 6 ja 7). Nõusolekus peavad kajastuma tehingu tingimused ja isik, kes tehingus osaühingut esindab. Käesoleval juhul ei ole sellist nõusolekut arutatud, otsusena vastuvõetud ning vaidlustatud otsus on osanikule A.P. täielikuks üllatuseks. Juhul, kui selgub, et vaidlustatud otsusel on tõesti hageja allkiri toetub hageja ka alljärgnevale alternatiivsele nõudele. Tulenevalt TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 33 lg 1-3 on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. TsÜS § 90 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Juhul, kui 13.02.2013.a otsusel on allkiri kirjutatud A. P. poolt on teda eksitatud. Nimelt 13.02.2019.a oli osanike vahel arutlusel (L. R. elukohas) ning otsustati nimetatud kinnisasja omandamine OÜ Kauksi Puhkeküla poolt ning arutati kinnisasja arendustegevust. Vastav otsus oli osaniku L. R. poolt kirjalikult koostatud. Otsus kannab kuupäeva 12.02.2019.a ja oli allkirjastatud osanike poolt 13.02.2019.a L. R. elukohas Tartu linnas. Muid küsimusi ei ole arutatud ning otsustatud. 12.02.2019.a kuupäevaga otsuse allkirjastamisel on tõenäoline, et osanik L. R. lasi teise eksemplarina allkirjastada hoopis 13.02.2019.a kuupäeva kandva otsuse. Seega juhul, kui 13.02.2019.a kuupäevaga otsus on tõesti A. P. poolt allkirjastatud on tegemist pettuse teel saadud allkirjaga. Hageja on seisukohal, et tühistamiseks on täidetud mõlemad eeltoodud alused. Hageja on koostanud vastava tehingu (häälte andmise) tühistamise avalduse ning see on edastatud kostja seaduslikule esindajale. Hageja palus hagis: tuvastada Osaühing Kauksi Puhkeküla 13.02.2019 osanike üldkoosoleku otsuse tühisus, so otsus, millisega anti L. R.ile lepingu sõlmimiseks nõusolek Kauksi Puhkeküla OÜ-le (registrikood xxxxx) kuuluva Xxx (registriosa xxxxx) kinnistu (katastritunnus xxxxx, pindala 13402 m2, katastritunnus xxxxx, pindala 2,35 ha, katastritunnus xxxxx, pindala 19066,0 m2) võõrandamiseks Laumar OÜ-le (registrikood xxxxx) hinnaga 15 000.- eurot. või alternatiivselt 3. Tunnistada kehtetuks Osaühing Kauksi Puhkeküla 13.02.2019 osanike üldkoosoleku otsus, millisega anti L. R.ile lepingu sõlmimiseks nõusolek Kauksi Puhkeküla OÜ-le (registrikood xxxxx) kuuluva Xxx (registriosa xxxxx) kinnistu (katastritunnus xxxxx, pindala 13402 m2, katastritunnus xxxxx, pindala 2,35 ha, katastritunnus xxxxx, pindala 19066,0 m2) võõrandamiseks Laumar OÜ-le (registrikood xxxxx) hinnaga 15 000.- eurot.

üritab jätta kohtule muljet sellest, et kostja juhatuse liige L. R. on kinnistu õigusvastaselt omandanud. Xxx kinnistu omandamine hageja poolt: Hagiavaldusele lisatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt omandas hageja Xxx kinnistu 04.02.2004. a, kusjuures asjaõigusleping kinnistu omandamiseks sõlmiti juba 11.12.2003. a. Sellel ajal koosnes kinnistu kokku seitsmest (7) katastriüksusest, millede kogupindala oli 19,5 ha. Kinnistu senine omanik R. Z. soovis kinnistut müüa Markee Kinnisvara osaühingu vahendusteenust kasutades, mille kaudu L. R. tegutses kinnisvaramaaklerina. Kuivõrd L. R.’il tekkis oma senistele teadmistele ja oskustele tuginedes idee 19,5 ha suuruse kinnistu väärtustamiseks, kuid puudusid selleks vajaminevad rahalised vahendid, pöördus L. R. 2003. a A. P.’i poole selleks, et viia äriprojekt ühiselt ellu. A. P. ise kõnealusesse äriprojekti rahaliselt ei pandustanud, vaid pooled leppisid suuliselt kokku alljärgnevas tegevuskavas: L. R. koostab krediidiasutustele esitamiseks äriplaani; A. P. kui panga jaoks piisavat sissetulekut omav isik taotleb Xxx kinnistu ostmiseks AS-ilt SEB Pank (endine ärinimi Aktsiaselts Eesti Ühispank) laenu; Xxx kinnistul tehakse metsaraie ning osa Xxx kinnistust kasumi teenimise eesmärgil müüakse; saadud kasum jagatakse pärast panga ees kohustuste täitmist (s.o laenu ja intressi tagastamist) A. P.’i ja L. R.’i vahel ning järele jääv osa Xxx kinnistust pidi jääma L. R.’i omandisse (s.o A. P. kohustus kinnistu omandi L. R.’ile üle andma). Kõnealune tegevuskava viidi suures osas ka ellu. AS SEB Pank finantseeris kinnistu ostu tingimusel, et laenu tagab L. R.’i isiklik käendus. Panga nõudmisel pidi kinnistu omanikuks saama laenu taotleja A. P. Osa kinnistust müüdi ja saadud raha jagati poolte vahel ära, mistõttu käesoleval ajal koosneb Xxx kinnistu vaid kolmest (3) katastriüksusest ning kinnistu pindala on 5,59 ha senise 19,5 ha asemel. Poolte vahelisest senisest suulisest kokkuleppest jäi täitmata vaid Xxx kinnistu omandi üleandmine A. P.’ilt L. R.’ile. Üllatuslikult selgus, et A. P. oli 26.06.2008. a kinnistu formaalse omanikuna koormanud selle hüpoteegiga Swedbank AS-i kasuks, kusjuures asjaõigusleping hüpoteegi seadmiseks oli sõlmitud juba 18.06.2008. a. Hüpoteek summas 520 000 krooni tagas Swedbank AS-i väljastatud laenu summas 400 000 krooni. Hiljem loovutas Swedbank AS hüpoteegi veel ka Danske Bank A/S-ile ning see tagas nüüd OÜ MADIMUS (registrikood xxxxx, asukoht xxx xxxx, xxx alevik, xxx vald, xxxxx IDA-VIRUMAA) kohustusi. OÜ MADIMUS asukoht kattub A. P.’i elukohaga ja A. P. on OÜ MADIMUS osanik ja juhatuse liige. Kõnealused asjaolud nähtuvad hageja poolt kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest. 2018. a lõpus sai L. R. teada sellest, et A. P. on pakkunud Xxx kinnistut, mille omand senise kokkuleppe kohaselt tuli üle anda L. R.’ile, müügiks kolmandatele isikutele, kes käisid ka kinnistut vaatamas. L. R. küsis eeltoodu kohta A. P.’i selgitust ning selgus, et A. P.’i peamine huvi on leida raha oma teiste kohustuste (sh ka MADIMUS OÜ kohustuste) täitmiseks. A. P. pakkus välja, et on nõus kinnistu omandi L. R. ́ile üle andma 15 000 euro eest. Kuna L. R.’il eraisikuna vaba raha ei olnud, leppisid pooled kokku selles, et A. P. müüb Xxx kinnistu kõigepealt Osaühingule Kauksi Puhkeküla ning peale raha laekumist saab kinnistu omanikuks Laumar OÜ. Lepiti kokku ka selles, et tehinguks vajamineva raha laenavad Osaühingule KAUKSI PUHKEKÜLA L. R.’i äriühingud RED Consulting OÜ (registrikood xxxxx, asukoht xxx xx, xxx alevik, xxx vald, xxxxx IDAVIRUMAA) ja Laumar OÜ. Müügihind oli A. P. poolt pakutud 15 000 eurot. 13.02.2019. a osanike otsuse vastuvõtmisele eelnenud asjaolud ja otsuse vastuvõtmine. Vastavalt eespool nimetatud kokkuleppele allkirjastasid pooled 12.02.2019. a ja 13.02.2019. a osanike otsused. 13.02.2019. a osanike otsuse allkirjastamine eelnes ajaliselt 13.02.2019. a lepingu sõlmimisele, aga seda ei tehtud vahetult enne Xxx kinnistu võõrandamist. Otsuse vastuvõtmise ja kinnistu müügilepingu sõlmimise vahelisel ajal oli osanikel piisavalt aega otsusega tutvuda ja otsuse sisu üle arutleda. Otsuse allkirjastas A. P. omakäeliselt ning sellel olev allkiri on ehtne. Muid küsimusi 13.02.2019. a osanike koosolekul ei arutatud. Seejuures ei arutatud mitte mingisuguseid Xxx kinnistu ühise arendamise plaane, nagu väidab hageja. 13.02.2019. a osanike otsuse vastuvõtmisele järgnevad asjaolud ning osanike 18.02.2019. a kohtumine. 5(12)

Pärast 13.02.2019. a osanike otsuse vastuvõtmist ning enne Xxx kinnistu müügilepingu sõlmimist 20.02.2019. a kohtusid OÜ Kauksi Puhkeküla osanikud omavahel seoses sellega, et L. R. soovis saada vastuseid oma küsimustele ka muude asjaolude kohta: lisaks sellele, et A. P. oli Xxx kinnistut, mille omanik A. P. vaid formaalselt oli, koormanud hüpoteegi loovutanud, leidis L. R., et pooltevaheliste erimeelsuste lõplikuks lahendamiseks peaks A. P. maksma L. R.’ile täiendavat rahalist hüvitist. Käesolevasse tsiviilasja puutuvalt omab aga tähtsust kõnealuse 18.02.2019. a kohtumise algus, mil L. R. küsis A. P.’ilt sissejuhatuseks,“mõned asjad julmalt häirivad mind A., näiteks laenu võtmine siia maa peale, et sa mind ei informeerinud sellest” (s.o korraldasid võõra kinnistu koormamise hüpoteegiga). Vastusena teatas A. P., et “ma räägin L., kui ma oleks tahtnud siga panna, ma oleks võinud selle suvel maha müüa jumala lambist, panna käed tasku ja öelda sorri L. ”. Eeltoodu valguses omab tähendust see, et pärast 13.02.2013. a osanike otsuse vastuvõtmist käsitlesid mõlemad pooled, sh hageja Xxx kinnistut juba kui L. R.’i kinnistut. Seega oli hagejale suurepäraselt teada, et temal ega ka OÜ-l Kauksi Puhkeküla ei saa Xxx kinnistu osas olla mingisuguseid lootusi ega majanduslikke eesmärke. Kinnistu omand tuli üle anda Laumar OÜ-le ning A. P. väljendas üleolevat kahetsust vaid sellest, et ta täitis varasema kokkuleppe ega müünud kinnistut kellelegi teisele, saades seejuures kinnistu müügist raha ainuisikuliselt. Pärast eelnimetatud kohtumise toimumist on toimunud A. P.’i tahte muutus ning ta on esitanud hagi käesolevas tsiviilasjas. Millest selline tahtemuutus on põhjustatud, ei ole kostjale teada, aga tõenäoliseks võib pidada täiendavate nõuete esitamise ohtu. 13.02.2019. a osanike otsuses ei ole formaalsete ega sisuliste puudustega. Hageja heidab hagiavalduses ette, et 13.02.2019. a otsuses ei ole määratud tehingu tingimusi ega esindajat, kes võinuks 20.02.2019. a lepingu sõlmida. Kostja eeltooduga ei nõustu. Tegemist on tõendi hindamise küsimusega. Täpsemalt tuleb hinnata 13.02.2019. a otsuse sisu. Otsuse sõnastus on järgnev: “Anda L. R.ile lepingu sõlmimiseks nõusolek Kauksi Puhkeküla OÜ-le [...] kuuluva Xxx kinnistu [...] võõrandamiseks Laumar OÜ-le hinnaga 15 000.- eurot”. Selles otsuses on nimetatud kõik olulised tingimused: isik, kes Kauksi Puhkeküla OÜ nimel võõrandamislepingu sõlmib ning ka hind. Seega hageja viidatud puuduseid otsuses ei ole. 13.02.2019. a osanike otsus ei ole tühine ega ka tühistatav. Hagiavalduse kohaselt on juhul, kui hageja on 13.02.2019. a otsuse allkirjastanud, otsus kas tühine või tuleb see tühistada. Kuna otsuse tegemisel osalesid mõlemad OÜ Kauksi Puhkeküla osanikud, kes on hääletanud otsuse poolt, tuleb siinkohal juhinduda ÄS § 1721 sätestatust (osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine). Viidatud norm näeb ette, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Seega on 13.02.2019. a osanike koosoleku otsus kehtiv ka juhul, kui koosoleku kutset koos päevakorraga ette ei saadetud. Tähtis on ka see, et mitte igasugune koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei too kaasa otsuse tühistust vaid see peab olema oluline. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega ka selles, et 13.02.2019. a otsus on vastuolus heade kommetega. Seonduvalt eeltooduga märgib kostja, et hageja ei ole esile toonud, millised on need asjaolud, mis peaksid tema arvates tingima vastuolu heade kommetega: täpsemalt, mis on need ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalseteks ja taunitavateks peetavad teod, mida teisele osanikule saaks ette heita. Käesoleval juhul ongi osanikud vastava otsuse vormistanud ning tegemist ei ole hageja poolt ette heidetud lojaalsuskohustuse rikkumisega. Hageja jätab muuhulgas tähelepanuta, et ta on saanud 13.02.2019. a lepingu alusel 15 000 eurot ning täiendavalt on kostja kui hageja osalusega äriühing vabanenud 20.02.2019. a lepingu järgselt 15 000 euro suurusest kohustusest. Kostja leiab, et neid tehinguid, tehingutega seotud lepingudokumente ja ka osanike otsuseid tuleb vaadata koos ning kogu tehingute jada tulemusena on hageja saanud kinnistu turuhinnale vastava rahasumma – ning seda veel olukorras, kus A. P. teadis, et tegemist on kinnistuga, mille omanik ta on ainult formaalselt. Sisuliselt ostis L. R. kinnistu, mille omand varasemate kokkulepete kohaselt tuli talle tasuta üle anda, turuhinna eest ära. Eelnevas ei ole võimalik näha vastuolu heade kommetega. Heade kommetega vastuolus ei ole ka 13.02.2019. a otsus eraldi kitsalt vaadatuna, sest mainitult vabanes OÜ Kauksi Puhkeküla seejärel 15 000 euro 6(12)

suurusest laenukohustusest Laumar OÜ ees. Seejuures on ka teadmata millal pidi OÜ Kauksi Puhkeküla hageja käsitluse järgi Laumar OÜ-le laenu tagastama ja kuidas kavatses OÜ Kauksi Puhkeküla saada laenu tagastamiseks vajamineva raha. Täiendavalt tugineb hageja seonduvalt osanike otsusega TsÜS §-dele 92 (eksimus) ja 94 (pettus). Hageja on hagiavalduses ära toonud nimetatud normide ümberkirjutuse, kuid seejärel avaldab ilma igasuguse selgituse ja põhjenduseta, et ta on teinud tühistamisavalduse. Tehingu tühistamiseks peavad lisaks formaalsetele tingimustele (esmajoones avalduse esitamine) olema täidetud ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks. Oluline on ka see, et TsÜS § 92 lg 3 alusel saab tehingu tühistada vaid olulise eksimuse tõttu. Seega ka pettusele tuginemisel on hageja kohustatud esile tooma esmalt asjaolud ning seejärel ka neid asjaolusid tõendama. Võttes arvesse eeltoodut, ei ole 13.02.2019. a osanike otsus tühine ega ka tühistatav. Hageja tühistamisavaldusel ei ole õiguslikke tagajärgi, kuna tegemist on pelgalt formaalse avaldusega, mille materiaalsed eeldused on täitmata. Kostja esitas vastuses ka taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7(12)

Äriseadustiku (ÄS) § 170 lg.1 ja 2 kohaselt osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõue ÄS § 172 1 kohaselt kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. ÄS § 1771 kohaselt osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. 8.1 Hageja väited seoses 13.02.2019 osanike üldkoosoleku otsuse tühisusega on järgmised: 1) otsus vastuolus heade kommetega; 2) sellise otsuse tegemisel on rikutud nii koosoleku kokkukutsumise kui ka otsuse tegemise kordasellist koosolekut ei ole üldse kokku kutsutud; 3) sellist osanike üldkoosolekut ja vastava otsuse tegemist ei ole toimunud; 4) osanik L. R. ei oleks ainuisikuliselt õigustatud sellist otsus vastu võtma ilma hageja häälteta (sh keeld hääletada ÄS § 177 lg 1). 8.1.1 Otsuse vastuolu heade kommetega. Maakohus on seisukohal, et hageja väide lojaalsuskohustuse rikkumise kohta ei ole asjas tõendamist leidnud. Osanikud on 13.02.2019. a vastu võtnud äriühingule kuuluva kinnistu võõrandamise otsuse. Kohtu poolt määratud käekirjaekspertiisis esitatud eksperdi arvamuse kohaselt on hageja A. P. eelpool märgitud osanike otsuse omakäeliselt allkirjastanud. Seega on tõendatud osanike tahe müüa kinnistu 15 000,00 euro eest Laumar OÜ-le ja määrata tehingu sõlmimisel kostja esindajaks L. R.’i. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid. Maakohus on seisukohal, et osaühingu vara võõrandamisele suunatud osanike otsus iseenesest on tavapärane äriühingu majandustegevus, so tegemist ei ole tehinguga, mis on vastuolus heade kommetega. Hageja väide, et osanik L. R. on ainuisikuliselt sellise otsuse vastu võtnud (rikkudes sellega ÄS § 177 lg 1), ei leidnud tõendamist. 8.1.2 Otsuse tegemisel on rikutud nii koosoleku kokkukutsumise kui ka otsuse tegemise kordasellist koosolekut ei ole üldse kokku kutsutud. Tõendamist ei leidnud ka hageja väide, et 13.02.2019. a osanike koosoleku kokkukutsumisel kui ka otsuse tegemisel rikuti oluliselt seaduses ja põhikirjas sätestatud korda. Maakohus on seisukohal, et kui osanike koosolekul osalesid kõik osanikud, ei ole seaduses või põhikirjas 8(12)

märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine oluliseks rikkumiseks, mis annab aluse üldkoosolekul vastuvõetud otsust tühiseks lugeda. 8.1.3 Sellist osanike üldkoosolekut ja vastava otsuse tegemist ei ole toimunud. Antud vaidluses väidab üks OÜ Kauksi Puhkemajad kahest osanikust (A. P.), et 13.02.2019 osanike üldkoosolekut ei ole toimunud ja teine osanik (L. R.), et 13.02.2019 osanike üldkoosolek toimus ja vastav otsus kinnistu võõrandamiseks ja L. R.ile tehingu sõlmimiseks volituse andmiseks mõlema osaniku poolt vastu võeti. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks osanike 13.02.2019 allkirjastatud otsuse. Eksperdi arvamusest tuleneb, et hageja allkiri 13.02.2019 osanike üldkoosoleku otsusel kuulub hagejale. Maakohus leiab, et hageja eelpool toodud väide ei leidnud tõendamist. 8.1.4 Osanik L. R. ei olnud ainuisikuliselt õigustatud sellist otsus vastu võtma ilma hageja häälteta (sh keeld hääletada ÄS § 177 lg 1). Asja menetlemisel ei leidnud tõendamist hageja väide, et osanik L. R. tegi kinnistu Xxx võõrandamiseks ainuisikulise otsuse. Kohtule esitatud 13.02.2019 osanike otsuse kohaselt on mõlemad osanikud vastava otsustuse teinud. 8.2 Tõendamist ei leidnud hageja väide, et kostja ja tema esindaja (osanik L. R.) kuritarvitasid oma õiguseid ning sõlmisid tühise tehingu, millega on ilmselgelt kahjustatud kostjat ja hagejat. Maakohus peab vajalikuks märkida, et hageja on saanud kinnistu võõrandamise lepingu alusel 15 000 eurot. Samuti sai kostja kinnistu võõrandamisel OÜ-le Laumar 15 000 eurot. 8.3 Maakohus on seisukohal, et käesolevas menetluses ei leidnud tõendamist OÜ Kauksi Puhkemajad osanike 13.02.2019 otsuse tühisuse kohta.

kinnistut müüa Markee Kinnisvara osaühingu vahendusteenust kasutades, mille kaudu L. R. tegutses kinnisvaramaaklerina. Kuivõrd L. R.’il tekkis oma senistele teadmistele ja oskustele tuginedes idee 19,5 ha suuruse kinnistu väärtustamiseks, kuid puudusid selleks vajaminevad rahalised vahendid, pöördus L. R. 2003. a A. P.’i poole selleks, et viia äriprojekt ühiselt ellu. A. P. ise kõnealusesse äriprojekti rahaliselt ei pandustanud, vaid pooled leppisid suuliselt kokku alljärgnevas tegevuskavas: L. R. koostab krediidiasutustele esitamiseks äriplaani; A. P. kui panga jaoks piisavat sissetulekut omav isik taotleb Xxx kinnistu ostmiseks AS-ilt SEB Pank (endine ärinimi Aktsiaselts Eesti Ühispank) laenu; Xxx kinnistul tehakse metsaraie ning osa Xxx kinnistust kasumi teenimise eesmärgil müüakse. Seega on tõendatud, et hagejal ja kostja esindaja L. R.il olid kokkulepped seoses Xxx kinnistuga juba ennem, kuid kinnistu kostjale müüdi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnihind 160,00 eurot ei ole põhjendatud. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud mh. tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga ehk 130 eurot tund ilma käibemaksuta (RKTKm3-2-1-3417, p 15). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (3-2-1-65-13 p 15). Kostja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud tunnihinnaks 130 eurot, mitte 160 eurot. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud 41,55 tundi on põhjendatud osaliselt. Üldjuhul peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega ei saa pidada põhjendatuks ajakuluks e-kirjavahetust kohtuga, istungiaja kooskõlastamist, kohtukutsega tutvumist, erinevate korraldavate määrsutega tutvumist 1,35 h (3x15+30+2x10), mille eest peaks vastaspool vastutama. Kostja esindaja tutvumine esitatud hagiavalduse (6 lehel) ja selle lisadega, nende osas õigusliku positsiooni kujundamine; hagis viidatud Riigikohtu praktika analüüs; kostja esindusõigust puudutava riigikohtu praktika analüüs; kliendilepingu koostamine ja sõlmimine kliendiga; büroosisene nõupidamine kokku 6 tundi ja 30 minutit. Kohus ei loe põhjendatud ajakuluks kliendilepingu koostamist ja sõlmimist, kostja esindusõigust puudutava riigikohtu praktika analüüsimist ja büroosisest nõupidamist. Kohus peab põhjendatuks hagiavaldusega tutvumiseks 3 tundi 30 minutit. Kohus leiab, et hagile vastuse koostamiseks kulunud aeg kokku 10 tundi (8+2) (vastus 14 lehel), kohtuistungitel osalemine 2 tundi 5 min ja avalduse koostamine seoses ekspertiisi võrdlusmaterjaliga 45 min on põhjendatud. Arvestades seda, et kostja esindaja on kulutanud hagiga tutvumisele ja põhjaliku vastuse koostamisele kokku 13 tundi, loeb kohus põhjendatud ajaks kohtuistungiteks ettevalmistumiseks kokku 4 tundi 7 tunni asemel. Kohus leiab, et 07.06.19 kulunud aeg 8 h kliendi esitatud tõenditega tutvumine; taotluse (5 lehel) koostamine täiendavate dokumentaalsete tõendite asja materjali juurde võtmiseks, lisade komplekteerimine; helisalvestise kuulamine, selle kirjaliku ümberkirjutuse koostamine; menetlusdokumendi esitamine kohtule on põhjendatud 5 tunni ulatuses. Lisade komplekteerimiseks, helisalvestise kuulamiseks ja selle kirjaliku ümberkirjutuse koostamiseks kulunud aja eest ei pea vastaspool vastutama. Kohus leiab, et 17.10.2019 kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamine (6 lehel) on põhjendatud 3 tunni eest 6 tunni asemel. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja keerukust, kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja nende mahtu, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabile kulunud ajaks kokku 28 tundi 25 minutit, so. 3672,50 eurot (28,25x130), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

11(12)

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2020 otsusega nr 2-19-5312.

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.