2-20-3533/11 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb O J Lil tasuda Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-le viivist alates kohtulahendis jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue E T (isikukood xxx) ja kostja vahel on 20. oktoobril 2015 sõlmitud eluruumi üürileping, mille alusel andis E T eluruumi, panipaiga ning parkimiskoha aadressil xxx kostja kasutusse ja kostja kohustus tasuma lepingu alusel igakuselt üüri ja kõrvalkulusid kuni eluruumi valduse tagastamise hetkeni. Vastavalt lepingu punktile 2.3. kohustus üürnik tasuma üürileandjale üüri summas 800 EUR. Kostja jättis tasumata oktoobrikuu 2017 üüritasu. Seega võlgneb kostja üüritasu näol hagejale 800 EUR. Üürnik kohustus hüvitama eluruumi üürilepingu alusel lisaks üürimaksetele ning kõrvalkulude maksmisele üürileandjale kahju, mis tulenes eluruumi ja selle sisustuse kahjustamisest (parandamine ja puhastamine). Eluruumi tagastas kostja üürileandjale 02. novembril 2017 allkirjastatud üleandmisevastuvõtmise akti alusel. Kostja andis eluruumid üle seisukorras, mis ei vastanud üleandmise aja seisukorrale, arvestades harilikku kulumist. Eluruumi normaalsesse seisusse taastamiseks ning elamiskõlbulikuks tegemiseks tuli üürileandjal teha kulutusi kokku summas 1 108,32 eurot, et likvideerida kostja poolt eluruumile tekitatud kahjustused. Üürileandja luges kostjale vastu tulles eluruumi taastamiseks vajalikeks kulutusteks kantuks kostja poolt tasutud tagatisraha summas 800 eurot. Lepingu punkti 2.7. kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri ettemaksena eelmise kuu viimasel päeval. Seega muutus üürileandja üürinõue sissenõutavaks 1. oktoobril 2017. Lepingu punkti 8.1. kohaselt on üürileandjal õigus nõuda üüri tasumisega viivitamise korral viivist 0,1% päevas. Hagiavalduse

2-20-3533 koostamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivised summas 708,80 eurot (periood 01.10.2017 kuni 04.03.2020, so kokku viivitatud päevi: 886). R T, isikukood xxx ja kostja vahel on 23. novembril 2016 sõlmitud eluruumi üürileping, mille alusel andis R T majaosa aadressil xxx kostja kasutusse ja kostja kohustus tasuma lepingu alusel igakuiselt üüri, aia hooldustasu ja kõrvalkulusid. Vastavalt lepingu punktile 6.1. kohustus üürnik (kostja) kuni eluruumi valduse tagastamise hetkeni tasuma eluruumi kasutamise eest üürimakseid 2500 eurot kuus ja kõrvalkulusid (sealhulgas vastavalt lepingu punktile 6.7 aia hooldustasu 200 eurot kuus suvekuudel, kusjuures talvekuudel 100 eurot kuus). Kostja jättis tasumata üüritasu. Eluruumi tagastas kostja üürileandjale 2. novembril 2017 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Seega kohustus kostja tasuma üürileandjale üüri ja kõrvalkulusid kuni oktoobri 2017 eest. Kostja jättis osaliselt tasumata septembrikuu 2017 üüri. Kostja tasus üüri summas 1200 eurot, jättes tasumata 1300 eurot. Samuti jättis kostja tasumata oktoobrikuu 2017 üüri summas 2500 eurot. Kostja jättis tasumata hoovi koristuse/hoolduse tasu kokku summas 1700 eurot. Seega moodustab kostja üüritasu võlgnevus hageja ees 5500 EUR. Kostja poolt tagastatud eluruumide viimiseks varasemaga võrreldavasse seisukorda tuli üürileandjal teha kulutusi kokku summas 4 829,352 EUR. Üürileandja luges kostjale vastu tulles remondiks tehtud kulutused kantuks kostja poolt tasutud tagatisrahaga summas 2500 eurot. Üürileandja loovutas kõik enda üürilepingust tulenevad nõuded hagejale 25. aprillil 2018. Seega nõuab hageja kostjalt Västriku tn üürilepingu alusel septembri ja oktoobrikuu 2017 üüritasu kokku summas 3800 eurot ja hoovi koristuse/hoolduse tasu kokku summas 1700 eurot. Hoovi koristuse/hooldustasu on arvestatud perioodil 23.11.2016 kuni 02.11.2017 järgnevalt: talvekuudel (detsember, jaanuar, veebruar, märts, aprill: 100 EUR kuus ning mai, juuni, juuli, august, september, oktoober: 200 EUR kuus). Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri jooksva kuu 10ndal kuupäeval. Seega muutus üürileandja septembrikuu üürinõue sissenõutavaks 11. septembril 2017 ja oktoobrikuu üürinõue 11. oktoobril 2017. Poolte kokkuleppel kohustus kostja tasuma hoovi koristuse ja hoolduse tasu hiljemalt 15. novembril 2017. Hagiavalduse esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivised xxx tn üürilepingu alusel summas 1050,92 EUR ning viivist 1) periood 11.09.2017 kuni 04.03.2020 kokku 906 päeva; viivise määr 8% aastas, seega kokku 258,10 EUR; 2) periood 11.10.2017 kuni 04.03.2020 kokku 876 päeva; viivise määr 8% aastas, seega viivis kokku 479,90 EUR; 3) periood 16.11.2017 kuni 04.03.2020 kokku 840 päeva; viivise määr 8% aastas, seega viivis kokku 312.92 EUR. Kostjale on esitatud nõudekiri 27. veebruaril 2018, millele kostja vastas 15. märtsi 2018 ekirjaga. Kostja ühtegi üürileandjate nõuet ei tunnistanud ja välistas igasuguse kohtuvälise lahenduse võimalikkuse. Seega on hageja sunnitud pöörduma oma nõuetega kohtu poole. Hageja palub: 1) Mõista kostjalt O J Lilt hageja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kasuks välja võlgnevus summas 8059,72 EUR, sh põhinõue summas 6300 EUR ja enne 04.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1759,92 EUR; 2) Mõista kostjalt O J Lilt hageja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (6300 EUR) tasumata põhisumma jäägilt alates 04.03.2020 kuni põhinõude (63000 EUR) jäägi täieliku tasumiseni täimiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 3) Jätta kõik menetluskulud kostja O J Li kanda. 4) Välja mõista kostjalt O J Lilt hageja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskulud. 5) Kohustada kostjat O J Lit tasuma hagejale Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täimiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-20-3533 Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud e-postiga (aadressil xxx) 21.05.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Hageja on hagiavalduses palunud, et tagaseljaotsuse tegemisel anda hagejale tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on hagiavalduse Harju Maakohtule esitanud 05.03.2020.a (täiendatud hagiavalduse 13.04.2020) ning kohus on hagiavalduse 14.04.2020.a määrusega menetlusse võtnud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud e-kirjaga, hagile vastamise tähtaeg oli 10.06.2020.a. Kuivõrd kostja tähtaegselt ei vastanud, on kohtul õigus teha tagaseljaotsus. 14.04.2020.a menetlusse võtmise määruse punktis 6 on kohus selgelt välja toonud, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 20 päeva jooksul. Hageja on eelnimetatud määruse kätte saanud 14.04.2020.a lepingulise esindaja kaudu. Hageja ei ole kohtule peale hagiavalduse esitamist esitanud ühtegi muud menetlusdokumenti ega selgitanud, miks ei ole hageja täitnud menetlusse võtmise määruse punktis 6 kirjeldatud nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hagejale täiendava tähtaja andmine menetluskulude nimekirja esitamiseks ning seetõttu määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 500 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 500 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik