2-19-5690/31 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

11.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb M Ril tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal ja M. Ril on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja on kostja liige. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse on 25.07.2018 tehtud kanne, mille kohaselt J S on kostja juhatuse liige. Kande tegemise aluseks oli kostja 17.01.2018 volikogu otsus, mille kohaselt kutsuti juhatusest tagasi K K ja uueks juhatuse liikmeks määrati J S. Vastavalt seadusele on mittetulundusühingu juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine üldkoosoleku ainupädevuses. Kostja põhikirja p. 4.1. järgi kostja kõrgeim organ on üldkoosolek ja selle funktsioone täitev kongress (volinike koosolek). Kongress on kostja volinike koosolek MTÜS § 25 mõttes. Volikogu on muu organ, mis ei ole ei üldkoosolek ega volinike koosolek. Kostja põhikirja p. 4.1. järgi volikogu on kõrgeimaks esindusorganiks kongressidevahelisel perioodil. Sellele vaatamata sätestab põhikirja p 4.6.14., et volikogu kutsub tagasi ja valib juhatuse liikmed kongressidevahelisel perioodil. Säte on vastuolus MTÜS § 19 lg 1 p 2 sätestatuga, ning MTÜS § 7 lg 2 kohaselt sellisel juhul kohaldatakse seaduses sätestatut. Otsus määrata J S kostja juhatuse liikmeks oli tehtud selleks ebapädeva organi poolt ja üldkoosolekut või üldkoosoleku ülesandeid täitva volinike koosolekut ei ole nõuetekohaselt kokku kutsutud. Hageja palub tuvastada, et J S ei ole valitud 17.01.2018 kostja juhatuse liikmeks. Kostja seisukohad ja hageja taotlus menetluse kiirendamiseks Kostja nimel esitas 26.05.2019 vastuse hagile M R. Nähtuvalt mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist on M. R kostja juhatuse liige, kuid registrisse on kantud esindusõiguse piirang, mille kohaselt kõigis õigustoimingutes esindab parteid V K ainuisikuliselt või kaks juhatuse liiget ühiselt. 07.08.2019 määrusega määras kohus M. Rile tähtaja esindusõiguse tõendamiseks kuni 23.08.2019 ning hoiatas, et esindusõiguse tähtaegsel

tõendamata jätmisel teeb kohus tagaseljaotsuse. Tõendeid selle kohta, et M. Ril oleks õigust kostjat üksi esindada, kohtule ei esitatud. 11.06.2020 esitas hageja taotluse menetluse kiirendamiseks, taotledes tagaseljaotsuse tegemist. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 227 lg 5 II lause kohaselt kui kostja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, teeb kohus tagaseljaotsuse, kui tagaseljaotsuse muud eeldused on täidetud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja 10.06.2020 taotlus menetluse kiirendamiseks on põhjendatud ning asja saab lahendada tagaseljaotsusega. Kohus rahuldab taotluse. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud hagi kostja volikogu 17.01.2018 otsuse, millega J. S valiti kostja juhatuse liikmeks, vaidlustamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb sõltumata sellest, kas hageja nõuab juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist, kehtetuks tunnistamist või tuvastamist, et otsus puudub, käsitleda hageja nõuet kui nõuet puudustega otsusest vabanemiseks (3-2-1-55-14, p 31). Kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine (2-16-19017, p 17.1). Hageja on kohtu ette toonud, et 17.01.2018 otsuse kostja juhatuse liikme määramise kohta tegi volikogu, kuid seaduse järgi on juhatuse liikme määramine üldkoosoleku ainupädevuses. Riigikohus on leidnud, et pädevust ületav otsus on kehtetuks tunnistatav (3-2-1-130-04, p 14). MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. MTÜS § 24 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. MTÜS § 18 lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. MTÜS § 25 lg 1 järgi võib mittetulundusühingu põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Tulenevalt MTÜS § 25 lg 2 volinike koosolekule kohaldatakse käesolevas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Hageja esitatu kohaselt näeb kostja põhikiri ette, et kostjal on üldkoosoleku funktsioone täitev kongress, st volinike koosolek MTÜS § 25 lg 2 tähenduses. Lisaks sellele on kostjal ka volikogu, mis on põhikirja kohaselt esindusorgan, kuid mille osas põhikiri näeb mh ette õiguse valida ja kutsuda tagasi juhatuse liikmeid kongresside vahelisel perioodil. MTÜS § 19 lg 1 p 2 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasi kutsumine. MTÜS § 19 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. Seaduse kohaselt on juhatuse liikmete määramiseks või tagasi kutsumiseks pädev seega üksnes üldkoosolek või volinike koosolek ning säte kostja põhikirjas volikogu õiguse kohta valida

koostamisel ja õigusnõustamine ei ole esindamine. Kohus leiab, et esindamist tsiviilasjas tuleb mõista samas tähenduses. Tulenevalt TsMS § 175 lg 2 nõustaja kulusid ei hüvitata. Lepingulise esindaja kulud ei ole seetõttu põhjendatud toimingute 5, 6 ja 7 osas. Samuti ei ole lepingulise esindaja kuludena hüvitatavad kulud õigusabile, mis on tekkinud väljaspool kohtumenetlust, so toimingud 1, 2, 3, 4 ja 11. Tegemist ei ole käesoleva kohtuasja raames koostatud menetlusdokumentidega. Kohus saab aru, et esindajal kulus kostja vastusele vastuse koostamiseks kokku 2 tundi (toimingud 8 ja 9), mis ei ole vastuse mahtu arvestades selgelt ülemäärane. Istungiks valmistumiseks märgitud ajakulu on põhjendatud, istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku on seega 3 tundi. Kohtu hinnangul ei ületa tunnitasu suurus 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kokku 300 eurot (3h x 100 eur). Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 600 eurot (300 + 300). Kuludest 300 eurot lepingulise esindaja kulu on täies ulatuses põhjustatud kostja esindusõiguseta esindaja poolt, sest kulu tekkis seoses kostja vastusele vastamisega ning istungiks ettevalmistamisega, mida ei oleks määratud, kui kostja nimel ei oleks vastust hagile esitatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 300 eurot ning M. Rilt hageja kasuks täiendavalt 300 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.