Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1(21)

2-23-102651

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Sillamäe linn, Kesk tn 51 korteriühistu (edaspidi avaldaja ja korteriühistu) avaldus OÜ Peremaakler (edaspidi puudutatud isik ja korteriomanik) vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Esialgne avaldus Avalduse kohaselt on alates 30.12.2002 Kesk tn 51 Sillamäel asuvas elamus moodustatud Sillamäe linn, Kesk tn 51 korteriühistu. Alates 19.09.2017 sai OÜ Peremaakler (edaspidi ka võlgnik) korteriomandi asukohaga XXX omanikuks ja korteriühistu liikmeks. Korteriühistu on täitnud oma kohustused ning on kandnud vastavad kulutused seoses elamu tavapärase valitsemise, korrashoiu ja kommunaalkuludega, mille eest esitati korteriomanikele, sh võlgnikule igakuuliselt arved majandamiskulude tasumiseks, mille tasumise tähtpäevaks oli järgneva kuu viimane kuupäev. Arvete koostamise aluseks on tegelikult tarbitud kommunaalteenused ja korteriühistu poolt kantud kulud. Kõik arved esitati võlgnikule ametlikule e-posti aadressile. Alates omanikuks saamisest, s.o 2017 septembrist võlgnik majandamiskulude eest praktiliselt ei tasunud, mille tõttu hakkas temal kujunema võlgnevus. Majandamiskulude võlgnevus kuni 2019 detsembrini, sh 2019 novembrikuu eest, oli välja mõistetud kohtu lahendiga teises tsiviilasjas ja sisse nõutud täitemenetluse raames. Kuna võlgnik ei tasunud jätkuvalt korteriühistu majandamiskulude arveid jätkus ka võlgnevuse tekkimine ka edaspidi. Alates 2020 jaanuarist kujunenud võlgnevuse katteks tasus võlgnik vaid 165,59 eurot, mille tõttu moodustas võlgnikul põhivõlgnevus korteriühistu ees majandamiskulude osas 2019 detsembri – 2023 november perioodi eest kokku summas 4357,12 eurot. Avaldaja esitab raamatupidamistõendi kõnealuse korteriomandi suhtes, millest nähtub kuidas võlg ajalooliselt kujunes. Avaldaja samuti esitab tasumata jäetud arve 2023 jaanuarikuu eest. Avaldaja selgitab, et arvel märgitud summa on kajastatud koos viivisega. Praegu avaldaja viivist ei nõua. Kuna avaldaja ei nõua praegu võlgnikult viivist, vähendab ta oma nõuet kuni 4357,12 euroni (põhivõlgnevuse summa). Võlgniku majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees seisuga 2(21)

2-23-102651 01.03.2022 (2019 detsember – 2023 jaanuar perioodi eest) moodustab 4357,12 eurot. Avaldaja nõuab võlgnikult majandamiskulusid summas 4357,12 eurot ning jooksvat viivist põhinõudelt KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 01.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Korteriühistu põhikirja p 5.2.6 järgi ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud kuupäevaks sihtotstarbelised maksed ühistu majanduskulude katteks üldkoosoleku poolt kehtestatud ulatuses ja korras. Kuna käesoleva ajani ei ole võlgnik esitatud arvete alusel tasunud korteriga seotud majandamiskulusid, palub avaldaja välja mõista võlgnikult seisuga 01.03.2023.a, s.o 2019 detsember – 2023 jaanuar perioodi eest, tekkinud korteriomandiga asukohaga Kesk tn 51-14 Sillamäe seotud majandamiskulude võlgnevus summas 4357,12 eurot. Järgnevalt selgitab avaldaja majandamiskulude arvete kululiike. Hoone hooldamine (hooldus) on elamu majapidamisega seotud kulu (korrashoid, raamatupidamine, avariiteenistus jne) tariifiga 0,30 eurot/m2 enne 01.05.2022 (kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku 30.04.2020 otsusega (p 2) kehtestatud 2020 majanduskavaga (p 2)) ja tariifiga 0,50 eurot/m2 alates 01.05.2022 (kehtestatud korteriomanike üldkoosoleku 30.05.2022 otsusega (p 3.1)). Võlgniku korteri pind on 40,9 m 2. Seega hoone hooldustasu võlgniku jaoks oli vastavalt 12,27 (40,9 * 0,30) ja 20,45 (40,9 * 0,5) eurot kuus. Remondifondi eraldised on kehtestatud 30.04.2020 otsusega (p 2) kehtestatud 2020 majanduskavaga (p 2) suuruses 0,14 euro/m2. Võlgniku osas nimetatud kulu moodustab 5,73 eurot (40,9 * 0,14) kuus. Kindlustusmaksed. Korteriühistu on sõlminud kindlustuslepingu, mille alusel kindlustati kõik korteriomanike kaasomandis olevad hoone detailid ja korteriühistu vastutus kolmandate isikute nõuete vastu. Kindlustusmaksed kannavad korteriomanikud vastavalt oma korteriomandi suurusele 1 m2 kohta. Kindlustusmaksete suurus arvutatakse kindlustusandja esitatud arve alusel, mille summa jagatakse korteriomandite üldpinnaga ja korrutatakse teatud korteri pindalaga. Küte (soojus) on tasu tarbitud soojusenergia eest. Soojusenergia hinnad kehtestatakse S AS, rk XXX, poolt, kes on soojusettevõtja kaugkütteseaduse mõttes Sillamäe linna administratiivterritooriumil. Soojusettevõtja esitab igakuiselt korteriühistule maja soojusarvesti näitude alusel arved, mida viimane tasub vaatamata sellele, kas korteriomanik on soojusenergia eest tegelikult tasunud või mitte. Korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia arvestatakse Sillamäe Linnavalitsuse 29.09.2000 määruse nr 642-m alusel, millega kinnitati kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat ning Sillamäe Linnavalitsuse 04.04.2001 määruse nr 238-m alusel, millega kinnitati kütteperioodi vaheajal tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat. Arvestused on tehtud lähtudes kehtivatest hindadest, tarbitud soojusenergiast ja kehtestatud metoodikatest. Avaldaja esitab vastavad arvestused kohtu nõudmisel. Prügivedu (olmejäätmed) on kulud, mis on seotud prügi äraveoga, mis korraldab OÜ E (rk XXX) ja mille hinda kooskõlastatakse Sillamäe Linnavalitsusega. Hind määratakse ühe inimese kohta kuus. Maja elanike arvu alusel esitab OÜ E igakuiselt avaldajale arved, mida viimane tasub oma vahenditest vaatamata sellele, kas korteriomanikud on prügiveo eest tegelikult avaldajale tasunud või mitte. Prügiveo hind Sillamäe linnas alates 01.01.2019 on 3,99 eurot ühe inimese kohta, alates 01.03.2020 on 4,61 eurot ja alates 01.03.2021 on 4,95 eurot. Vesi ja kanalisatsioon on korteriomanikega tarbitud vee kulud, mis korteriomanikud kannavad esitatud individuaalveearvesti näitude alusel. Võlgnik esitas arvesti näidud ebaregulaarselt (ükskaks korda aastas), viimasel korral esitas ta arvesti näidud 16.06.2022, mistõttu arvestati tavaliselt temale veekulud lähtudes keskmisest tarbimisest. Üldjuhul tasub korteriühistu tarbitud vee ja 3(21)

2-23-102651 veeteenuste eest AS-i S, kes on vee-ettevõtjaks Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõttes, arve alusel. Arve esitatakse maja üldveearvesti näitude alusel vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud veeteenuste hindadele. Üldelektrienergia ja võrguteenuse kulud on kulud elektri tarbimise eest maja üldkasutatavates ruumides (trepikodades, keldris jms) ja süsteemides (vee- ja soojussüsteemides). Antud kulud jagatakse korteriomanike vahel ja kantakse vastavalt korteriomandite suurusele 1 m 2 kohta. Üldjuhul tasub korteriühistu tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest vastavate müüjate arvete alusel. Gaas on korteriomanikega tarbitud maagaasi kulud, mis korteriomanikud kannavad esitatud individuaalgaasiarvesti näitude alusel. Võlgnik esitas arvesti näidud ebaregulaarselt (üks-kaks korda aastas), viimasel korral esitas ta arvesti näidud 16.06.2022, mistõttu arvestati tavaliselt temale gaasikulud lähtudes keskmisest tarbimisest. Üldjuhul tasub korteriühistu tarbitud maagaasi ja veeteenuste eest AS-i S, kes on gaasi müüjaks ja Maagaasiseaduse mõttes, arve alusel. Arve esitatakse maja üldveearvesti näitude alusel vastavalt müüja poolt kehtestatud korrale ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud hindadele. Sissekäigu koristamise kulu on tripikodade koristamisega seotud kulud, mis on kehtestatud korteriomanike üldkoosoleku 30.04.2020 otsusega (p 2) kehtestatud 2020 majanduskavaga (p 4.1) tariifiga 2,11 eurot korteri kohta. Võlgnikule arvestatud kulude kontrollimiseks ja tõendamiseks esitab avaldaja vastavad tarnijate arved kohtu nõudmisel. Tuginedes TsMS § 367 palub avaldaja välja mõista võlgnikult jooksev viivis tasumata põhivõlgnevuselt KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.01.2023 kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Avaldaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Avaldaja ei soovi enda suulist ja isiklikku ärakuulamist antud asjas ning palub kohtul läbi vaadata avaldus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Avaldaja on seisukohal, et asi on võimalik ja mõistlik lahendada kompromissiga. Avaldaja teeb võlgnikule ettepaneku tasuda põhivõla ja menetluskulud, avaldaja loobub aga viivisenõudest. Avaldaja on nõus võlgnevuse ajatamisega. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks seisuga 01.03.2023.a, s.o 2019 detsember – 2023 jaanuar perioodi eest, tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 4357,12 eurot ning jooksev viivis põhivõlgnevuselt KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 01.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku vastus Puudutatud isikul ei ole vastuväidet selle kohta, et kohus võttis asja menetlusse. Küll aga ei nõustu puudutatud isik avalduse rahuldamisega ega tunnista avalduses esitatud asjaolusid õigeks. Põhjuseks toob puudutatud isik, et osa avaldaja poolt esitatud dokumentidest on dubleeritud (esitatud korduvalt), kuigi see ei ole vajalik, ning samas puuduvad avaldaja esitatud dokumentides vee- ja gaasi algnäidud. Esitatud arvude põhjal ei ole võimalik korrektselt arvestada väidetavat võlgnevust, kuna arvetel puuduvad arvestite alg- ja lõppnäidud. Seetõttu ei ole puudutatud isikul võimalik esitatud andmeid korrektseks pidada ega nõustuda esitatud nõude arvestamisega. Puudutatud isik esitas ka taotluse, et kohus kohustaks avaldajat esitama korrektse dokumentatsiooni, s.o igakuised korteriühistu arved, millel on selgelt näidatud vee- ja gaasitarbimise alg- ja lõppnäidud. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik tegelikku tarbimist õigesti arvestada ega hinnata esitatud nõude paikapidavust. 4(21)

2-23-102651 Lisaks taotleb puudutatud isik, et kohus kohustaks avaldajat esitama vee- ja gaasitariifid alates 2017. aasta septembrist, kuna sellest ajast alates on puudutatud isik olnud korteri nr XXX omanik. Korteriühistu arvestab võlgnevust alates detsembrist 2019, kuid kui ühistu ei arvesta nõude aegumist, siis on puudutatud isikul omakorda õigus esitada kohtule vastunõue ja nõuda korteriühistult tagasi kõik tasutud vee- ja gaasitariifid alates hetkest, mil ta korteri omandas („Loodame, et juhul, kui KÜ ei võtta arvestusse aegumist, siis on meil õigus-kohtu kaudu-nõuda nendelt ja kõik gaasi- ja vee- tariifid alates sellest ajast, nagu soetasime seda korterit, sest oleme väga huvitatud tõendatud korterivõla tõestamiseks“). Kokkuvõttes leiab puudutatud isik, et esitatud tabelid (tõendid) ei ole piisavad ega sobi võlgnevuse tõendamiseks, kuna puuduvad alusdokumendid, s.o igakuised arved, millel on näidatud kõik vajalikud tarbimisandmed ja tariifid. Samas ei välista puudutatud isik kompromissi ja leiab, et asja oleks võimalik lahendada kompromissi või kokkuleppe teel. Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastusele Avaldaja ei esitanud kohtule seisukohta puudutatud isiku vastusele. Kompromissettepanek kohtu poolt menetlusosalistele Kuna avaldaja on seisukohal, et vaidlust on võimalik ja mõistlik lahendada kompromissiga, ning puudutatud isik on väljendanud, et kompromisslahendus oleks samuti mõistlik, määras kohus menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul võivad menetlusosalised esitada kohtule kompromissi kinnitamise avalduse või lõppseisukohad vastaspoole väidete kohta. Kohus selgitas menetlusosalistele, et lõppseisukohtade esitamisel tuleb kohtule esitada kõik vastuväited, samuti asjakohased tõendid ja menetluslikud taotlused – kogu vajalik teave ja materjal, mis on vajalik tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Menetlusosalised peavad samas tähtajaks teatama, kas nad soovivad tsiviilasja edasist menetlemist kirjalikus menetluses või asja arutamist suulisel kohtuistungil. Puudutatud isiku vastus Puudutatud isik ei tunnista võlgnevust täies ulatuses, kuna avaldajal puuduvad andmed, mille alusel ta saaks sellist summat põhjendatult nõuda. Puudutatud isik on korduvalt üritanud kontrollida veeja gaasiarvestite näitusid ning on selleks pöördunud ka kirjalikult korteriühistu poole. Korteriühistu esindaja poolt kohtule 2022. aastal esitatud kiri ei saa olla võetav arvestuseks, kuna vaidlusalune korter oli müüdud juba 2023. aasta juulis. Puudutatud isik palub kohtult, et kohus kohustaks avaldajat esitama täpsed arvutused ja andmed, sealhulgas konkreetse teabe selle kohta, kui palju puudutatud isik tasus korteriühistule ajavahemikus 2017–2023. Avaldaja materjalide kohaselt väidetakse ekslikult, et puudutatud isik ei ole selle ajavahemiku jooksul üldse korteriga seotud makseid teinud. Puudutatud isik juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et avaldaja esitatud arvutuste ja dokumentide põhjal ei ole võimalik välja lugeda konkreetseid vee- ja gaasitarbimise kulusid. Täiendatud avaldus Avaldaja teatas kohtule, et vaatamata avaldaja katsetele lõpetada asi kokkuleppel, puudutatud isik avaldaja kompromissi ettepanekule midagi konkreetselt ei vastanud. Seega leiab avaldaja, et poolte kompromissi läbirääkimised on ebaõnnestunud, mille tõttu täpsustab avaldaja oma nõudeid 28.02.2025 seisuga ning esitab nõuete täiendavad põhjendused ja tõendid. Avaldaja teatas ka kohtule, et puudutatud isiku korteriomand aadressil XXX, oli 2023. juulis täitemenetluses enampakkumisel müüdud. 5(21)

2-23-102651

2-23-102651 administratiivterritooriumil. Soojusettevõtja esitab igakuiselt korteriühistule maja soojusarvesti näitude alusel arved, mida viimane tasub vaatamata sellele, kas korteriomanik on soojusenergia eest tegelikult tasunud või mitte. Korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia kindlakstegemiseks jagatakse soojusettevõtja esitatud arve kõigi keskküttega korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide pindalaga ruutmeetrites (1250,5 m2) ja korrutatakse puudutatud isikule kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi pindalaga (40,9 m2). Avaldaja esitab vastavad arvestused kohtu nõudmisel. Prügivedu (olmejäätmed) on kulud, mis on seotud prügi äraveoga, mis korraldab OÜ E (rk XXX) ja mille hinda kooskõlastatakse Sillamäe Linnavalitsusega. Hind määratakse ühe inimese kohta kuus. Maja elanike arvu alusel esitab OÜ E igakuiselt avaldajale arved, mida viimane tasub oma vahenditest vaatamata sellele, kas korteriomanikud on prügiveo eest tegelikult avaldajale tasunud või mitte. Prügiveo hind Sillamäe linnas alates 01.01.2019 on 3,99 eurot ühe inimese kohta, alates 01.03.2020 on 4,61 eurot ja alates 01.03.2021 on 4,95 eurot. Vesi ja kanalisatsioon on korteriomanikega tarbitud vee kulud, mis korteriomanikud kannavad esitatud individuaalveearvesti näitude alusel. Võlgnik esitas arvesti näidud ebaregulaarselt (ükskaks korda aastas), viimasel korral esitas ta arvesti näidud 16.06.2022, mistõttu arvestati tavaliselt temale veekulud lähtudes keskmisest tarbimisest põhikirja punkti 6.1.4 alusel. Üldjuhul tasub korteriühistu tarbitud vee ja veeteenuste eest AS-i S, kes on vee-ettevõtjaks Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse mõttes, arve alusel. Arve esitatakse maja üldveearvesti näitude alusel vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud veeteenuste hindadele. Üldelektrienergia ja võrguteenuse kulud on kulud elektri tarbimise eest maja üldkasutatavates ruumides (trepikodades, keldris jms) ja süsteemides (vee- ja soojussüsteemides). Üldjuhul tasub korteriühistu tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest vastavate müüjate arvete alusel. Antud kulude kindlakstegemiseks jagatakse vastavate müüjate esitatud arve kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide pindalaga ruutmeetrites (1337,1 m2) ja korrutatakse puudutatud isikule kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi pindalaga (40,9 m 2) (vt nt korteriomanike üldkoosoleku 24.05.2021 protokolli p 2). Gaas on korteriomanikega tarbitud maagaasi kulud, mis korteriomanikud kannavad esitatud individuaalgaasiarvesti näitude alusel. Puudutatud isik esitas arvesti näidud ebaregulaarselt, viimasel korral esitas ta arvesti näidud 16.06.2022, mistõttu arvestati tavaliselt temale gaasikulud lähtudes trepikoja gaasiarvesti näitudest, s.o trepikoja gaasiarvesti näidust arvati maha kõigi trepikoja korterite näidud. Antud trepikojas ei esitanud näitusid õigeaegselt ainult puudutatud isik. Üldjuhul tasub korteriühistu tarbitud maagaasi eest gaasi müüjale ja võrguettevõtjale AS S arvete alusel. Arved esitatakse maja üldveearvesti näitude alusel vastavalt müüja poolt kehtestatud korrale ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud hindadele. Sissekäigu koristamise kulu on tripikodade koristamisega seotud kulud, mis on kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku 30.04.2020 otsusega (p 2), 24.05.2021 otsusega (p 2), 30.05.2022 otsusega (p 3.1) tariifiga 2,11 eurot korteri kohta. Avaldaja palub mõista välja puudutatud isikult avaldaja kasuks ajavahemikul 2022 detsember (õige ajavahemik avalduse ja lisatud dokumentide alusel - 2019 detsember – kohtu märkus) – 2023 mai tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 4357,12 eurot, seisuga 28.02.2025.a sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis summas 1112,87 eurot ning jooksev viivis põhinõudelt (4357,12 eurot) KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 01.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning sissenõudmiskulud summas 50 eurot.

7(21)

2-23-102651 Parandatud avalduse kohaselt palub avaldaja mõista välja puudutatud isikult avaldaja kasuks ajavahemikul 2022 detsember (õige ajavahemik avalduse ja lisatud dokumentide alusel - 2019 detsember – kohtu märkus) – 2023 mai tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 4774,86 eurot (aga mitte algselt avalduses märgitud 4357,12 eurot). Kohus võttis täpsustaud avalduse menetlusse ning andis puudutatud isikule tähtaja täpsustatud avalduse osas kohtule kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus selgitas puudutatud isikutele, et puudutatud isik peab esitama vastuses kõik oma vastuväited, samuti tõendid ja taotlused, ehk kõik mis on vajalik eelmenetluse lõpetamiseks. Juhul, kui puudutatud isik peab avaldaja esitatud arvestuskäiku valeks, tuleb puudutatud isikul esitada enda poolne arvestuskäik. Puudutatud isik peab tõendama kõiki neid asjaolusid, millele tuginevad tema taotlused ja vastuväited. Puudutatud isiku vastus täpsustatud avaldusele Puudutatud isik on teadlik oma vastutusest ja kohustustest käesolevas menetluses ning tunnistab neid. Kompromissi osas märgib puudutatud isik, et tema poolt ei ole kunagi olnud takistusi kompromissi saavutamiseks. Küll aga pidas puudutatud isik vajalikuks, et korteriühistu esitab kohtule korrektsed andmed, mis põhinevad vee- ja gaasiarvestite näitudel. Paraku peab puudutatud isik märkima, et ta ei saa usaldada korteriühistu poolt esitatud andmeid, kuna need sisaldavad mitmeid ebatäpsusi ja vastuolusid. Puudutatud isik selgitab oma seisukohta järgmiselt: 1) Kui võrrelda korteriühistu arveid ja raamatupidaja koostatud tabelit, siis näiteks detsembri 2019 arve summas 142,51 eurot sisaldab gaasikulu 39 m3 (20,553 eurot) ja veekulu 13 m3 (27,456 eurot). Arve kogusumma oli 142,51 eurot, eelnev võlg 2054,62 eurot ning kokku tasumisele kuuluv summa 2208,67 eurot. Samal ajal on raamatupidaja tabelis detsembri 2019 võlasummaks märgitud vaid 138,12 eurot. Seega on andmete vahel erinevus 2070,55 eurot, mis on oluline vastuolu. 2) Viimane korteriühistu poolt esitatud arve, mis on esitatud mai 2023 eest, on summas 117,61 eurot. Arvel märgitud eelnev võlg on 5432,63 eurot, seega kokku tasumisele kuuluv summa on 5550,24 eurot. Raamatupidaja tabelis on aga sama perioodi kohta märgitud võlasummaks 4774,86 eurot. Siin on erinevus 775,38 eurot. 3) Lihtne matemaatiline arvestus näitab, et summad -138,12 eurot ja 2070,55 eurot ei ole võrdsed. Samuti ei ole võrdsed summad 5550,24 eurot ja 4774,86 eurot. 4) Loogiline oleks eeldada, et kohtule esitatud andmed — nii korteriühistu arvete kui ka raamatupidamise tabeli alusel — ühtivad. Kuid tegelikkuses on olukord järgmine: - Raamatupidamise tabeli alusel algab arvestus detsembrist 2019 võlgnevusega 138,12 eurot ning lõppeb mais 2023 võlgnevusega 4774,86 eurot (millesse on juba arvestatud ka see 138,12 eurot). - Korteriühistu poolt esitatud andmetel algab arvestus samuti detsembrist 2019, kuid siis on arve kogusumma 142,51 eurot ja võlasumma juba 2208,67 eurot. Lõppsumma mais 2023 on 5550,24 eurot. Seega, kui arvutada: 5550,24 – 2208,67 = 3341,57 eurot, kuid raamatupidamise tabeli alusel 4774,86 – 138,12 = 4636,74 eurot. Erinevus kahe tulemuse vahel on 1433,29 eurot. See erinevus on liiga suur, et seda saaks pidada lihtsalt raamatupidamislikuks eksimuseks või juhuslikuks veaks. 5) Samuti ei ole kooskõlas viiviste andmed. Raamatupidaja tabelis on viivisena märgitud 0 eurot, samas kui hagiavalduse kohaselt nõutakse viivisena 1112,87 eurot. 6) Mitmetel arvete ja tabelite ridadel on märgitud summasid, näiteks 72 eurot, mille kohta on lisatud märge „muud“, kuid puudub selgitus, mille eest need summad on arvestatud. 7) Samuti on mitmel arvel korteri gaasi- ja vee tarbimise summad kokku 471 eurot. Arvetele on märgitud, et kõigi arvestite näidud on kontrollitud, kuid ei ole selgitatud, kes need kontrollis ja millal. 8(21)

2-23-102651 Puudutatud isik ei tunnista avalduse selles ulatuses ega usalda esitatud arvestusi. Puudutatud isik leiab, et avaldaja peab esmalt esitama kohtule korrektsed andmed. Praegu esitatud andmete alusel puudub võimalus kontrollida ega kinnitada nõude suurust. Lisaks sellele märgib puudutatud isik, et on viibinud sageli ära ning otsib praegu kõiki vajalikke andmeid, sh varasemaid lepinguid ja võtab ühendust korteris elanud üürnikuga, kuna osa teabest on kaduma läinud. Sel põhjusel palub puudutatud isik kohtult täiendavat aega täpsete andmete kogumiseks. Tuleb rõhutada, et konflikt algas juba varem ja on seotud eeskätt vee- ja gaasitarbimise mõõtmisega, millel põhinevad arvestused on tekitanud vaidluse. Avaldaja selgitused puudutatud isiku vastuse kohta Vastuses märgib puudutatud isik, et ta ei usalda korteriühistu esitatud arvestusi. Tõendina kirjutab ta, et kohtule esitatud 2019. aasta detsembri arvel on detsembrikuu võlgnevus 2208,67 eurot ning raamatupidaja tabelis on detsembrikuu võla summa 138,12 eurot. Ja vahe on 2070,55 eurot. Tegelikult üritab puudutatud isik kohut segadusse ajada. Ta varjab tahtlikult, et 2019. aasta detsembri arve koostatud 01.01.2020. Arve summa sellel kuupäeval koosneb arve summast endast (142,51 eurot), võlast seisuga 01.01.2020 (2054,62 eurot) ja viivistest (11,54 eurot). Võla kogusumma seisuga 01.01.2020.a. oli 2208,68 eurot. Aga esitatud kohtule raamatupidaja võlatõend on koostatud seisuga 20.02.2025.a. Väljastatud arve ja võla tõendi kuupäeva vahe on peaaegu 62 kuud. 2019.a. detsembri arvel näidatud võlgnevus on puudutatud isikuilt kohtutäituri kaudu juba sisse nõutud. 20.02.2025.a. väljastatud tõend näitab, et 2019. aasta detsembri arve summa on 142,51 eurot (täpselt sama, mis algsel arvel). Sellest arvest varem tasunud 4,39 eurot. Ja tulemus, et seisuga 20.02.2025.a. võlgnevus 2019. aasta detsembri eest 142,51 – 4,39 = 138,12 eurot. Kõik puudutatud isiku vastuväites sisalduvad edasised arvutused põhinevad samal põhimõttel, kus võrreldakse eri perioodidel väljastatud raamatupidamisdokumente, mille väljastamise vahel on toimunud 20 kuni 62 kuud. Puudutatud isiku arvutuste loogika ei vasta matemaatilistele reeglitele. Puudutatud isik on nördinud ka selle üle, et raamatupidaja tõendil puuduvad viivised. Tõenäoliselt jättis ta kahe silma vahele korteriühistu avalduse, milles korteriühistu loobus viivisnõudest ja nõuab ainult põhivõla tagastamist. Korteriühistu kinnitab kohtule esitatud andmete õigsust. Kuna menetluse algusest on juba möödunud üsna palju aega ning puudutatud isiku venitamine protsessiga toob kaasa täiendavaid õigusabikulusid, palub avaldaja puudutatutud isiku edasisi vastuväiteid mitte arvestada. Avaldaja täiendatud selgitused puudutatud isiku vastuse kohta Avaldaja leiab, et ta esitas kõik vajalikud selgitused ja tõendid oma nõuete põhjendamiseks ja tõendamiseks. Avaldaja arvates on puudutatud isiku seisukohad äärmiselt vastuolulised ja ei ole suunatud asja õiglasele lahendamisele. Puudutatud isik avaldas oma valmisoleku kokkuleppe sõlmimiseks kuid ei vastanud kunagi hageja pakutud kompromissettepanekule. 02.04.2025 vastuse punktis 1 märkis puudutatud isik, et väga hästi teab ja tunnistab oma vastutust hagi suhtes. Avaldaja järeldab, et ta tunnistab tema vastu esitatud nõudeid. Punktis 6 aga puudutatud isik jälle avaldust ei tunnista. Kõik puudutatud isiku vastuväited on üldsõnalised ja seisnevad selles, et ta korteriühistule ei usu. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku vastuses toodud vastuväited seisuga 2019.a detsember oleva võlgnevuse kohta on asjakohatud. Avaldaja seletab, et tegemist on vana võlgnevusega, mis tekkis enne käesolevas asjas käsitletavaid nõudeid ja mis on puudutatud isikult teises asjas välja mõistetud. 9(21)

2-23-102651 Võlgnevus kajastati arvel kuna puudutatud isik ei ole seda tasunud. Käesolevas asjas menetletud nõuetele ei ole puudutatud isik sisulisi vastuväiteid esitanud. Avaldaja jääb oma nõuete ja seisukohtade juurde ja palub avaldus rahuldada. Kohtu selgitamiskohustuse täitmine Kohus selgitas puudutatud isikule, et kui korteriomanik ei ole nõus korteriühistu avaldusega majandamiskulude võlgnevuse osas, peab ta esitama põhjendatud vastuväite ja tõendama oma seisukohti. Üldised vastuväited ilma konkreetsete põhjenduste ja tõenditeta ei ole hagita menetluses piisavad ning kohus võib sellisel juhul rahuldada korteriühistu avalduse. Kohus määras puudutatud isikule tähaaja täiendavate tõendite ja õiguslikult põhjendatud seisukoha kohtule esitamiseks. Puudutatud isiku seisukoht avaldaja vastuse kohta Vastuse kohaselt esitas puudutatud isik juba 02. aprillil 2025 kohtule oma vastuse ja lisas sellele lihtsad arvestused seoses väidetava võlaga, tõendades ning selgitades konkreetselt, tuginedes avaldaja enda esitatud andmetele, miks ta ei saa neid andmeid usaldada. Samuti on puudutatud isik tutvunud avaldaja vastusega ja leiab, et korteriühistu ei ole kohtule esitanud kogu vajalikku teavet. Tõde seisneb järgmises:

2-23-102651 puudutatud isikule korrektsed ja kontrollitud andmed. Juhul, kui kohus otsustab avalduse rahuldamata jätta, palub puudutatud isik jätta menetluskulud avaldaja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et korteriühistu avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Avaldus on esitatud korteriühistu poolt sama korteriühistu korteriomaniku vastu majandamiskulude tasumise nõudes. Seega lahendab kohus esitatud avalduse hagita menetluses. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 4 täpsustab, et menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Seejuures ei pea ärakuulamine toimuma kohtuistungil ning kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha. TsMS § 615 lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Menetlusosalised ei taotlenud enda ärakuulamist kohtuistungil. Kohus leiab, et menetlusosaliste poolt kirjalikult esitatud seisukohad on piisavad nende ärakuulamiseks TsMS § 477 lg 4 tähenduses. Kohus määras menetlusosalistele korduvalt tähtaja seisukohtade kohtule esitamiseks ning tegi menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust ja esitada kohtule kompromissi kohtule kinnitamiseks, et lõpetada tsiviilasja menetlus võimalikult väikeste kuludega. Menetlusosalised ei saavutanud kompromissi ja esitasid kohtule oma lõplikud seisukohad. Kohus leiab, et tsiviilasja menetluse asjaolud ja vaidluse ese võimaldab asja menetleda kirjalikus menetluses. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend kirjalikus menetluses. Vastavalt TsMS § 479 lõikele 1 tehakse hagita asjas määrus avalikult teatavaks üksnes seaduses ettenähtud juhul. Seega erinevalt hagimenetlusest, kus kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine on reguleeritud TsMS §-s 452, ei ole hagita menetluses kohustust määrata eraldi lõpplahendi avalikult teatavakstegemise aega, välja arvatud juhul, kui seadus seda konkreetselt nõuab. Kuna tegemist on hagita menetlusega, ei määranud kohus eraldi lõpplahendi avalikult teatavakstegemise aega, vaid teeb lõpplahendi mõistliku aja jooksul pärast menetlusosaliste vastuse saamist või selleks antud tähtaja möödumist. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevust perioodil 2019. detsember kuni 2023. mai summas 4774,86 eurot, viivised summalt 4191,53 eurot alates 01.03.2023 kuni 30.06.2023 summas 147,11 eurot ja summalt 4774,86 eurot alates 01.07.2023 kuni 28.02.2025 summas 965,76 eurot, s.o kokku 1112,87 eurot ning jooksev viivis põhivõlgnevuselt (4774,86 eurot) KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 01.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. Menetlusosalistel puudub vaidlus, et puudutatud isik oli korteriomandi asukohaga Kesk tn 51-14, Sillamäe linn omanik alates 19. septembrist 2017 kuni 21. juulini 2023 (dtl. 591). Sel perioodil oli puudutatud isik Sillamäe linn, Kesk tn 51 korteriühistu liige. 11(21)

2-23-102651 Puudutatud isik ei tunnista avaldust täielikult ja esitab järgmised vastuväited: -

avaldaja esitatud andmed on ebatäpsed ja vastuolulised; avaldaja ei ole esitanud täpseid andmeid vee- ja gaasitarbimise kohta, puuduvad arvestite alg- ja lõppnäidud; puudutatud isiku tehtud makseid ei ole korteriühistu arvete ega esitatud dokumentide alusel fikseeritud; mõnede summade osas puudub arvestuse selgitus; puudutatud isik on viidanud võimalikule aegumisele; avaldaja andmed viiviste kohta on vastuolulised.

Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku vastuväidetega, leides, et need on põhjendamata ja tõendamata. Kohus selgitab, et hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7). Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohtu seisukoha kohaselt hagita menetluses uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt Riigikohtu 03.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 23). Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (Riigikohtu 22.09.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-110080, p 11). Kohus täitis kohtu selgitamiskohustuse, selgitades puudutatud isikule asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ning andes tähtaja täiendavate tõendite ja seisukoha esitamiseks. Korteriühistu nõue põhineb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ( edaspidi KrtS) § 40 lg 1, mille kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 3 annab õiguse keelduda kulude kandmisest, kui nende nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus hindab puudutatud isiku vastuväiteid järjestikuses korras. Seejärel kontrollib kohus avaldaja nõuete – sh põhivõlgnevuse, viiviste ja sissenõudmiskulude – põhjendatust ja tõendatust. Vastuväide andmete ebatäpsuse kohta Puudutatud isik väidab, et avaldaja esitatud andmed on ebatäpsed ja vastuolulised, nt võrreldes 2019. detsembri arvel näidatud võlgnevust (2208,67 eurot) ja raamatupidaja tabelis näidatud võlgnevust (138,12 eurot). Avaldaja on selgitanud, et erinevused tulenevad eri perioodidel väljastatud dokumentide võrdlemisest ja varasema võlgnevuse sissenõudmisest teises asjas. Kohus kontrollis avaldaja poolt esitatud arved (dtl. 145-186) ja raamatupidaja tabeli (dtl. 27-28 ja 141-142) ning nõustub avaldaja seisukohaga, et puudutatud isiku vastuväites sisalduvad arvutused põhinevad põhimõttel, kus võrreldakse eri perioodidel väljastatud raamatupidamisdokumente. 12(21)

2-23-102651 Kohus tuvastas, et 2019. aasta detsembri arve on koostatud 06.01.2020 ning sellel kuupäeval sisaldas arve järgmisi summasid: arve enda summa 142,51 eurot, varasem võlgnevus seisuga 01.01.2020 summas 2054,62 eurot ning viivised summas 11,54 eurot, kokku 2208,68 eurot (dtl. 145). Kohtule esitatud raamatupidaja poolt 20.02.2025 koostatud täpsustatud võlatõendi kohaselt on 2019. aasta detsembri arve summa 142,51 eurot, millest puudutatud isik on tasunud 4,39 eurot, ja võlgnevuse jääk on 138,12 eurot (dtl. 141). Arve koostamise ja täpsustatud tõendi koostamise kuupäevade vahe on ligi 62 kuud. Varasem võlgnevus on juba teises tsiviilasjas välja mõistetud ja täitemenetluses sisse nõutud. Kuna varasem võlgnevus summas 2054,62 eurot on juba välja mõistetud eraldi tsiviilasjas ja on täitemenetluses, puudutab käesolevas asjas nõue üksnes 2019. aasta detsembri arve summat (142,51 eurot), millest on maha arvestatud puudutatud isiku poolt tasutud 4,39 eurot. Seega on nõutavaks summaks selle kuu eest 138,12 eurot. Sama arvestusprintsiipi on kohaldatud ka teiste arvete osas. Kuigi puudutatud isik on esitanud oma arvutused, ei ole ta esitanud kohtule oma alternatiivset arvestuskäiku ega tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid avaldaja andmete ebakorrektsuse kohta. Kohus nõustub avaldaja arveldustega ja järeldab, et puudutatud isiku vastuväide andmete ebatäpsuse kohta ei vasta tõele. Esitatud vastuväide tugineb erinevate perioodide raamatupidamisdokumentide võrdlemisele, mille väljastamise vahe on kuni 62 kuud, ning milles kajastuvad erinevad võlgnevused – varasem juba teises tsiviilasjas sissenõutud võlgnevus ning käesolevas asjas nõutav summa. Kuna puudutatud isik ei ole esitanud alternatiivset arvestuskäiku ega usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid, ning kuna kohus on kontrollinud ja põhjendatuks pidanud avaldaja esitatud arveldusandmed, tuleb puudutatud isiku vastuväide lugeda põhjendamatuks. Vastuväide vee- ja gaasitarbimise arvestuse kohta Puudutatud isik väidab, et avaldaja ei ole esitanud täpseid andmeid vee- ja gaasitarbimise kohta, puuduvad arvestite alg- ja lõppnäidud. Avaldaja edastas arved ilma kommunaalteenuste (vesi, gaas) näitude kontrollimiseta. Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isik esitas arvesti näidud ebaregulaarselt (üks-kaks korda aastas), viimasel korral 16.06.2022, mistõttu arvestati talle veekulud lähtudes keskmisest tarbimisest korteriühistu põhikirja punkti 6.1.4 alusel. Gaasikulud arvestati lähtudes trepikoja gaasiarvesti näitudest, millest arvati maha kõigi trepikoja korterite näidud. Antud trepikojas ei esitanud näitusid õigeaegselt ainult puudutatud isik. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu põhikirja punkti 6.1. kohaselt, et kommunaalmakseid õiglaselt arvestada, on ühistu liikmed iga kuu 25. kuupäevast kuni 30. kuupäevani kohustatud esitama korteriühistu juhatusele kirjalikult järgmist infot (näidud): 6.1.1. jooksval kuul tarbitud vesi. Näidu ühik - m 3 sajandiku täpsusega (kaks märki pärast koma); 6.1.2. jooksval kuul tarbitud gaas. Näidu ühik m 3 , – täisarvuks ümardatuna; 6.1.3. korteris elavate isikute arv. Korteris elavaks isikuks peetakse seda, kes on eelmisel kuul korteris elanud vähemalt 14 päeva; 6.1.4. Kui arvestite näitusid ei esitata õigel ajal 13(21)

2-23-102651 või esitatakse vales mahus, kui elektriarvestit pole kontrollitud õigel ajal, arvestatakse vee- ja kanalisatsioonikulud viimase 3 kuu keskmise tarbimise järgi (dtl. 79). Kohus järeldab, et korteriühistul on KrtS § 40 lõike 2 alusel põhikirjaga kehtestatud kord, mille kohaselt tasuvad korteriomanikud tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud vastavalt tarbitud teenuse mahule. Ühistu põhikirja punkt 6.1 näeb ette konkreetse kohustuse esitada jooksva kuu vee- ja gaasinäidud iga kuu 25.–30. kuupäeva jooksul. Kui näite õigel ajal ei esitata, on korteriühistul õigus arvestada kulud viimase kolme kuu keskmise tarbimise alusel. Seega on kulude arvestamise alused ja tingimused põhikirjas selgelt sätestatud ning korteriühistul on õigus nendele tugineda. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus tuvastas, et puudutatud isikul on olnud kohustus esitada korteriühistule vee- ja gaasiarvestite näidud regulaarselt. Puudutatud isik esitas näidud ebaregulaarselt (üks-kaks korda aastas), viimati 16.06.2022. Puudutatud isik ei ole seda väidet vaidlustanud ega ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks esitanud korteriühistule vee- ja gaasiarvestite näidud regulaarselt. Avaldaja on selgitanud kohtule, kuidas ta on arvestanud puudutatud isiku tarbimist olukorras, kus puudutatud isik ei ole regulaarselt esitanud näite. Kohtu hinnangul kuna puudutatud isik ei täitnud oma kohustust esitada näidud regulaarselt, oli avaldajal õigus arvestada tarbimist muul viisil. Kohus leiab, et veekulude arvestamine keskmise tarbimise alusel on põhjendatud, kuna see on kooskõlas korteriühistu põhikirja punktiga 6.1.4 ning gaasikulude arvestamine trepikoja gaasiarvesti näitude alusel, millest arvati maha kõigi teiste korterite näidud, on samuti põhjendatud meetod, kui puudutatud isik oli ainus, kes ei esitanud näite õigeaegselt. Avaldaja on kasutanud mõistlikke meetodeid tarbimise arvestamiseks olukorras, kus puudutatud isik ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. See on puudutatud isiku suhtes mõistlik ja õigustatud (KrtS § 40 lg 2). Puudutatud isik ei ole esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, et avaldaja arvestus oleks vale või et tema tegelik tarbimine oleks olnud väiksem. Seega ei ole puudutatud isiku vastuväide põhjendatud, kuna ta ei ole täitnud oma kohustusi korrektselt ja avaldaja on kasutanud mõistlikke meetodeid tarbimise arvestamiseks vastavalt korteriühistu põhikirjale ja üldistele praktikatele. Varasemate maksete kajastamata jätmine Puudutatud isiku väitel ei vaidlustanud ta korteriühistu nõudeid, vaid tasus osade kaupa, kuid korteriühistu arvete ega esitatud dokumentide kaudu ei ole kordagi näha, et oleks fikseeritud puudutatud isiku tehtud maksed. Kohus ei nõustu puudutatud isiku väitega. Kohtule esitatud raamatupidaja poolt 20.02.2025 koostatud ja täpsustatud võlatõendi kohaselt (dtl. 141–142) on maksed fikseeritud tabeli lahtris „tasunud“ järgmiselt: 2019. aasta detsembri eest 4,39 eurot; 2022. aasta mai eest 54,20 eurot; 2022. aasta juuni eest 51 eurot; 2022. aasta septembri eest 56 eurot; 2023. aasta mai eest 18,22 eurot. Kokku on makstud 183,81 eurot. See summa on arvestatud tasaarvestusena koguvõlast 4958,67 eurot, mille tulemusena on lõplik võlgnevus 4774,86 14(21)

2-23-102651 eurot. Kohus järeldab, et korteriühistu arvestus kajastab puudutatud isiku poolt tehtud maksed summas 183,81 eurot ja on kooskõlas esitatud tõenditega. Puudutatud isik peab tõendama, et ta on makseid teostanud. Selleks võib ta esitada dokumentaalseid tõendeid, nagu maksekorraldused või pangaväljavõtted. Samuti on tal õigus nõuda korteriühistult teavet ja dokumentidega tutvumist, mis võiksid kinnitada tema maksete laekumist (KrtS § 45 lg 1). Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule konkreetseid tõendeid selle kohta, millal ja millises summas ta on korteriühistule võlgnevuse katteks makseid teinud, ega ka andmeid selle kohta, millises osas on tema hinnangul korteriühistu arvestus ebaõige. Kohtu hinnangul kajastab korteriühistu esitatud arvestus puudutatud isiku poolt tehtud makseid ning on seetõttu usaldusväärne ja arvestatav võlgnevuse tuvastamisel. Seetõttu loeb kohus puudutatud isiku vastava väite põhjendamatuks. Mõnede summade osas puudub arvestuse selgitus Puudutatud isik väidab, et mitmetel arvete ja tabeli ridadel on kajastatud summasid, näiteks 72 eurot, mille kohta on lisatud märge „muud“, kuid puudub selgitus, mille eest need summad on arvestatud. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 230 lõikele 1 peab menetlusosaline, kes tugineb asjaolule, esitama selle kohta ka vastavad tõendid. Vaatamata kohtu selgitusele, et üldised vastuväited ilma konkreetsete põhjenduste ja tõenditeta ei ole hagita menetluses piisavad, ei ole puudutatud isik täpsustanud, millistel konkreetsetel arvetel või dokumentidel sellised kirjed esinevad, ega ole esitanud nende kohta konkreetseid tõendeid. Kohus kontrollis kohtule esitatud korteriühistu arveid ja võlgnevust kajastavat tabelit (dtl. 141–142 ja 145–186) ning tuvastas, et korteriühistu arvetes esinevad järgmised lahtrid: maja hooldus ja haldus, remondifond, kindlustus, trepikodade koristus, raadio, soojus, vesi ja kanalisatsioon, veeja kanalisatsiooni ümberarvestus, gaas, olmejäätmete prügivedu ja üldelekter. Võlgnevust kajastavas tabelis on märgitud read: arve number, tasumise tähtaeg, algsaldo, arve summa, tasunud, võlgnevus. Kohus ei tuvastanud arvetes ega tabelis kirjeid, kus oleks kasutatud mõistet „muud“ või muid selgitamata kandeid. Seetõttu järeldab kohus, et puudutatud isiku väide selgitamata summade („muud“) kohta on jäänud tõendamata ning ei kuulu arvestamisele. Vastuväide võimaliku aegumise kohta Puudutatud isik on viidanud võimalikule aegumisele, märkides: "Loodame, et juhul, kui KÜ ei võtta arvestusse aegumist, siis on meil õigus-kohtu kaudu-nõuda nendelt ja kõik gaasi- ja vee- tariifid alates sellest ajast, nagu soetasime seda korterit, sest oleme väga huvitatud tõendatud korterivõla tõestamiseks" (dtl. 115). Seega on puudutatud isik oma menetlusdokumentides viidanud kaudselt võimalikule aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega on aegumise kohaldamiseks vajalik kohustatud isiku selgesõnaline taotlus. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Siiski, kuna TsÜS § 143 näeb selgelt 15(21)

2-23-102651 ette, et aegumist võetakse arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, siis on tegemist erandiga, kus kohus ei saa aegumist omal algatusel kohaldada. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud vastuse puhul tegemist selge ja ühemõttelise aegumise kohaldamise taotlusega. Tegemist on pigem tingimusliku avaldusega, mis viitab võimalikule vastunõudele, mitte selgele taotlusele kohaldada aegumist konkreetse nõude suhtes. Kuigi puudutatud isik viitab aegumisele, ei ole ta esitanud konkreetset aegumise vastuväidet ega põhjendanud, milliste nõuete osas ja millistel alustel aegumine on saabunud. Ta ei ole esitanud ka vastunõuet tasutud vee- ja gaasitariifide tagasinõudmiseks. Aegumise kohaldamiseks peab taotlus olema selgelt esitatud, et kohus saaks seda arvesse võtta. Seega ei ole aegumise vastuväide praegusel kujul piisavalt põhjendatud ega tõendatud. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust. Kuna aegumise kohaldamise taotlus peab olema selge ja ühemõtteliselt väljendatud, siis kirjeldatud vastust ei saa käsitleda aegumise kohaldamise taotlusena TsÜS § 143 mõttes. Lisaks sätestab TsÜS § 145 lg 3, et loobumine õigusest nõuda aegumise kohaldamist on tühine. See tähendab, et isikul on alati õigus esitada aegumise vastuväide, kuid see peab olema selgelt väljendatud. Täiendavalt selgitab kohus puudutatud isikule, et korteriühistu nõue majandamiskulude tasumiseks on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõue. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Korteriühistu igakuised arved on eraldiseisvad nõuded, mille aegumine algab iga arve maksetähtajast. Avaldaja nõuab võlgnevuse tasumist alates 2019. aasta detsembrist (perioodil 2019. detsember kuni 2023. mai). Korteriühistu detsembrikuu 2019 arve kohaselt oli arve maksetähtajaks 25. jaanuar 2020 (dtl. 145). TsÜS § 147 lõike 2 kohaselt muutub rahalise kohustuse täitmise nõue sissenõutavaks maksetähtpäeval, s.o 25. jaanuaril 2020. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse puhul. Aegumistähtaeg hakkab kulgema vastava kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks, s.o käesoleval juhul 31. detsembrist 2020. Sellest tulenevalt lõppes kolmeaastane aegumistähtaeg 31. detsembril 2023. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu Pärnu Maakohtule 18. jaanuaril 2023 (dtl. 1). TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt peatab hagi (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamine nõude aegumise. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati enne aegumistähtaja lõppemist, s.o enne 31. detsembrit 2023, ei ole avaldaja nõue aegunud. Viiviste andmete vastuolu Puudutatud isik väidab, et viivise andmed on vastuolulised – nimelt on avaldusele lisatud raamatupidaja tabelis viivisena märgitud 0 eurot, samas kui avalduses on nõutud viivist summas 1112,87 eurot. Avaldaja on esitanud selgituse, et ta ei nõua viivist enne kohtumenetlust (s.o loobus viivisenõudest ja nõuab kohtus ainult põhivõla tagastamist) ning nõuab viivist vaid TsMS § 367 alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõike 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. See puudutab viivist, mis tekib enne kohtumenetlust. TsMS § 367 kohaselt võib hageja (võlausaldaja) kohtumenetluses esitada nõude viivise kohta, mis on arvutatav tulevikus tekkivalt põhinõudelt kuni selle täieliku täitmiseni. Tegemist on menetluse 16(21)

2-23-102651 käigus nõutava viivisega, mille suurus arvestatakse protsendina põhinõudest ja mille tekkimise hetk on tulevikuline, mitte enne hagi esitamist. Seega on kaks olemuslikult erinevat viivisenõude alust: 1) viivis enne kohtumenetlust (VÕS § 113), millest avaldaja on loobunud (juba enne avalduse kohtule esitamist); ning 2) viivis kohtumenetluse ajal (TsMS § 367), mida avaldaja nõuab. Tsiviilasjas on selgunud, et avaldaja ei nõua viivist (loobus viivisenõudest ja nõuab ainult põhivõla tagastamist), mis oleks tekkinud enne kohtumenetluse algust, st ei tugine VÕS § 113-le. Avaldaja nõuab ainult TsMS § 367 alusel arvutatavat viivist, s.o viivist, mis tekib alates kohtumenetluse algusest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Ka avaldaja poolt esitatud täpsustatud raamatupidaja tõendist ei nähtu viivise kajastust ega arvestust enne kohtumenetlust (dtl. 141-142). Kuna avaldaja nõuab viivist ainult TsMS § 367 alusel, s.o ajavahemiku 01.03.2023 kuni 28.02.2025 eest sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis summas 1112,87 eurot (dtl. 143-144), st ainult kohtumenetluses ja üksnes tulevikus tekkiva viivise osas kuni põhivõla tasumiseni, puudub kohtu hinnangul vastuolus avaldaja poolt kohtule esitatud viiviste andmetel. Seetõttu loeb kohus puudutatud isiku vastava väite põhjendamatuks. Põhivõlgnevus Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevust perioodil 2019. detsember kuni 2023. mai summas 4774,86 eurot. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud konkreetseid kululiike ega tariife muul alusel kui väidetel, et korteriühistu poolt esitatud andmed on ebatäpsed ja vastuolulised, avaldaja ei ole esitanud täpseid andmeid vee- ja gaasitarbimise kohta, puudutatud isiku tehtud makseid ei ole korteriühistu arvete ega esitatud dokumentide alusel fikseeritud ning et mõnede summade osas puudub arvestuse selgitus. Käesolevas kohtulahendis on kohus juba tuvastanud, et puudutatud isiku vastavad väited on põhjendamata ja tõendamata. Ka tuvastas kohus, et puudutatud isik oli teadlik korteriühistu ees olevast võlast. Puudutatud isik oli korteriomanik alates 19. septembrist 2017 kuni 21. juulini 2023 (dtl. 591) ja korteriühistu liige ning vastutab selle perioodi eest. Samuti ei ole ta vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid, millega majanduskavad ja tariifid kinnitati. Kohus selgitab, et korteriühistu peab oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 13.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15). Võlgnevuse ja nõuete kontrollimiseks esitas avaldaja kohtule järgnevad tõendid: korteriühistu tõend võlgnevuse kujunemise kohta (dtl. 141-142); korteriühistu arved puudutatud isikule (dtl. 145-186); tarnijate arved 2019 detsember – 2023 mai perioodi eest (VKG E, Ee, AS S, AS M, E Osaühing, S OÜ) (dtl. 187-525; korteriühistu majandamiskulude arvutamise kord (dtl. 526); korteriomanike üldkoosolekute protokollid (30.04.2020, 24.05.2021, 30.05.2022), millega kinnitati 2020, 2021 ja 2022 majanduskavad ja tariifid ( (dtl. 102-103; 528-531; 108-110); gaasi- ja veearvestite näitude tabel puudutatud isiku korteri suhtes (dtl. 540). Avaldaja on selgitanud iga kululiigi arvestamise metoodikat, viidates üldkoosolekute otsustele ja kehtivatele tariifidele. Avalduses on toodud hoone hooldustasu, remondifondi eraldiste, kindlustusmaksete, kütte, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni, üldelektrienergia ja gaasi ning sissekäigu koristamise kulude arvestamise põhimõtted. Avaldaja on märkinud, et vee ja gaasi kulud on 17(21)

2-23-102651 arvestatud keskmise tarbimise alusel, kuna puudutatud isik esitas näidud ebaregulaarselt (dtl. 137138). KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriühistu põhikirja p 5.2.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud kuupäevaks sihtotstarbelised maksed ühistu majanduskulude katteks üldkoosoleku poolt kehtestatud ulatuses ja korras (dtl. 78). Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud põhivõlgnevuse kujunemist. Korteriühistu on esitanud piisavalt detailse arvestuse, mis võimaldab mõista, millest koosneb nõutav summa. Avaldaja on esitanud kohtule arved ja selgitused majandamiskulude arvestuse kohta, viidates korteriomanike üldkoosoleku otsustele, majanduskavadele ja korteriühistu põhikirjale. Tasumisele kuuluvad summad ja tariifid tulenevad korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsustest, korteriühistu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumäärades. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isiku eluruumi üldpind on 40,90 m2 (dtl. 589) ning korteriühistu arvete (dtl. 145-186) kohaselt arvestatakse puudutatud isikule majandamiskulud vastavalt tema omandi osa suurusele samuti 40,90 m2. Lähtudes eeltoodust järeldab kohus, et korteriühistu on arvestanud majandamiskulud seaduse kohaselt, st KrtS § 40 lõike 1 alusel korteriomandi reaalosa suuruse järgi. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et korteriühistu oleks kehtestanud põhikirjas teistsuguse kulude jaotamise aluse (KrtS § 40 lg 2) ega esitanud piisavaid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kulude kandmise nõue oleks vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõtetega (KrtS § 40 lg 3). Samuti ei ole ta vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid, millega majanduskavad ja tariifid kinnitati. Kohus tuvastas, et tasud on arvestatud vastavalt eluruumi üldpinnale ning kehtestatud tariifidele. Puudutatud isik ei ole esitanud konkreetseid tõendeid, mis lükkaksid ümber avaldaja esitatud arvestused. Seega on korteriühistu kulude arvestamine toimunud õiguspäraselt ja kooskõlas seadusega. Kinnistusraamatu andmete kohaselt oli puudutatud isik korteriomandi omanik alates 19. septembrist 2017 kuni 21. juulini 2023, mis tähendab, et kogu võlgnevuse tekkimise perioodil (2019 detsember kuni 2023 mai) oli ta korteriomanik ja seega kohustatud tasuma majandamiskulusid vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusele nõutud perioodi eest. Seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele avaldaja kasuks põhivõlg summas 4774,86 eurot perioodil detsember 2019 - mai 2023 tekkinud majandamiskulude eest. Viivised 18(21)

2-23-102651 Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivised võlgnevuse summalt 4191,53 eurot alates 01.03.2023 kuni 30.06.2023 summas 147,11 eurot ja võlgnevuse summalt 4774,86 eurot alates 01.07.2023 kuni 28.02.2025 summas 965,76 eurot, s.o kokku 1112,87 eurot ning jooksev viivis põhivõlgnevuselt (4774,86 eurot) KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 01.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Puudutatud isik väidab, et viivise andmed on vastuolulised. Kohus tuvastas juba eelnevalt, et avaldaja ei nõua viivist, mis oleks tekkinud enne kohtumenetluse algust, vaid nõuab ainult TsMS § 367 alusel arvutatavat viivist, s.o viivist, mis tekib alates kohtumenetluse algusest kuni põhinõude täieliku täitmiseni.. Puudutatud isik muid vastuväiteid või omapoolset arvestust viivise osas kohtule ei esitanud. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja on esitanud kohtule viivise arvestuse tõendeid (nn viiviseraportid), millest nähtub viivisenõude kujunemine, viivisenõude määr, nõude kujunemise periood ja tasumata jäänud summad (dtl. 143-144). Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud viivisenõude kujunemist. Viivise nõue on põhjendatud TsMS § 367 ja KrtS § 42 lg 1, mis lubab korteriühistul nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus nõustub esitatud viivisearvestusega. Puudutatud isik omapoolset arvestust viivise osas kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et avaldaja nõue on selles osas TsMS § 367 alusel põhjendatud ning seega kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele viivis summalt 4191,53 eurot (2019 detsember – 2023 jaanuar) alates 01.03.2023 kuni 30.06.2023 summas 147,11 eurot ja summalt 4774,86 eurot alates 01.07.2023 kuni 28.02.2025 summas 965,76 eurot, s.o kokku 1112,87 eurot ning jooksev viivis põhivõlgnevuselt (4774,86 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 01.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Sissenõudmiskulud Avaldaja palub mõista välja puudutatud isikult sissenõudmiskulud 50 eurot. Puudutatud isik vastuväiteid sissenõudmiskulude osas kohtule ei esitanud. KrtS § 42 lg 2 p 3 järgi kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Seadus ei nõua, et korteriühistu peaks täpsemalt põhjendama või dokumenteerima, millest sissenõudmiskulud koosnevad, kui need jäävad seaduses sätestatud piirmäära piiresse. Tegemist on seadusega kehtestatud standardiseeritud hüvitisega, mille eesmärk on katta korteriühistu kulud, mis tekivad võlgnevuse sissenõudmisega.

19(21)

2-23-102651 Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevust summas 4774,86 eurot ja viivised võlgnevuse summalt. Kohus järeldab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot, kuna nõue vastab KrtS § 42 lõike 2 punktis 3 sätestatud eeldustele – põhinõue ületab 1000 eurot, korteriühistu nõuab lisaks põhivõlgnevusele ka viivist ning sissenõudmiskulude summa ei ületa seaduses ettenähtud piirmäära. Kokkuvõte Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse täies ulatuses, mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks seisuga detsember 2019 - mai 2023 perioodi eest tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 4774,86 eurot, seisuga 28. veebruar 2025 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1112,87 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 5937,73 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt (4774,86 eurot) alates 01. märtsist 2025 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus (s.o korteriomanik ei ole oma kohustust vabatahtlikult täitnud ega tasunud kasutatud kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt) ning et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et on õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku poolt kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, s.o eraldi määrusega peale kohtulahendi jõustumist. Avaldaja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks Koos avaldusega esitas avaldaja kohtule taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks, mille kohaselt tasus avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 47,72 eurot. RLS § 59 lg 5 tulenevalt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud 150,51 eurot, s.o 100,51 euro võrra rohkem. Avaldaja palub kohtul tagastada enammakstud riigilõiv summas 100,51 avaldaja pangakontole (dtl. 89). Esmalt märgib kohus, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus avaldaja riigilõivu summas 150,51 eurot (vt dtl. 5 ja 7), mitte 47,72 eurot, nagu on ekslikult viidatud. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 59 lg 6 kohaselt avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt oli avaldaja nõue 4644,25 eurot ja jooksev viivis 0,022% päevas (s.o viivis aasta eest 372,93 eurot), s.o kokku 5017,18 eurot, millest 3% moodustab 150,51 eurot.

20(21)

2-23-102651 RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. TsMS § 172 lg 9 kolmandast lausest tuleneb, et maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 150 lg 3 3 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Kuivõrd kehtiv TsMS § 150 lg 33 ei võimalda maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses tagastamist, siis jääb avaldaja taotlus 100,51 euro tagastamiseks rahuldamata. Kohus selgitab avaldajale, et riigilõivu suurus tuleneb seadusest ning see tasutakse ette lõivustatud toimingu tegemiseks. Seetõttu on avaldaja poolt tasutud riigilõiv summas 150,51 eurot käsitatav vältimatult vajaliku ja põhjendatud menetluskuluna avalduse esitamisel. Arvestades, et kohus on jätnud menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuulub nimetatud riigilõiv puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmisele menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames. Jõustumine ja täitmine TsMS § 617 lg 1 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Edasikaebamine TsMS § 617 lg 2 kohaselt võib kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seega on käesolev määrus edasikaevatav menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuna kohus keeldus riigilõivu tagastamisest summas 100,51 eurot, mis ületab seaduses sätestatud 100 euro piirmäära, on määrus selles osas edasikaevatav. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2026 kohtumäärusega.

21(21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.