Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

1 (4)

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu selgitused Aktsiaseltsi likvideerija on muu hulgas kohustatud: − lõpetama aktsiaseltsi tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 372 lg 2); − esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 373); − koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 374 lg 2); − koostama majandusaasta aruande aktsiaseltsi lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 374 lg 3); − avaldama viivitamatult teate aktsiaseltsi likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 376); − rahuldama aktsiaseltsile teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 377 lg 1); − koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 378 lg 1); − esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsiaseltsi asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest aktsionäridele teatama (ÄS § 378 lg 3); − esitama avalduse aktsiaseltsi kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest ja tingimusel, et aktsiaselts ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 381 lg 1); − andma aktsiaseltsi dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 382 lg 1). − Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 4772). Avalduse asjaolud

2 (4)

avalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (digitoimik dokument nr 2). Avaldaja kõrvaldas puuduse 22.11.2019.a, s.o tasus ettemaksu likvideerija tasu katteks (digitoimik dokument nr 3). Kohtu põhjendused

3 (4)

tekkida võivaid huvide konflikti, tuleb määrata Estoril AS (kustutatud) likvideerijaks erapooletu isik. Seega asub kohus seisukohale, et Estoril AS-i (kustutatud) likvideerijaks tuleb määrata erapooletu isikuna O. E., kes on andnud oma nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (digitoimik dokument nr 5). Kohtu arvates on nimetatud isik võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Likvideerijal lasuvad ÄS § 372 ettenähtud õigused ja kohustused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.