Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Hannes Olev Ingrid Puurvee 15. juuni 2020, Tallinn 2-14-50494
Tsiviilasi
E H kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: E H (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xx); Võlausaldajad: Kohtutäitur Kristiina Feinmann, xxx AS, M L, OÜ xxx, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, xxx AS (endine AS xxx).
Kuna möödus 5a kohustustest vabastamise menetluse alustamisest, küsis kohus võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad xxx AS, M L, xxx AS esitasid kohtule seisukohad, milles taotlesid kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmist kuna võlgnik ei ole kohustusi täinud. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ja Tallinna Kohtutäitur Kristiina Feinman ei soovinud võtta seisukohta kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise osas ja jätsid vastava otsustuse kohtu teha. Kohus tühistas võlgniku ärakuulamise erakorralise seisukorra tõttu riigis ning läks kirjalikku menetlusse seoses kohtu töökorralduse muudatusega. Kohus tegi võlgnikule ning võlausaldajatele ettepaneku esitada täiendavad seisukohad ja soovi korral teatada kui peetakse vajalikuks isiklikku ärakuulamist. Täiendavaid seisukohti ega isikliku ärakuulamise taotlust ei esitatud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 järgi on võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2), võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3) ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 % (lg 4). Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohus, tutvunud võlgniku aruandega ning esitatud lisadega, leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole kogu menetluse jooksul midagi võlausaldajatele tasunud. Võlgnikul ei ole kindlat töökohta. Ajutiselt on ta töötanud miinimumpalga eest. Võlgniku sõnul takistab tal töö otsimist tema tervislik seisund kuna tal on liigesepõletik. Võlgnik on esitanud 19.06.2018 tehtud ambulatoorse epikriisi. Edaspidi ei ole võlgnik esitanud tõendeid, millest nähtuks kas ja millises ulatuses takistab liigesepõletik töö otsimist. Samas ei ole ta väitnud ega tõendanud, et ta oleks seetõttu töövõimetu. Samuti on võlgnik 2018 aastaaruandes väitnud, et on haigusest taastunud. 2019 aastaaruandes väitis võlgnik, et tervislik seisund (liigesepõletik) on takistanud töö otsimist. Kohtu hinnangul on võlgniku väide tema väidetavate terviseprobleemide ja selle kohta nagu see segaks tööotsinguid, tõendamata ja paljasõnaline. Seega on võlgnik rikkunud pahatahtlikult PankrS § 173 lg 3 sätestatut, mis on aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 sedastanud, et võlausaldaja huvide kahjustamiseks tuleb lugeda võlgniku poolset PankrS § 173
lõikes 3 sätestatud tulu loovutamise kohustuse rikkumist. Selline ükskõikne suhtumine oma kohustustesse menetluse kestel näitab võlgniku hooletut suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Võlgnik ei ole näidanud üles head tahet kohustusi täita. Võlausaldajatele ei ole ta makseid teinud, ülekandeid on tehtud vaid lapsele elatise tasumiseks, tasuvat tööd ei ole ta aktiivselt otsinud. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõudeid, ei saa võlgnik valida, millisel ametikohal ta tulu teenib. Piisav tegevus töö otsimisel ei ole kohtu hinnangul ka Töötukassas arvele võtmine. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et täies elujõus noor mees ei ole suutnud enam kui 5 aasta jooksul leida endale tööd, mis tagaks võlausaldajatele tasumisele vähemalt osaliselt. Eelnev näitab ilmekalt, et võlgnik ei soovi tegelikkuses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus pakkus 16.03.2020 kirjaga menetlusosalistele võimalust esitada kohtule täiendavaid seisukohti ja põhjendusi või esitada taotlus isiklikuks ärakuulamiseks, kuid võlgnik pole seda võimalust soovinud kasutada. Kohtu hinnangul näitab see, et võlgnikul puuduvad põhjendused, mis vabandaksid võlausaldajatele tasumata jätmist. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-16 avaldanud seisukohta, et PankrS § 175 lg 5 rakendamiseks peab kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esinevad raske süülise käitumise tunnuseid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-16 toonud välja, et raskelt süüline käitumine tähendab kas tahtlust või rasket hooletust. Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustuste täitmisel olnud raskelt hooletu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Eelnimetatud uue võimaluse saamiseks tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda ennast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rikkudes süüliselt PankrS § 173-s nimetatud kohustust. Kohustustest vabastamise aluspõhimõtted sätestavad, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada, kuid sealjuures tuleks siiski silmas pidada, et kohustustest vabastamise menetlus peab olema võlgniku suhtes ka distsiplineeriv. Samuti arvestab kohus võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel asjaoluga, et võlgnik ei ole
taotlenud enda kohustustest vabastamist kirjutades kohtule 5 aasta möödumisel kohustustest vabastamise perioodi algusest, et ei soovi hetkel taotleda enda kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eelnevast tulenevalt ja PankrS § 175 lg 5 alusel koosmõjus sama paragrahvi lg 2 punktiga 2 ja PankrS § 173 otsustab kohus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ja tulenevalt PankrS § 175 lõikest 8 lõpetab kohustustest vabastamise menetluse. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kuna usaldusisiku kohustusi täitis võlgnik ise, siis antud juhul kohus usaldusisikut ei vabasta. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.