Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Andres Suik 08.06.2020, Tallinn 2-20-100558
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Svea Finance AS hagi V K vastu võla nõudes 1084,11 eurot Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943, asukoht Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Piret Palm (Svea Inkasso OÜ, asukoht Hallivanamehe 4, 11317 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: V K (isikukood xxx, registreeritud elukoht xx, tegelik elu- või viibimiskoht xx). Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
2-20-100558
2-20-100558
või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega lepingu kehtivusajal saadetud ühe meeldetuletuskirja eest saab hageja nõuda kostjalt 5 eurot. Ülejäänud 10 euro osas ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist kostjale edastatud võlateatiste eest meeletuletustasu ehk sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud sissenõudmiskulu hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Hageja ei ole viidanud, millisest lepingust lähtuvalt ta sissenõudmiskulude hüvitist nõuab. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud järelmaksu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõlgnevuse summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 96% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 4% ulatuses hageja ja 96% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 320,22 eurot, kokku 520,22 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 2 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust ja hageja igapäevategevusega seotud iseloomu arvestades 72 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu täies ulatuses tagasi arvestada, sest hagejal on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja 33. 2020. aastal on hagejal õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 7% sisendkäibemaksust, seega peab hageja kuludesse
3 (4)
2-20-100558 kandma 93% tasutud käibemaksust. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 144 eurot (2*72) ning arvestades osalist käibemaksu tagasiarvestust (käibemaksuga osa 24 eurot; 24*93/100=22,32) on hageja põhjendatud õigusabikulud kokku 142,32 eurot (120+22,32). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 342,32 eurot (200+142,32). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 328,63 eurot (s.o 342,32-st eurost 96%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.