lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-107196/36

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-107196/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1849
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 663 lg 1, 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 664 lg 1, 2Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtusTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 217 lg 5Esindamine kohtusTsMS § 221 lg 2Esindaja esindusõiguse tõendamineTsMS § 222 lg 1Esindusõiguse seadusjärgne ulatusTsMS § 321 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtumenetluse esindajale

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-107196/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval13.01.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-107196

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu põhivõla 140 eurot 96 senti, intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13. jaanuari 2020. a kompromissi kinnitamise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta XX määruskaebus Pärnu Maakohtu 13. jaanuari 2020. a määruse peale läbi vaatamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud XX kanda.
3.Menetluskulude puudumise tõttu jätta need kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 129 lg 1Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing
TsÜS § 131 lg 1Tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttu

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 5. aprillil 2018 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale avalduse XX (kostja) vastu võla saamiseks. 20. juulil 2018 esitas kostja vastuväite makseettepanekule ja määruskaebuse maksekäsule. Maakohus rahuldas määruskaebuse ja tühistas maksekäsu, lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.10. septembril 2018 esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 140 eurot 96 senti, intressi 11 eurot 97 senti ja viivise 57 eurot 84 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Finants AS 5. aprillil 2014 Säästukaart Pluss kaardi kasutamise lepingu nr. CNT0000041784. Lepingu alusel väljastas Coop Finants AS kostjale Säästukaart Pluss kaardi, millega kostja sai tasuda kaupade ja teenuste eest. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama eelmisel kuul kasutatud krediidi järgmise kuu 5. kuupäevaks. Kostja ei tasunud intressi 5. juunist 2016 ja põhiosa 5. juulist 2016. Coop Finants AS teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võla tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud. 15. septembril 2017 loovutas Coop Finants AS nõude hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja väitel ei ole ta Coop Finants AS-iga ühtegi lepingut sõlminud, olgugi et lepingul on allkiri. Nimetatud allkiri ei ole kostja oma.
4.Pärnu Maakohus tegi 13. detsembri 2019. a määrusega pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.
5.10. jaanuaril 2020 esitasid pooled kohtule kompromissi.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6.Pärnu Maakohus kinnitas 13. jaanuari 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) kompromissi ning lõpetas kohtuasja menetluse. Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale põhivõla 70 eurot ja poole riigilõivust, s.o 37 eurot 50 senti. Ülejäänud nõuetest hageja loobus. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Edasikaebe tähtaja lühendas maakohus poolte esitatud kompromissist lähtudes kolme päevani määruse kättesaamisest arvates. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on poolte taotlus seaduslik, ei kahjusta avalikku huvi ja kuulub rahuldamisele. Pooled kinnitasid, et on teadlikud asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sätete alusel.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7.Kostja esitas 21. jaanuaril 2020 määruskaebuse kompromissi kinnitamise määruse määruse peale, paludes määruse tühistada. Kostja väitel ei olnud ta kompromissi sõlmimisest teadlik. Kostja leidis, et kompromissi peale edasikaebamise tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Ta sai kohtumääruse kätte alles 18. jaanuaril 2020. Seda ei toimetatud talle isiklikult kätte, vaid ta sai

määruse kätte oma postkastist. Kostjal ei ole võimalik tõendada, millal ta määruse kätte sai. Kostja palus oma lepingulise esindaja esitatud dokumendid tühistada. Kostja teatas, et keeldub koostööst oma esindajaga alates 20. jaanuarist 2020.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8.Kostja lepinguline esindaja esitas maakohtu taotlusel selgituse määruskaebuses toodud asjaolude kohta. Selgituste kohaselt tegi kostja esindajale ülesandeks vaidlustada hageja poolt esitatud nõue tervikuna ja üritada saavutada kostja jaoks kõige soodsam lahend. Kostja väitis nõustamisel, et kaardilepingul ei ole tema allkirja, kuid samas ei eitanud kostja, et on teinud Coopi Säästukaardiga kuni 2016. aastani tehinguid. Kompromissiga vähenes hageja esialgne nõue 210,77 eurolt 70 euroni. Esindaja sõnul ei tekkinud tal kahtlust, et tal puudub õigus ja volitus kompromissi sõlmida. Kostjaga said kõik üksikasjad nõustamisel läbi arutanud. Esindaja saavutas enda hinnangul kostja jaoks maksimaalse tulemuse ning seetõttu on talle kostja määruskaebus arusaamatu. Esindaja sõnul saatis ta kohtumääruse koheselt ka kostjale ning teavitas kostjat telefoni teel saadetud sõnumiga saavutatud tulemusest.
9.Kostja esindaja andis 27. jaanuaril 2020 maakohtule teada, et ei esinda enam kostjat selles menetluses.
10.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele hageja seisukohta.
11.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja leidis, et määruskaebus on esitatud hilinenult ja seetõttu tuleb selle menetlusse võtmisest keelduda.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Kollegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama sätte lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 663 lg 1 sätestab, et maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Maakohus tegi kompromissimääruse 13. jaanuaril 2020. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kostja esindaja kompromissimääruse avaliku e-toimiku vahendusel kätte 13. jaanuaril 2020 (dtl 213, pöördel). Kompromissimääruse kohaselt tuli edasikaebus määrusele esitada kolm päeva pärast määruse kättesaamist. Kuna kostja esindajale toimetati maakohtu määrus kätte 13. jaanuaril 2020, saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg 16. jaanuaril 2020. Kostja (isiklikult) esitas määruskaebuse kompromissimääruse peale 21. jaanuaril 2020. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks taotlenud määruskaebuse tähtaja ennistamist. Kostja esitatud määruskaebus jõudis kohtusse pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebuse esitamise ajaks oli

kompromissimäärus jõustunud. Kuna maakohus on määruse ekslikult menetlusse võtnud, tuleb see jätta TsMS § 664 lg 2 alusel ringkonnakohtus läbi vaatamata.

14.Ehkki määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu ei oma määruskaebuse sisulised väited asja lahendamisel enam tähtsust, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Praegusel juhul vaidlustas kostja maakohtu kompromissimääruse põhjendusel, et ei olnud kompromissi sõlmimisest teadlik, kuna tema lepinguline esindaja ei teavitanud teda sellest. TsMS § 217 lg 5 esimese ja teise lause kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Menetlusosaline ei saa esindaja poolt kord juba tehtud menetlustoimingut enam tagasi võtta või muuta üksnes põhjusel, et ta ise oleks selle toimingu kas tegemata jätnud või teisiti teinud. Esindaja tehtud menetlustoimingu omistamine menetlusosalisele eeldab menetlustoimingu tegemise hetkel menetlustoimingu enda nõuetele vastavust, esindusõiguse kehtivust, esindaja tegutsemist menetlusosalise nimel ning esindusõiguse piisavat ulatust. Menetlustoimingu kehtivuse hindamisel on määrav esindaja isik. Menetlustoimingu kehtivust ei mõjuta esindaja ning menetlusosalise vaheline sisesuhe ning sellest tulenevad võimalikud menetlusosalise etteheited esindajale nt esindaja tegutsemine vastuolus menetlusosalise juhistega (V. Kõve, I. Jäevekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1176 p 3.5 alapunktid b ja c). TsMS § 221 lg 2 esimese lause kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 222 lg 1 kohaselt õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid ning selle lõike punkti 8 kohaselt on selliseks toiminguks ka kompromissi sõlmimine.
15.Kostja andis lepingulisele esindajale enda esindamiseks volituse 31. oktoobril 2018 kehtivusega kaks aastat (dtl 162). Maakohus tegi kompromissimääruse 13. jaanuaril 2020 ja toimetas selle esindajale kätte samal kuupäeval. Kostja teatas alles 21. jaanuaril 2020 maakohtule saadetud kirjas, et keeldub koostööst oma lepingulise esindajaga (dtl 223). Seega lõppesid lepingulise esindaja volitused pärast määruse tegemist ja pärast määruse kättetoimetamist.
16.Maakohtul ei olnud kohustust kompromissiga seotud dokumente, sealhulgas kompromissmäärust, toimetada kätte kostjale isiklikult. TsMS § 321 lg 1 järgi, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Eelnevat kokkuvõttes tuli lugeda määrus lepingulisele esindajale e-toimiku vahendusel 13. jaanuaril 2020 kättetoimetamisel ka kostjale kättetoimetatuks.
17.Kompromissimääruse kohaselt tuli edasikaebus määrusele esitada kolme päeva jooksul pärast määruse kättesaamist. Kuna kostja lepingulisele esindajale toimetati maakohtu määrus avaliku e-toimiku vahendusel kätte juba 13. jaanuaril 2020, saabus määruskaebuse esitamise tähtpäev 16. jaanuaril 2020. Kostja esitas ise määruskaebuse alles 21. jaanuaril 2020. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks taotlenud määruskaebuse tähtaja ennistamist. Kostja väide, et edasikaebetähtaeg oli ebamõistlikult lühike, ei ole samastatav tähtaja ennistamise avaldusega. Seejuures ei oleks kostja esile toodud asjaolu, et esindaja ei teavitanud teda läbirääkimistest soovitud määral, aluseks kaebetähtaja ennistamisele.
18.Selgituseks kostjale märgib kolleegium, et kostja kaebustes esile toodud asjaolud ei võimaldaks tal esindaja sõlmitud kokkulepet tühistada. Kaebustes esile toodud asjaoludel võiks kostja soovida kompromissi tühistada esindaja volituste puudumise või kohustuste rikkumise tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 või § 131 lg 1 järgi. TsÜS § 129 lg 1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 131 lg 1 järgi esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kostja väitnud, et kompromissi sõlmimise hetkel advokaadil volitust ei olnud. Kui kostja on seisukohal, et ta on kõik võlgnevused võlausaldajale tasunud ning esindaja on seetõttu sõlminud talle majanduslikult kahjuliku kokkuleppe, tuleks kõne alla kokkuleppe tühistamine TsÜS § 131 lg 1 järgi, kuid seda üksnes eeldusel, et tehingu teine pool teadis esindaja kohustuste rikkumisest. Toimiku materjalides ei viita ükski asjaolu sellele, et tehingu teine pool oleks kompromissi sõlmides pidanud teadma võimalikust esindaja rikkumisest. Seega saab pidada väga vähetõenäoliseks, et vähemalt praegu kolleegiumile teadaolevate asjaolude pinnalt oleks kostjal võimalus sõlmitud kokkulepe tühistada.
19.Kolleegium nendib, et kostja ja tema endise esindaja seletused menetluse käigus on omavahel vastuolus. Kostja väidab, et ta ei olnud kompromissi sõlmimisest teadlik, kuna tema lepinguline esindaja ei teavitanud teda sellest. Lepingulise esindaja selgituste kohaselt (dtl 230231) teavitas ta kostjat määrusest koheselt. Kui kostja käsutuses on materjalid, mille alusel saab väita, et kostja esindaja sõlmis oma kohustusi rikkudes kostjale majanduslikult kahjuliku kokkuleppe, võib kostja kaaluda advokatuuriseaduse § 16 lg 1 alusel oma endise esindaja suhtes advokatuuri aukohtu menetluse algatamise taotluse tegemist esindaja distsiplinaarsüüteo tunnustel. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada advokatuuri juhatusele kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Menetluskulud
20.TsMS § 171 lg 1 ja § 168 lg 2 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb läbi vaatamata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemise kulud kostja (kaebuse esitaja) kanda.
21.Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitanud. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest määruskaebemenetluses kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Menetluskulude puudumise tõttu jätab ringkonnakohus need kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja