Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

majandamiskulude võlgnevus 4702 eurot 86 senti, seisuga 20. märts 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 1615 eurot ja viivis tasumata põhivõlgnevuselt (4702 eurolt 86 sendilt) alates 21. märtsist 2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

ASJAOLUD

2

Avalduste kohaselt sai puudutatud isik 19. septembril 2017 korteriomandi asukohaga Kesk tn 51-14, Sillamäe linn (registriosa nr 2882008) omanikuks ja korteriühistu liikmeks. Puudutatud isiku korteriomand müüdi 2023. a juulis täitemenetluses enampakkumisel. Puudutatud isik ei ole korteriomandi majandamiskulude arveid praktiliselt tasunud. Majandamiskulude võlgnevus kuni 2019. a detsembrini, sh 2019. a novembrikuu eest, on kohtulahendiga välja mõistetud teises tsiviilasjas ja sisse nõutud täitemenetluse raames. Puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevus perioodi 2019. a detsember – 2023. a mai eest moodustab 4774 eurot 86 senti.

MAAKOHTU SEISUKOHT

sissekäigu koristamise kulude arvestamise põhimõtted. Avaldaja märkis, et vee ja gaasi kulud on arvestatud keskmise tarbimise alusel, kuna puudutatud isik esitas näidud ebaregulaarselt. Korteriühistu põhikirja p 5.2.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud kuupäevaks sihtotstarbelised maksed ühistu majanduskulude katteks üldkoosoleku poolt kehtestatud ulatuses ja korras. Kohus leidis, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud põhivõlgnevuse kujunemist. Korteriühistu on esitanud piisavalt detailse arvestuse, mis võimaldab mõista, millest koosneb nõutav summa. Avaldaja on esitanud kohtule arved ja selgitused majandamiskulude arvestuse kohta. Tasumisele kuuluvad summad ja tariifid tulenevad korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsustest, korteriühistu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isiku eluruumi üldpind on 40,90 m2 ning korteriühistu arvete kohaselt arvestatakse puudutatud isikule majandamiskulud vastavalt tema omandi osa suurusele samuti 40,90 m2. Korteriühistu on arvestanud majandamiskulud seaduse kohaselt, st KrtS § 40 lg 1 alusel korteriomandi reaalosa suuruse järgi. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et korteriühistu oleks kehtestanud põhikirjas teistsuguse kulude jaotamise aluse (KrtS § 40 lg 2) ega esitanud piisavaid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kulude kandmise nõue oleks vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõtetega (KrtS § 40 lg 3). Samuti ei ole ta vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid, millega majanduskavad ja tariifid kinnitati. Kohus tuvastas, et tasud on arvestatud vastavalt eluruumi üldpinnale ning kehtestatud tariifidele. Puudutatud isik ei ole esitanud konkreetseid tõendeid, mis lükkaksid ümber avaldaja esitatud arvestused. Seega on korteriühistu kulude arvestamine toimunud õiguspäraselt ja kooskõlas seadusega. Puudutatud isiku vastuväited on põhjendamata ja tõendamata. Puudutatud isik väidab, et avaldaja esitatud andmed on ebatäpsed ja vastuolulised, nt võrreldes 2019. a detsembri arvel näidatud võlgnevust (2208 eurot 67 senti) ja raamatupidaja tabelis näidatud võlgnevust (138 eurot 12 senti). Avaldaja on selgitanud, et erinevused tulenevad eri perioodidel väljastatud dokumentide võrdlemisest ja varasema võlgnevuse sissenõudmisest teises asjas. Kohus kontrollis avaldaja esitatud arveid ja raamatupidaja tabelit ning nõustus avaldaja seisukohaga, et puudutatud isiku vastuväites sisalduvad arvutused põhinevad põhimõttel, kus võrreldakse eri perioodidel väljastatud raamatupidamisdokumente. Kohus tuvastas, et 2019. a detsembri arve on koostatud 6. jaanuaril 2020 ning sellel kuupäeval sisaldas arve järgmisi summasid: arve 142 eurot 51 senti, varasem võlgnevus seisuga 1. jaanuar 2020 summas 2054 eurot 62 senti ning viivised 11 eurot 54 senti, kokku 2208 eurot 68 senti. Kohtule esitatud raamatupidaja 20. veebruaril 2025 koostatud täpsustatud võlatõendi kohaselt on 2019. a detsembri arve 142 eurot 51 senti, millest puudutatud isik on tasunud 4 eurot 39 senti, ja võlgnevuse jääk on 138 eurot 12 senti. Arve koostamise ja täpsustatud tõendi koostamise kuupäevade vahe on ligi 62 kuud. Varasem võlgnevus on juba teises tsiviilasjas välja mõistetud ja täitemenetluses sisse nõutud. Kuna varasem võlgnevus 2054 eurot 62 senti on juba välja mõistetud eraldi tsiviilasjas ja on täitemenetluses, puudutab käesolevas asjas nõue üksnes 2019. a detsembri arvet 142 eurot 51 senti, millest on maha arvestatud puudutatud isiku tasutud 4 eurot 39 senti. Seega on nõutavaks summaks selle kuu eest 138 eurot 12 senti. Sama arvestusprintsiipi on kohaldatud ka teiste arvete osas. Kuigi puudutatud isik on esitanud oma arvutused, ei ole ta esitanud kohtule oma alternatiivset arvestuskäiku ega tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid. Kohus nõustus avaldaja arveldustega. Kuna puudutatud isik ei ole esitanud alternatiivset arvestuskäiku ega 4

usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid, ning kuna kohus on kontrollinud ja põhjendatuks pidanud avaldaja esitatud arveldusandmed, tuleb puudutatud isiku vastuväide lugeda põhjendamatuks. Puudutatud isik väidab, et avaldaja ei ole esitanud täpseid andmeid vee- ja gaasitarbimise kohta, puuduvad arvestite alg- ja lõppnäidud. Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isik esitas arvesti näidud ebaregulaarselt (üks-kaks korda aastas), viimasel korral 16. juunil 2022, mistõttu arvestati talle veekulud lähtudes keskmisest tarbimisest korteriühistu põhikirja p-i 6.1.4 alusel. Gaasikulud arvestati lähtudes trepikoja gaasiarvesti näitudest, millest arvati maha kõigi trepikoja korterite näidud. Trepikojas ei esitanud näitusid õigeaegselt ainult puudutatud isik. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu põhikirja p-i 6.1 kohaselt, et kommunaalmakseid õiglaselt arvestada, on ühistu liikmed iga kuu 25. kuupäevast kuni 30. kuupäevani kohustatud esitama korteriühistu juhatusele kirjalikult järgmist infot (näidud): 6.1.1 jooksval kuul tarbitud vesi. Näidu ühik – m3 sajandiku täpsusega (kaks märki pärast koma); 6.1.2 jooksval kuul tarbitud gaas. Näidu ühik m3, – täisarvuks ümardatuna; 6.1.3 korteris elavate isikute arv. Korteris elavaks isikuks peetakse seda, kes on eelmisel kuul korteris elanud vähemalt 14 päeva; 6.1.4. Kui arvestite näitusid ei esitata õigel ajal või esitatakse vales mahus, kui elektriarvestit pole kontrollitud õigel ajal, arvestatakse vee- ja kanalisatsioonikulud viimase 3 kuu keskmise tarbimise järgi. Korteriühistul on KrtS § 40 lg 2 alusel põhikirjaga kehtestatud kord, mille kohaselt tasuvad korteriomanikud tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud vastavalt tarbitud teenuse mahule. Ühistu põhikirja p 6.1 näeb ette konkreetse kohustuse esitada jooksva kuu vee- ja gaasinäidud iga kuu 25.–30. kuupäeva jooksul. Kui näite õigel ajal ei esitata, on korteriühistul õigus arvestada kulud viimase kolme kuu keskmise tarbimise alusel. Seega on kulude arvestamise alused ja tingimused põhikirjas selgelt sätestatud. Puudutatud isik esitas näidud ebaregulaarselt (üks-kaks korda aastas), viimati 16. juunil 2022. Puudutatud isik ei ole seda väidet vaidlustanud ega ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks esitanud korteriühistule vee- ja gaasiarvestite näidud regulaarselt. Avaldaja on selgitanud kohtule, kuidas ta on arvestanud puudutatud isiku tarbimist olukorras, kus puudutatud isik ei ole regulaarselt esitanud näite. Kohtu hinnangul oli avaldajal õigus arvestada tarbimist muul viisil. Veekulude arvestamine keskmise tarbimise alusel on põhjendatud, kuna see on kooskõlas korteriühistu põhikirja p-ga 6.1.4 ning gaasikulude arvestamine trepikoja gaasiarvesti näitude alusel, millest arvati maha kõigi teiste korterite näidud, on samuti põhjendatud meetod, kui puudutatud isik oli ainus, kes ei esitanud näite õigeaegselt. Avaldaja on kasutanud mõistlikke meetodeid tarbimise arvestamiseks olukorras, kus puudutatud isik ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud (KrtS § 40 lg 2). Puudutatud isik ei ole esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, et avaldaja arvestus oleks vale või et tema tegelik tarbimine oleks olnud väiksem. Puudutatud isik ei ole täitnud oma kohustusi ja avaldaja on kasutanud mõistlikke meetodeid tarbimise arvestamiseks vastavalt korteriühistu põhikirjale ja üldistele praktikatele. Puudutatud isiku väitel ei vaidlustanud ta korteriühistu nõudeid, vaid tasus osade kaupa, kuid korteriühistu arvete ega esitatud dokumentide kaudu ei ole kordagi näha, et oleks fikseeritud puudutatud isiku tehtud maksed. Kohus ei nõustunud puudutatud isiku väitega. Kohtule esitatud raamatupidaja poolt 20. veebruaril 2025 koostatud ja täpsustatud võlatõendi kohaselt on maksed fikseeritud tabeli lahtris „tasunud“ järgmiselt: 2019. a detsembri eest 4 eurot 39 5

senti; 2022. a mai eest 54 eurot 20 senti; 2022. a juuni eest 51 eurot; 2022. a septembri eest 56 eurot; 2023. a mai eest 18 eurot 22 senti. Kokku on makstud 183 eurot 81 senti. See summa on arvestatud tasaarvestusena koguvõlast 4958 eurot 67 senti, mille tulemusena on lõplik võlgnevus 4774 eurot 86 senti. Kohus järeldab, et korteriühistu arvestus kajastab puudutatud isiku poolt tehtud maksed summas 183 eurot 81 senti ja on kooskõlas esitatud tõenditega. Puudutatud isik peab tõendama, et ta on makseid teinud. Selleks võib ta esitada dokumentaalseid tõendeid, nagu maksekorraldused või pangaväljavõtted. Samuti on tal õigus nõuda korteriühistult teavet ja dokumentidega tutvumist, mis võiksid kinnitada tema maksete laekumist (KrtS § 45 lg 1). Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule konkreetseid tõendeid selle kohta, millal ja millises summas ta on korteriühistule võlgnevuse katteks makseid teinud, ega ka andmeid, millises osas on tema hinnangul korteriühistu arvestus ebaõige. Kohtu hinnangul kajastab korteriühistu esitatud arvestus puudutatud isiku tehtud makseid ning on seetõttu usaldusväärne võlgnevuse tuvastamisel. Puudutatud isik väidab, et mitmetel arvete ja tabeli ridadel on kajastatud summasid, näiteks 72 eurot, mille kohta on lisatud märge „muud“, kuid puudub selgitus, mille eest need summad on arvestatud. Puudutatud isik ei täpsustanud vaatamata kohtu selgitusele, millistel konkreetsetel arvetel või dokumentidel sellised kirjed esinevad, ega ole esitanud tõendeid. Kohus kontrollis kohtule esitatud korteriühistu arveid ja ei tuvastanud arvetes ega tabelis kirjeid, kus oleks kasutatud mõistet „muud“ või muid selgitamata kandeid. Puudutatud isik on viidanud kaudselt võimalikule aegumisele, märkides, et „Loodame, et juhul, kui KÜ ei võtta arvestusse aegumist, siis on meil õigus-kohtu kaudu-nõuda nendelt ja kõik gaasi- ja vee- tariifid alates sellest ajast, nagu soetasime seda korterit, sest oleme väga huvitatud tõendatud korterivõla tõestamiseks“. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leidis, et tegemist ei ole selge ja ühemõttelise aegumise kohaldamise taotlusega, vaid pigem tingimusliku avaldusega, mis viitab võimalikule vastunõudele. Puudutatud isik ei ole esitanud konkreetset aegumise vastuväidet ega põhjendanud, milliste nõuete osas ja millistel alustel aegumine on saabunud. Ta ei ole esitanud vastunõuet tasutud vee- ja gaasitariifide tagasinõudmiseks. Korteriühistu nõue majandamiskulude tasumiseks on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõue. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Korteriühistu igakuised arved on eraldiseisvad nõuded, mille aegumine algab iga arve maksetähtajast. Avaldaja nõuab võlgnevuse tasumist alates 2019. aasta detsembrist. Detsembrikuu 2019 arve kohaselt oli arve maksetähtajaks 25. jaanuar 2020 (dtl 145). TsÜS § 147 lõike 2 kohaselt muutub rahalise kohustuse täitmise nõue sissenõutavaks maksetähtpäeval, s.o 25. jaanuaril 2020. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse puhul. Aegumistähtaeg hakkab kulgema vastava kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks, s.o 31. detsembrist 2020. Kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes 31. detsembril 2023. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 18. jaanuaril 2023. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt peatab hagi (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamine nõude aegumise. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati enne aegumistähtaja lõppemist, s.o enne 31. detsembrit 2023, ei ole nõue aegunud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivised võlgnevuselt 4191 eurolt 53 sendilt perioodi 1. märts 2023 – 30. juuni 2023 eest 147 eurot 11 sendilt ja võlgnevuselt 4774 eurolt 86 sendilt perioodi 1. juuli 2023 – 28. veebruar 2025 eest 965 eurot 76 senti, s.o kokku 1112 eurot 87 6

senti ning võlgnevuselt 4774 eurolt 86 sendilt seadusjärgses määras alates 1. märtsist 2025 kuni võlgnevuse tasumiseni. Avaldaja on esitanud kohtule viivise arvestuse tõendeid (nn viiviseraportid), millest nähtub viivisenõude kujunemine, viivisenõude määr, nõude kujunemise periood ja tasumata jäänud summad. Kohus leidis, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud viivisenõude kujunemist. TsMS § 367 ja KrtS § 42 lg 1 lubavad korteriühistul nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus nõustus esitatud viivisearvestusega. Puudutatud isik omapoolset arvestust viivise osas kohtule ei esitanud. Avaldaja on esitanud selgituse, et ta ei nõua viivist enne kohtumenetlust ning nõuab ainult TsMS § 367 alusel arvutatavat viivist, s.o viivist, mis tekib alates kohtumenetluse algusest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Ka avaldaja poolt esitatud täpsustatud raamatupidaja tõendist ei nähtu viivise kajastust ega arvestust enne kohtumenetlust. Kuna avaldaja nõuab viivist ainult TsMS § 367 alusel, s.o alates kohtumenetluse algusest kuni põhivõla tasumiseni, puudub kohtu hinnangul vastuolus avaldaja poolt kohtule esitatud viivise andmetes. Puudutatud isik muid vastuväiteid või omapoolset arvestust viivise osas kohtule ei esitanud. Avaldaja palub mõista välja puudutatud isikult sissenõudmiskulud 50 eurot. Puudutatud isik vastuväiteid sissenõudmiskulude osas kohtule ei esitanud. Kohus leidis, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus (s.o korteriomanik ei ole oma kohustust vabatahtlikult täitnud ega tasunud kasutatud kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt) ning kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leidis kohus, et on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda. Kuivõrd kehtiv TsMS § 150 lg 33 ei võimalda maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses tagastamist, siis jääb avaldaja taotlus 100 euro 51 sendi tagastamiseks rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS

7

VASTUSTAJA SEISUKOHT

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

isikult avaldaja kasuks välja. Seega sisaldab maakohtu poolt välja mõistetud majandamiskulude võlgnevus muid kulusid summas 72 eurot. Avaldaja ei ole vaatamata puudutatud isiku vastuväitele täpsustanud, mis kuluga on tegemist ja mille alusel ta selle tasumist nõuab. Eeltoodut arvestades on avaldaja majandamiskulude võlgnevuse nõue põhjendatud 4702 euro 86 sendi ulatuses (4774,86-72). Arvestades et ringkonnakohus vähendab puudutatud isikult välja mõistetava põhivõla suurust, tuleb muuta ka välja mõistetava viivise suurust. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist võlgnevuselt 4191 eurolt 53 sendilt perioodi 1. märts 2023 – 30. juuni 2023 eest 147 eurot 11 senti ja võlgnevuselt 4774 eurolt 86 sendilt perioodi 1. juuli 2023 – 28. veebruar 2025 eest 965 eurot 76 senti, s.o kokku 1112 eurot 87 senti ning võlgnevuselt 4774 eurolt 86 sendilt seadusjärgses määras alates 1. märtsist 2025 kuni võlgnevuse tasumiseni. Arvestades puudutatud isikult välja mõistetava põhivõla suurust, tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis võlgnevuselt 4119 eurolt 53 sendilt (4191,53-72) perioodi 1. märts 2023 – 30. juuni 2023 eest 144 eurot 58 senti ja võlgnevuselt 4702 eurolt 86 sendilt (4774,86-72) perioodi 1. juuli 2023 – 28. veebruar 2025 eest 951 eurot 20 senti, s.o kokku 1095 eurot 78 senti (144,58+951,2). TsMS § 367 teise lause järgi võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 1. märtsist 2025 kuni ringkonnakohtu määruse tegemiseni 20. märtsil 2026 on 4702 eurolt 86 sendilt sissenõutavaks muutunud viivis 519 eurot 22 senti. Seega ringkonnakohtu määruse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 1615 eurot (1095,78+519,22).

kindlaksmääramise korra väliselt ning nõuda puudutatud isikult maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS §-s 4842 sätestatust suuremas ulatuses kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu vastavalt sel ajal kehtinud riigilõivuseaduse sätetele (s.o vastavalt RLS § 59 lg-le 6, mille kohaselt avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro). Maakohus jättis vaidlustatud määrusega avaldaja taotluse maksekäsu kiirmenetluse avaluse esitamisel enammakstud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata ning selgitas õigesti, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv on menetluskulu, millega kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus avaldaja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.

korteri müügist laekunud raha ning korteriühistule kantud raha kohta (dtl 651) nähtub, et avaldaja sai kohtutäiturilt puudutatud isikule kuulunud korteriomandi asukohaga Ida-Viru maakond, Sillamäe linn, Kesk tn 51-14 müügist 295 eurot (korteriühistu nõue KrtS § 72 lg 12 alusel). Avaldaja on 6. märtsil 2026 selgitanud ja esitanud ringkonnakohtule tõendid selle kohta (dtl 707–713), et kohtutäituri poolt korterühistule üle kantud raha arvestati 18 euro 22 sendi ulatuses 2023. a mai majandamiskulude katteks (mis nähtub ka avaldaja võlgnevust kajastavast tabelist, dtl 142) ning ülejäänud osas 2023. a juuni ja juuli majandamiskulude katteks, mille tasumist avaldaja ei nõua käesolevas asjas. Määruskaebusele on lisatud ka korteriühistu 12. mai 2020. a võlateade (dtl 679), korteriühistu augusti 2022. a arve nr 01-0014-202208 ja arvega seotud e-kirjavahetus (dtl 681–683). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need tõendid alust asuda seisukohale, et avaldaja esitatud andmed ei oleks korrektsed või avaldaja manipuleerib andmetega.

11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.